Kárášjohkalaš Máret Rávná Anti bargá oahpaheaddjin Deanu sámeskuvllas ja searvá dán jagi Sámi Grand Prixii.
Foto: Danil RoekkeMassii gulu nuppi bealjis ja fertii oahppat fas vázzit
Beassážiid son lávke Sámi stuorámus lávddi ala, luđiin maid lohká luondu lea skeŋken sutnje.
Guokte jagi áigi rievddai Máret Rávná Anti (47) eallin oalát.
Oahppit imaštallagohte juoidá oahpahusas.
Máret Rávnná baksamat eai guoskan oktii go dajai muhtun sániid. Ieš ii dovdan dan.
Son manai doaktára lusa ja sáddejuvvui buohccevissui iskosiid válddihit.
Doppe govvidedje su oaivvi, sihkkarastin dihte ahte sus ii lean mihkkege váralaččaid.
Maŋemuš skuvlabeaivvi ovdal juovlaluomu riŋgii doavttir sutnje.
– Dus lea šattalmas oaivvis.
Šattalmas ii lean váralaš muhto dat lei dan mađe stuoris ahte fertii čuohpaduvvot.
Ja geasset lei Máret Rávná jođus čuohpadeapmái Bergenii, Haukeland buohccevissui.
Son lei ožžon diehtit ahte sáhtii massit gulu, njiellanváddu sáhtii šaddat dahje ámadadju heaŋggagit. Muhto sáhtii gal mannat buresge.
Guovtte máná eatnis lei doaivva.
– Mun ledjen váldán guvttiid viehkanskuovaid mielde, ja hárjehallanbiktasiid ja smihtten ahte man vearrái bat diet sáhttá leat?
Son massii gulu nuppi bealjis, iige šat máhttán vázzit čuohpadusa maŋŋel.
Eallin lei rievdan. Beaivválaš doaimmat ledje váddásat. Son dárbbašii earáin veahki.
Muhto ii son gal vuollánan.
Máret Rávná áiggui beassat fas julggiid ala, máhccat ruoktot iežas mánáid lusa ja bargat dan maid mánnávuođa rájes lea háliidan.
Searvat Sámi Grand Prixii.
Hárve
Jahkásaččat sáddejuvvojit moadde čuođe ođđa pasieantta geain lea šattalmas balánsanearvvas buohccevissui Bergenii. Dat lassánit dađistaga.
Šattalmas ii leat váralaš, muhto jos menddo sakka stuorru, de sáhttá dagahit vahágiid.
Ii gávdno vel čilgehus manne muhtimat buhcet dainna.
– Dies maid galgá lihkku čuovvut olbmo. Vuollel viđa proseanttas dáin pasieanttain lea sogadávda mii dagaha dakkár šattalmasa.
Dan dadjá Terje Sundstrøm, Haukelanda universitehtabuohcceviesu nevrokirurgiija ossodaga váldodoavttir.
Terje Sundstrøm bargá váldodoavttirin Haukeland universitehtabuohcciviesus.
Foto: PrivatBergenis leat spesialiseren dánlágan šattalmasaide, mii Máret Rávnnásge lei. Čuohpadusbohtosat ain buorránit.
Šattalmasa geažil sáhttá oažžut beallješuva dahje gulu massit. Dábálaččat fuobmájit dan árrat ja dalle sáhttet dálkkodit pasieantta čuohpadusa haga.
Muhto Máret Rávnná šattalmas lei nu sturron ahte son fertii čuohpaduvvot.
Dat gal dáhpáhuvvá hárve, muitala Sundstrøm ja olbmuin ii leat mihkkege dárbbuid ballat ahte dákkár šattalmas šaddá oaivái.
– Mu mielas eai galgga olbmot ballat ja fuolastuvvat dáinna. Ieš gal lean vuostá dárbbašmeahttun diagnostihkkii. Dus galgá leat buorre sivva ovdalgo dagat MR-iskosiid, deattuha Sundstrøm.
Váldá eallima ruovttoluotta
Máret Rávnná geaidnu dábálaš árgabeaivái lei guhkki.
Moadde vahku maŋŋel čuohpadusa son nagodii njeallje lávkki vázzit. Son illudii beassat fas ruoktot mánáidis lusa.
Go tráhpáid nagodii vázzit de beasai fárret ruoktot.
– Dalle sáhtten fas iežan mánáid dikšut. Dat lei oalle garas oažžut veahki, earát šadde bassat mu stobu ja kohkket. Mun lean álo hárjánan ahte mun birgen ieš ja fáhkka šattai earáid alde.
Olles bearaš fertii heivehallat ođđa eallindillái. Riegádanbeaidoaluide eai bovden nu olus go lávejit, musihka eai šat čuojahan nu jitnosit ja málesbeavdeguoras šadde váruhit ahte eai hála oktiinjálmmiid.
Máret Rávna orru Deanus iežas mánáiguin. Soai maid láveba veahá juoigat.
Foto: PrivatMáret Rávná barggai garrasit ahte buot galggai šaddat fas buorre. Jos Sámi Grand Prixii galggai sáhttit searvat de fertii gierdat gullat iežas jiena.
