NRK Meny
Normal

- Utøya mánát leat ožžon veahkki

Kárášjoga vuođđoskuvla lea dál čoahkkinastán váhnemiiguin geain ledje mánát Utøyas, ja lohpidan veahkki mánáide.

Karasjok skole
Foto: Ann Marita Eriksen / NRK

Dál lea Kárášjoga vuođđoskuvla váldán oktavuođa váhnemiiguin, geain ledje mánát Utøyas ja ságastallan mo dustet mánáid vásáhusaid ja váttisvuođaid.

Vuossárgga muitalii váhnen Siw Høgden, ahte lea vuordán mannán čavčča rájes, ahte skuvlla fállá dustehusa nuoraide. Dál lea eatneolmmoš ilus, go skuvlla viimmát lea váldán oktavuođa.

- Dál ožžot mánát veahkki ja čuovvoleami dán áššiš skuvllas, muitala Høgden.

Siw Høgden

Vánhen Siw Høgden lea ilus, go mánát ožžot veahkki.

Foto: Ann Marita Eriksen / NRK

Kárášjoga vuođđoskuvllas riŋgejedje vuossárgga Utøya nuoraid vánhemiida ja bivde sin seamma beaivve čoahkkimii. Doppe ságastalle makkár dustehusa galgá skuvlla fállat nuoraide, geat ledje Utøyas mannan gease go Anders Behring Breivik báhčalii doppe.

Eai lean ožžon dieđuid

Utøŧa nuoraid váhnemat imaštalle árat dán váhkkus, manne gieldda vuođđoskuvla ii leat dusten sin nuoraid vásáhusaid ja váttisvuođaid seamma láhkai go joatkkaskuvlla dagai. Vaihko Høgden lea ilus, go dál oačču gánda veahkki, de lohkká son, ahte dustehus livčče galgan jo leat doaimmas go skuvlla álggii. Su gándii lea leamaš issoras lossat dat, maid vásihii Utøŧas.

- Sii leat vuohttán, ahte gánda rahčá ja ahte son ii muital visot dáhpáhusas, dalle dovdá olmmoš iežas návccaheapmin, go skuvllasge eai oaččo eará dieđu, go árvosániid, lohká Høgden.

Eatneolmmoš doaivu, ahte skuvlla dál duste dáid nuoraid, geat dál vázzet maŋimuš jagi nuoraidskuvllas, ja fállá sidjiide dan veahkki maid dárbbašit, vai siŋguin manašii bures ja ceavccašedje eksameniid.

GULDAL SIW HØGDEN JIERAHALLAMA:

Siw Høgdenis vásihedje guokte nuora Utøya terrora mannan gease. Høgden gal lei vuordán ahte skuvla mannan čavčča jo lei ordnet dustehusa nuoraide.

- Skuvlla lea doaibman

Kárášjoga doaibmi rektor Kari Skoglund Sara ii mieđit, ahte sii eai leat bargan maidege ohppiidis hárrái geat mannan geasi ledje Utøyas, son lohká fágaolbmuid leamaš sidjiide veahkkin, muhto son šalloša, go diehtojuohkin váhnemiid ektui ii leamaš nu buorre.

- Siihan gal lea dieđus oahppiguin bargan čađa jagi, muhto dat mii buohkaid ektui ii leamaš nu vuogas lea diehtojuohkkin vánhemiidda ja dat lea sállošahtti. Sis leamašan veahkkeolbmot Sanksa bokte čakčat, muitaleamen mo mánát sáhttet reageret ja mo sii fertejit váldit mánáid vuhtii, čilge Skoglund Sara.

GULDAL: