Hopp til innhold

Čoahkkanit fas Utøyai boahtte vahkkus

Bargiidbellodaga nuoraidorganisašuvnna, AUF, nuorat čoahkkanit fas Utøyai geassegohttehahkii boahtte gaskavahku rájes. Lea nuppes go nuorat čoahkkanit Utøyai geasseleirii maŋŋil terrorfalleheami.

Ragnhild Helene Kaski

AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski, muitala ahte ollu ođđa nuorat leat searvan AUF nuoraidsearvái maŋŋil terrorfalleheami Utøyas.

Foto: Kristoffer Klunk

Nuorat čoahkkanit fas Utøyai borgemánu 4.beaivvis gitta 7.beaivvi rádjai. AUF áigumuš lea ahte nuorat ieža galget oahppat jurddašit mii demokratiija lea, ja movt dan galggaše suddjet. AUF bealis lea áigumuš ahte nuorat maiddái galget oahppat maid sátnefriddjavuohta, gierdavašvuohta ja máŋggabealatvuohta mearkkaša.

Máhcahan fas sullo nuoraid háldui

Kronprins Haakon, statsminister Erna Solberg, statsministerens ektemann Sindre Finnes, partileder Jonas Gahr Støre (Ap), AUF-leder Mani Hussaini, NATOs generalsekretær Jens Stoltenberg og leder for støttegruppen etter 22.

Muitoriekkis Utøyas mas báhččon nuoraid namat leat

Foto: Nesvold, Jon Olav / NTB scanpix

AUF jođiheaddji, Mani Hussaini, lohka dehálažžan ahte nuorat besset čoahkkanit sullui, ja ovttas moraštit ja muittašit daid nuoraid geaid terrorista bážii ja gottii sullos jagi 2011 suoidnemánu 22.beaivvi.

Lea dehálaš čoahkkanit ja ovttas eará nuoraiguin muittašit ja moraštit, dadjá Mani Hussaini.

  • Guldal Mani Hussaini vástádusa dárogillii:

    AUF jođiheaddji muitala Utøya birra

Diibmá lei vuosttaš geardde go fas lágiduvvui geasseleaira Utøyas, ja Hussaini muitala ahte váhnemat ledje hui duhtavačča go sii besse oaidnit ja vásihit dan báikki mii sin nuoraide lei ja lea nu dehálaš, gos nuorat besse suohtastallat, falástallat, digaštallat politihka jna.

Ii mihkkege leat nu diehttelas

AUF jođiheaddji, Mani Hussaini muitala ahte Utøya dál ovddasta eanet go maid dagai ovdal terrorfalleheami.

Dál go terrorfalleheamit deaividit ain duollet dalle iešguđetge guovlluin máilmmis, de lea Utøya čielga muittuhussan midjiide buohkaide ahte demokratiija ja gierdevašvuohta dattetge ii leat nu diehttelas. Dan dadjá Hussaini, ja lasiha ahte AUF árvvut hástaluvvojit beaivválaččat, ja ahte sii čađat fertejit dáistalit daid ovddas.

Oahppoguovddáš

Maŋŋil terrorfalleheami Utøyas vásihii AUF stuorra miellahttolassáneami. Dan muitala AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski, ja lohka vel dál nai miellahttologu lassánit. AUF lea Norgga stuorimus mánáid- ja nuoraidorganisašuvdna, ja organisašuvnnas lea dál 14 000 miellahtu, muitala Ragnhild Kaski. Son lohka ollu nuoraid dál fitnamin vuosttaš geardde Utøyas.

Mani Hussaini ønsker velkommen til hegnhuset på Utøya

AUF jođiheaddji manu Hussaini čájeha vistti mii Utøyas lea ceggejuvvon bores kafeavistti birra, gos ollu nuorat báhččoje jámas. Vistti siskkobealde sáhttá oaidnit luođđaráiggiid seinniin gokko terrorista báži nuoraid geat ledje čiehkádan kafeavistái.

Foto: Martin Roalsø

-Midjiide lea dehálaš ahte Utøya fas váldo adnui vai sii sáhttet čađahit daid doaimmaid sullos maid sii čađat lea doaimmahan.

  • Guldal jearahallama ragnhild Helene Kaskin dárogillii dás:

    AUF váldočálli, Ragnhild Helene Kaski muitala Utøya birra.

Dál go dohko lea huksejuvvon sierra oahppoguovddáš, de galggaše ollu eanet olbmot fitnat doppe ja ieš vásihit sullu ja guovllu loahpaha AUF váldočálli Ragnhild Helene Kaski.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK