Hopp til innhold

Guokta máno vihpin åvddål julevsámegiella fáladuváj – iesj åhpadiddjev åttjudij gålmån biejven

Oahppe vuojnnet vijmak åhpadimev oadtju julevsámegiellaj. – Ij la ietján gå hiehtetjoavdos, javllá dármedis æjgát Amund Eriksen.

Fjernundervisning og Amund Eriksen
Foto: Privat, Harrieth Aira / NRK

- Iesj gålmån biejven fálaldagáv åttjudiv. Gåhttjum lav Bådådjo Suohkanav dalága diededit jus huoman e nagá åhpadimev fáladit, jus ij de ietjam dåjmav jåhtuj biejav.
Dav javllá Amund Eriksen guhti la æjgát oahppáj gesi guokta máno skåvllåálgo maŋŋela vilá ij fáladuvá giellaåhpadibme julevsámegielan.

• Lågå aj: Æjgáda vierttiji priváhta åhpadiddjev lájggit

Fálaldahka gárves

Bådådjo suohkanin le åvdåsvásstádus guhkásåhpadimefálaldagás julevsámegielan oahppijda gev e nagá åhpadit bájkálasj åhpadiddjijn dan suohkanin gånnå årru. Bierjjedahkaj ij lim Bådådjo Suohkan tjoavdos dilláj.

Tor Egil Kvalnes

Tor Egil Kvalnes Bådådjo Luondoskåvlås Bådådjo Suohkanin.

Foto: Fotograf Tor Egil Kvalnes / kval / Bodø kommune

– Niellja oahppe sihti julevsámegielav ja gejda ij fáladuvá sijá suohkanis, valla ep nagá åhpadiddjijt oadtjot, javlaj Bådådjo Luondoskåvlå rektor Bådådjo Suohkanin Tor Egil Kvalnes bierjjedagá.

Valla ájllegin gávnnin tjoavddusav

– Riek gássjel la gávnnat åhpadiddjijt guhkásåhpadibmáj julevsámegielan, dajna lip ålov rahtjam. Valla dálla lip guorrasam dågålasj åhpadiddjijn, ja lip diedov vaddám suohkanij ja æjgádijda mij lip dal fálaldagáv gárvedam.

– Suohkanij la alvos juorre gå galggap åhpaduslágav tjuovvot valla ep nagá fállat dav åhpadusáv masi la siján riektá. Gå nahkap fálaldagáv vaddet de dát mijáv giehpet, javllá Kvalnes.

Fálaldagáv iesj åttjudij gålmån biejven

Eriksen huoman tjoavddusav vuorddá.

– Iv diede jus ássje l tjoavdedum. Oadtjum lav mejlav mij ij la nav tjielgas. Danna tjuodtju mån budáv oattjov dijstagá, dalloj galggi tjadádit maŋemus sjiehtadusájt åhpadiddjijn.

– Jus Bådådjo Suohkan vuorbástuvvá åhpadimijn fáladit de galggap sijá fálaldagáv adnet dáv jagev. Valla sæmmi båttå lav mejlav rádjam Fylkkamánnáj gånnå tsuojggiv muhtem ássjijt ja gånnå tjuottjodav dát ij la dåhkkidahtte dille. Boahtte skåvllåjages de viertti liehket nanos tjoavdos, ep máhte návti gihkadit.


Duojkke

Gássjelisvuoda guhkásåhpadimijn la juojddá mij la læhkám moadda jage. Amund Eriksen vierttij avta jage priváhta åhpadiddjev lájggit åhpadittjat suv mánáv.

– Æjgáda e desti visjá ádnot sámegielav ietjasa mánájda. Diehti le duojkke ja iehpetjielgas dille. Ruvva ælla desti máná gudi sávvi guhkásåhpadimev, sjuohket Eriksen.

Korte nyheter

  • Finnmárkku buohcceviessu háliida bisuhit DPS Deanu

    Finnmárkkubuohcceviessu HF ii doarjjo árvalusa heaittihit guovllupsykiátralaš guovddáža (DPS) Deanus ja sirdit dikšunsajiid Áltái. Nu mearriduvvui stivračoahkkimis Romssas duorastaga. Duogáš dasa lea go buohccit šattašit menddo guhkás johtit.

    Seammás Finnmárkkubuohcceviessu mieđiha leat dárbu rievdadit ja nannet psyhkalašdearvvašvuođa ja gárrendilledivššu fálaldagaid.

    HEAD-DPS-TANA
  • Legger Digermulen vindkraftverk på is

    Finnmark Kraft og Fred. Olsen Renewables har besluttet å prioritere Laksefjorden vindkraftverk, mens arbeidet med Digermulen vindkraftverk stilles i bero.

    Det melder Finnmark Kraft i en pressemelding.

    – Vi retter nå fokus mot å videreutvikle Laksefjorden vindkraftverk, og dette inkluderer en tett dialog med grunneier, lokalsamfunn og andre rettighetshavere.

    Prosjektet er tenkt lokalisert på halvøya mellom Eidsfjorden og Mårøyfjorden i Lebesby kommune, og har et potensial på cirka 60–65 turbiner og en total installert kapasitet på inntil 450 Megawatt.

    – Vi har stor tro på at Laksefjorden vindkraftverk kan bli et verdifullt prosjekt for regionen. Prosjektet vil, ved å utnytte et areal som i stor grad allerede er regulert til vindkraftformål, gi store inntekter til Lebesby kommune, og en forbedret forsyningssikkerhet Nordkinnhalvøya.

  • Čiekčá vuosttas geardde Sámi ovddas

    Guhtta joavkku servet dán gease Conifa nissončiekčamiidda Bodåddjos.

    Sámi nissonriikkajoavku lea okta favorihtain vuoitit dán gease CONIFA čiekčamiid. Sii oainnat vuite 2022 CONIFA nissončiekčamiid Indias mat ledje vuosttaš stuorát gilvvut.

    Jenny Marie Mannsverk lea okta dan 18 čiekčis váldon mielde ovddastit sámi nissonriikkajoavkku dán gease.

    Son ii leat ovdal čiekčan Sámi ovddas, ja lohká šaddat hui somá ja illuda dasa. – Mun lean maid hui giitevaš go dán vejolašvuođa dál oažžu, lohká Mannsverk.

    Jenny Marie Mannsverk, FA Sápmi
    Foto: Privat