– Álggos mun šadden nu kválbma dainna ja oaivejorgásii go fáhkka lea dego ledjen iežan jiena gullamin mahkáš telefovnnas.
Sus máŋgii gákkahii váimmu ovdalgo hárjánii gullanapparáhtii.
Máret Rávná váillahii viehkanskuovaid geavahit.
Son lea bajásšaddan Rávdojogas, Kárášjogas, ja lea mánnávuođa rájes liikon viehkat.
– Eai dat buot háviid lean nu populára diet viehkamat ja tulljet nie. Muhto mun lávejin mánnán suoli viehkat.
Son bijai mihttun ahte galggai šaddat nu searra ahte maratona nagoda viehkat.
Muhto vuos fertii oahppat fas vázzit.
Luonddu skeaŋka
Dávjá manai meahccái hárjehallat.
Gáissáin lea vuogas balánssa hárjehallat.
Oktii lei vuolgán ieš okto Idjavuonduoddarii. Doppe geavai juoga earenoamáš.
– Mun ledjen measta dego ribahan nohkat go mun gullagohten juoidá, muhtin gullo juoigamin dobbelaččas. Dat boahtigođii lagabui ja lagabui, ja orui ahte dál dat gal lea jo olggobeale dan tealttá, mun gal vuolggán geahččat. Gii árbmui boahtá deike ja juoigá vel?
Son rabastii tealttá ja vilppui birra.
Ii doppe lean oktage, muhto luohti ain gullo su oaivvis.
– Mun in leat nie vásihan gal luđiin goassige. Smiehtan jos mun bijašin luođi, dan han várra fertešii heivehallat muhto dát bođii dego gárvves skeaŋka nie.
– Mun čákŋen oađđinseahka sisa ja nohkastin. Go mun de fas morihin de jurdilin ahte lei fiinna niehku, muhto diet ii lean niehku. Mun válden telefuvnna ja oidnen ahte mun lean juoigan diehko ja seastán dan.
Máret Rávná muitala ahte lei imašlaš vásáhus. – Dat lei nu buorre dovdu mus go luohti bođii, dovden diekkár oadjebasvuođa maid in lean dovdan guhkes áigái.
Luođi lea bidjan iežas gándii, Piera Niillasii (13).
Manai vihtta mánu ovdalgo muitalii mo luohti bođii sutnje.
– Dat orru veahá earenoamáš, go mun muhtin láhkái várra smiehtan ahte dego dubmejuvvot go dát han lea hui earálágan historjá.
Lihkká lea mearridan juogadit vásáhusas.
Son oainnat áigu dáinna luđiin searvat Sámi Grand Prixii.
– Mus lea álo leamaš niehku searvat dasa muhto mun in leat goassige arvan ja lea leamaš veahá diekkár issoras orru. Muhto maŋŋá go čuohpaduvvojin in bala šat mastege go mun smiehtan beare ahte eallin lea skeaŋka ja jos don leat dan mađe dearvvas de galggat bargat maid háliidat.
Viimmat čuovvu iežas nuorravuođa háliidusa.
Das rájes go oaččui diehtit ahte son lea okta sis geat besset searvat dán jagi Sámi Grand Prixii lea ráhkkanan beassážiidda.
Máret Rávná ii goaro dušše alcces, muhto olles bearrašii ja eará lagaš olbmuide.
Go NRK galleda Máret Rávnna de lea riessugoahtán silkki ja gákti bealledagus.
Duodjelanjas leat máŋag gávtti maid lea gorron. Sámi Grand Prixas áigu árbevirolaš, alit gávtti coggat.
Luohti lea leamašan guovddážis olles eallima.
– Mii eat stobus juoigan goassige, muhto go biillain vujiimet de lávii eadni juoigat, skohteriin go manaimet dohko ealu lusa de lávii eadni juoigat.
Máret Rávná juoigá juohke beaivvi, earenoamážit duddjodettiin.
Son lea vásihan man dehálaš lea bargat dan maid háliida dan botta go sáhttá.
Sus lea ain šattalmas oaivvis ja ferte jahkásaččat váldit ođđa iskosiid amas stuorrut fas.
– Dat gal lea veahá speanta vuordit mo dat lea. Leago álgán stuorrut, fertengo suonjardit vai beasango vuolgit ruoktot eallit nu mo lean eallimin dál.
Dán rádjái lea beassan bargat dan.
Dušše golmma mánu maŋŋel čuohpadusa jo ollašuhtii okta mihttu. Son searvvai Sámi maratonii ja viegai logi kilomehtera.
Máret Rávná viegai maratona dušše golmma mánu maŋŋel čuohpadusa. Váldodoavttir mielas dat lea hui earenoamáš.
Foto: Sámi Maraton– Mun ledjen hui rámis dainna ahte mun nagodin dan. Mus leamaš diekkár smávva mihtut oppa áigge, ja dál bođii dakkár dovdu ahte mus lea áigi somás diŋggaide maid ja danin dieđusge háliidivččen dan Grand Prixii.
Ja beassášlávvardaga de lávke Sámi stuorámus lávddi ala.
– Mun gal hirbmasit illudan, duođaid. Beare mun bisun čuožžut. Dát lea leamaš nuorravuođa niehku ja dál in dieđe šat maid mun galggan bidjat ođđa mihttun.
