PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Ole Larsen Gaino)
Mu namma lea Lásse-Ovllá, dárogillii Ole Larsen Gaino. Mun áiggun muitalit ovtta.. dát dat gal lea oainnát duohta muitalus, oažžu dadjat dáhpáhus, lea dáhpáhuvvan dološáigge.
Dan báikki namma lei Eidvåg, dat lea Sievjjus. Dain ledje bohccot juste dan báikkis, ja dakko jorai dakkár fanas - "lokalbåten" - gohčodit dárogillii, dakkár mii boastta ja olbmuid fievrrida. Ja dan mielde dat áddjá reisii (mátkkoštii) Hámmárfestii. Diđii go son boahtá, sus lea verdde, ja dat lea vel olles miljoneara, áddjá, buorre verdde, masa bierggu doalvu.
Áddjá gal lei ruovttus, logai:
”Don oaččut dien lanja, mas don leat ovdal orron.”
Mii ba dál leaččai, son gullá... njurggui Hurtigruta (stuora fanas), dat oainnát bođii Hámmárfestii. De son manná olbmá lusa, jearrá:
”Bohtet go son diet olbmot munno lusa?”
Áddjá vástidii ahte ii daga maidege, dat bohtet su lusa, sus lea latnja vel daidda nai. It dárbbaš gal ballat ahte bohtet du latnjii.Na dat ledje dego Hurtigruta mielde dat olbmot, mat bohte. Olbmot dal eai lean, muhto balddonasat, guokte olbmo. Ledje fiinna dáččat, nuolaste jáhkaid eret ja háhta bidje... heŋgeje. Ja nu hupmet issorasat. Fiinna olbmát dat leat. Lohket Niillasiin ahte:
”Heive go dás kuvlla váldit?”
Niillas lohká ii son speala, ii son gal speala.
”Muhto gal doai goit oažžubeahtti speallat”.
Ja dat lei juste dainna lágiin ahte das lei kojá, nu go munnos lea dál dás dá. Ja beavdi lea duo, ja nubbi čohkká don bealde beavddi, ja nubbi čohkká fas nuppe geahčen beavddi. Na, de dál álggiiga speallat. De skoalkalii uksii go leigga speallame. Dat lei vuohon dáčča, čohkkedii duon beallái. Jearai oažžu go son searvat.
”Juo, juo, beare álgge speallat”, vástideigga.
Niillas veallá das, issorasat rešket, boagustit. De son geahččá beavddi vuollái, jurddaša ”gal diet ii leat duohta”. Manne bat dos leat guolggat nuppi juolggis, dakko gokko skuovva galgá, iige skuovva oba leat ge, dušše guolggat! Oaidná: na heasttajuolgi das lea. Ii diet leat albma, nubbe juolgi gal lea olbmo juolgi, nubbi lea heasttajuolgi.
Na, dot dat gal nu spellet. Dát olmmái gal dovdo lea vuorraset olmmái. De son guoskkaldahtii olbmá ja dajai:
”Háliidat go oaidnit mii dien olbmás, don bealde beavddi lea?”
Dat olmmái nu mulggohallá vel sutnje. De dagai gahčaheame speala, vai beassá oaidnit. Vuoi hearrá, oaidná, heasttajuolgi olbmos. De gal bálkestii spealaid ja ruohtastii. Niillas bijai maŋŋái uksaráiggi olggos ja viegai viesu ádjá lusa. Áddjá gal bođii. Niillas dajai:
”Ii dáppe leat leaika. Olles neavrrit dáppe leat. Ovtta speallis lei heasttajuolgi!”.
Muitalii bidjan gitta lanja uvssa, doppe dat leat dál siste. Áddjá manai sisa, ii doppe lean mihkkege. Gal don dieđát, eai diekkár balddonasat boađe oidnosii. Niillas lohká ii son goit jur dás duosta gal idjadit. Lohká dat áddjá, báŋkošeaffa, gal don oaččut boahtit nohkkat, sus lea unna lanjaš doppe badjin.
Na, son fertii dohko mannat nohkkat, ii son lean dies bállet idjadit. Ii son dieđe máid ledje suinna maŋemus dahkat, ledje sáhttit vaikko goddit su, ii diekkáriid dieđe. Na, nie dat lei dat fearán.