Hopp til innhold

Čoahkkanit fas Utøyai boahtte vahkkus

Bargiidbellodaga nuoraidorganisašuvnna, AUF, nuorat čoahkkanit fas Utøyai geassegohttehahkii boahtte gaskavahku rájes. Lea nuppes go nuorat čoahkkanit Utøyai geasseleirii maŋŋil terrorfalleheami.

Ragnhild Helene Kaski

AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski, muitala ahte ollu ođđa nuorat leat searvan AUF nuoraidsearvái maŋŋil terrorfalleheami Utøyas.

Foto: Kristoffer Klunk

Nuorat čoahkkanit fas Utøyai borgemánu 4.beaivvis gitta 7.beaivvi rádjai. AUF áigumuš lea ahte nuorat ieža galget oahppat jurddašit mii demokratiija lea, ja movt dan galggaše suddjet. AUF bealis lea áigumuš ahte nuorat maiddái galget oahppat maid sátnefriddjavuohta, gierdavašvuohta ja máŋggabealatvuohta mearkkaša.

Máhcahan fas sullo nuoraid háldui

Kronprins Haakon, statsminister Erna Solberg, statsministerens ektemann Sindre Finnes, partileder Jonas Gahr Støre (Ap), AUF-leder Mani Hussaini, NATOs generalsekretær Jens Stoltenberg og leder for støttegruppen etter 22.

Muitoriekkis Utøyas mas báhččon nuoraid namat leat

Foto: Nesvold, Jon Olav / NTB scanpix

AUF jođiheaddji, Mani Hussaini, lohka dehálažžan ahte nuorat besset čoahkkanit sullui, ja ovttas moraštit ja muittašit daid nuoraid geaid terrorista bážii ja gottii sullos jagi 2011 suoidnemánu 22.beaivvi.

Lea dehálaš čoahkkanit ja ovttas eará nuoraiguin muittašit ja moraštit, dadjá Mani Hussaini.

  • Guldal Mani Hussaini vástádusa dárogillii:

    AUF jođiheaddji muitala Utøya birra

Diibmá lei vuosttaš geardde go fas lágiduvvui geasseleaira Utøyas, ja Hussaini muitala ahte váhnemat ledje hui duhtavačča go sii besse oaidnit ja vásihit dan báikki mii sin nuoraide lei ja lea nu dehálaš, gos nuorat besse suohtastallat, falástallat, digaštallat politihka jna.

Ii mihkkege leat nu diehttelas

AUF jođiheaddji, Mani Hussaini muitala ahte Utøya dál ovddasta eanet go maid dagai ovdal terrorfalleheami.

Dál go terrorfalleheamit deaividit ain duollet dalle iešguđetge guovlluin máilmmis, de lea Utøya čielga muittuhussan midjiide buohkaide ahte demokratiija ja gierdevašvuohta dattetge ii leat nu diehttelas. Dan dadjá Hussaini, ja lasiha ahte AUF árvvut hástaluvvojit beaivválaččat, ja ahte sii čađat fertejit dáistalit daid ovddas.

Oahppoguovddáš

Maŋŋil terrorfalleheami Utøyas vásihii AUF stuorra miellahttolassáneami. Dan muitala AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski, ja lohka vel dál nai miellahttologu lassánit. AUF lea Norgga stuorimus mánáid- ja nuoraidorganisašuvdna, ja organisašuvnnas lea dál 14 000 miellahtu, muitala Ragnhild Kaski. Son lohka ollu nuoraid dál fitnamin vuosttaš geardde Utøyas.

Mani Hussaini ønsker velkommen til hegnhuset på Utøya

AUF jođiheaddji manu Hussaini čájeha vistti mii Utøyas lea ceggejuvvon bores kafeavistti birra, gos ollu nuorat báhččoje jámas. Vistti siskkobealde sáhttá oaidnit luođđaráiggiid seinniin gokko terrorista báži nuoraid geat ledje čiehkádan kafeavistái.

Foto: Martin Roalsø

-Midjiide lea dehálaš ahte Utøya fas váldo adnui vai sii sáhttet čađahit daid doaimmaid sullos maid sii čađat lea doaimmahan.

  • Guldal jearahallama ragnhild Helene Kaskin dárogillii dás:

    AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski muitala Utøya birra.

Dál go dohko lea huksejuvvon sierra oahppoguovddáš, de galggaše ollu eanet olbmot fitnat doppe ja ieš vásihit sullu ja guovllu loahpaha AUF váldočálli Ragnhild Helene Kaski.

Korte nyheter

  • Háliidit rievdadit lága vai ii leat nu álki váldit eatnamiid

    Fovsen-ášši oktavuođas lea alla konfliktadássi. Ja dál evttohuvvoge, ahte lága galggašii rievdadit vai garvit dákkárii dáhpáhuvvamis šat.

    Bieggafámu ja boazodoalu gaskasaš sierraoaivilvuođat Fovsenis vuođđuduvvet 1959 bággolonistanláhkii. Dát láhka addá vuoigatvuođa váldit ja geavahit eatnamiid maid earát eaiggáduššet, namalassii bággolotnut eatnamiid.

    – Dien áigge ii lean Norggas makkárge olmmošvuoigatvuođaláhka fámus, eaige lean mearridan čuovvut riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaidge, dadjá UiT riektedieđaprofessor Øyvind Ravna. Son jođiha láhkalávdegotti, mii evttoha rievdadit dán lága go oaivvildit ahte dat ii heive dálá áigái.

    Dálá lága mielde sáhttá huksejeaddji geavahišgoahtit eatnamiid ovdalgo lea čielggas mo dat váikkuha daidda geaidda dat guoská.

    – Fovsen-duopmu lea čájehan ahte dát ii leat dušše unohas ja divrras stáhtii, muhto maiddái čuohcá Norgga beaggimii riektestáhtan, dadjá Ravna.

    Sámediggi lea árvvoštallan láhkarievdadusa evttohusa, ja dál loahpalaččat árvvoštallet dan ovttasráđiid Eana- ja biebmodepartemeanttain, ráđđehusain ja Stuorradikkiin.

  • Jávkadan getkkiid Finnmárkkus

    Stáhta luonddubearráigeahčču lea jávkadan guokte geatkki ja ovtta čivgageatkki Galmmat guovllus Anárjoga álbmotmeahcis.
    Dan dahket maŋŋá go Kárášjoga máttabeale orohagat leat olu massán bohccuid geatkái. Diimmá cuoŋománu rájes lea geatki speadjan oktiibuot 86 sávzza ja bohcco Romssas ja Finnmárkkus.

  • Sámi jienastuslohkui dieđihan olu olbmot

    Norgga Sámedikki jienastuslohkui leat dieđihan dán jagi álggu rájes birrasii 1000 olbmo.
    Dál leat dieđihan 16 - 20 olbmo gaskamearálaččat juohke beaivve sámi jienastuslohkui, muitala čoahkkinjođihangotti jođiheaddji Tom Sottinen. 2019:s ledje sámi jienastuslogus 18.099 olbmo ja maŋimuš virggálaš lohku čájeha, ahte dál leat 20.545 olbmo mielde sámi jienastuslogus. Na stuorra beroštupmái sáhttet váikkuhit máŋga ášši ja okta lea Fovsen-ášši, dadjá Sottinen. Vaikko čoahkkinjođihangotti jođiheaddji leage ilus go nu ollugat dieđihit iežaset jienastuslohkui de muittuha son, ahte buohkat eai beasa liikká mielde. -Sii fertejit vuos dárkkistit ahte sii geat leat dieđihan jienastuslohkui devdet buot dáid eavttuid beassat sámi jienastuslohkui.

    Sámediggi
    Foto: Malene Gaino Buljo / NRK