pilot nils per mikkel
Son galggai šaddat pilohtan
Lars Petter Suikkari i kokkeklær
Son ballá mo restoráŋŋa boahtteáigi šaddá
Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte
Son galggai návddašit eallima studeanttan Hawaiias
Anne Risten Sara - reinkappkjører
Son lea dovdan sihke mihtolagaid ja vuostálagaid
Mangler ID

Mo sii sávvet ahte 2021 šaddá?

Movt 2020 lea váikkuhan dáidda virggiide

Les på norsk

Koronapandemiija lea báidnán 2020 ođasgova, muhto lea maid čuohcan juohkehačča persovnnalaš eallimii.

Dál lea jahki nohkan, ja olbmot leat gealdagasas das maid dát jahki buktá.

Mii leat ságastallan mottiin nuorra olbmuin gullat mo dát jahki lea váikkuhan sin eallimii.

Ja makkár jurdagat ja doaivagat sis leat dán ođđa jahkái.

Pilohta, koahkka, studeanta ja heargevuoddji.

Pilohtaniehku ferte vuordit

Nils Per Mikkel Utsi gearggai girdiskuvllas moadde mánu ovdalgo koronavirus duođas leavvagođii.

pilot nils per mikkel

Son lei háhppehan ohcat máŋggaid bargguide, ja lei ságastallamin máŋggaid girdifitnodagain virgádeami birra.

pilot nils per mikkel

De bissehuvvui olles girdijohtolat.

pilot nils per mikkel

– Ožžon dieđu ahte eai leat ohcamin ođđa girdivuddjiid, eai ge áiggo virgádit ođđa ge.

– Olusat masse bargguset, ja mun árvvoštallen ahte ođđa virgádemiid in dárbbaš gal dál vuos vuorditge, lohká Nils Per Mikkel.

Son dieđus ii bargga pilohtan dál, muhto lea máhccan ruovttoluotta fas boazoealáhussii.

Mainna lea bajásšaddan.

Dál son bargá ámmátvuoddjin Finnmark Rein fitnodaga ovddas.

Jeagadii gamu

Lars Petter Suikkari háliidii bargat reháleabbo ja stáđđásat bargobirrasis, maŋŋel go moadde jagi lei bargan garra restoráŋŋasuorggis birra máilmmi.

Lars Petter Suikkari i kokkeklær

Son álggii bargat Michelin-restoráŋŋas Oaxen Krog Djurgårdenis Stockholmmas. Beaivvi maŋŋel go máilbmi rievddai oalát.

Lars Petter Suikkari i kokkeklær

Sii čájehedje ahte áigot bargat vaikko maid doalahit ja doarjjut sin bargiid heahtedilis.

Lars Petter Suikkari i kokkeklær

– Restoráŋŋa, mii muđui láve leat rabas 5 beaivvi vahkus, sáhtii dušše doallat rabasin bearjadagaid ja lávvordagaid eanaš áiggi giđđat, muitala Suikkari.

Suikkari oaivvilda dattetge ahte muđui máilmmi ektui, de leat sis Stockholmmas leamaš lihkku dán rádjai.

– Mii, geat aitto leimmet álgán dohko bargui ja ii lean vuoigatvuohta stáhta permiterenortnegii man bokte mákso 90% bálkkás, mii beasaimet de bargat vahkkobeivviid iežamet ovttasbargo-restoráŋŋas Oaxen Slipas.

– Lei máilmmi buorre čoavddus, go dat čanai dán guovtti joavkku buorebut oktii ja ii oktage bargi massán barggu.

Dattetge ballá Suikkari das mo ođđa doaibmabijut váikkuhit restoráŋŋii maŋŋel juovllaid, vaikko ipmirdage ahte ferte gáržžidit njoammuma, mii festema geažil sáhttá leavvagoahtit.

– Guossohanheaitta diibmu 20:00 bágge restoráŋŋaid doallat rabasin guhkit ja seammás massit issoras stuorra tietnasa.Báraid ja dánsunklubbaid birrasa ii sáhte buohtastahttit restoráŋŋa birrasiin, muitala Lars Petter.

Olgoriikkastudeanta

Čakčat mearridii Sarah Mariell Balto guođđit giláža ja fárret Hawaii studeret International Business, vaikko covid-19 virus lei jo leavvan viidát.

Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte

Mun jurddašin ahte virus han gal lea aŋkke miehtá máilmmi ja ii ge das beasa eret. Nu ahte manne in galggašii dáppe baicca orrut?

Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte

Skuvla Honolulus lea eanaš áigge leamašan neahta bokte. Muhtin fágain sáhtte válljet fysalaččat mannat skuvlii.

Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte

Muhto de gal fertejit čuovvut garra doaibmabijuid.

Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte

Fertiimet deavdit skovi ja mihtidit febera juohke háve go bođiimet skuvlii.

Sarah Mariell Balto i Karasjok kofte

Nu go máŋga eará studeantta ge, de lea ruovttuskuvla šaddan stuorra oassin Sarah árgabeaivvis.

– Lea gal oalle chilla sáhttit «fitnat skuvllas» vaikko veallá seaŋggas, muhto sáhttá gal maid jođánit šlieddat dainna, ja lea álkit garvit bargguid, muitala Sarah.

Sullos lea ollu leamašan gitta, ja eai lean áktánas hommát ge. Lei váttis oahpásnuvvat ođđa olbmuiguin, ja skuvlajagi álggus ledje ollu «lock downat».

–Buot lei gitta. Bálgát, sáttogáttit, buot! Go daid fas rahpe de beasai dušše okto doppe fitnat, ja vaikko oruime ge skihpáriin ovttas, de ean beassan fárrolaga vuolgit gosage.

Son lea dál juovlaluomus iežas verddebearraša luhtte Arizonas.

Son lea ovdal sin luhtte orron go lei lonohallanstudeantan joatkkaskuvlla áigge.
Verddeoappás, geainna lea juogadan lanja, lea duođaštuvvon covid-19 koronavirus.

Sarah foarbma lea veaháš heittot, ja Sarah lea vuordime iskosa bohtosiid.

– Ollu lea eahpesihkkar dál, muhto juovlabasiid goit lean ávvudeamen verddebearrašiin erremis, muitala son.

Jahki go buot rievddai

Ánne Risten Sara lea hárjánan heargevuoddji, gii lea fiškalan máŋga medálja. Son geavaha ollu áiggi heargevuodjimii, sihke gilvvuide ja hárjehallamii.

Anne Risten Sara - reinkappkjører

Heargevuoddjin sesoŋga álgá golggotmánu dahje skábmamánu ja bistá gitta njukčamánnui. De bissehuvvui buot gasku sesoŋga.

Anne Risten Sara - reinkappkjører

Buot šluhttejuvvui.

Anne Risten Sara - reinkappkjører

Ánne Risten vásihii ahte lei váttis gávdnat movtta hárjehallat herggiin.

Anne Risten Sara - reinkappkjører

– Mun gal dovden ahte go dat korona vuos bođii, de ii orron ávki hárjehallat herggiiguin, ii hal dat gal lean šat albma go máilbmi fáhkka nie rievddai, muitala Ánne Risten.

Dattetge ii leat mihkkege apmasiid ahte dávda hehtte heargevuodjima.

– CWD-dávda lea dagahan ahte Norgga bohccot eai beasa Supmii. Dat iešalddes lea leamaš stuorra vahát heargevuodjimii.

Ánne Risten ja earát heargevuodjinbirrasis barget danin viššalit rekrutteret mánáid ja nuoraid, muhto maiddai dat lea hástaleaddji dán jagi.

– Eat beassan bargat rekruteremiin seamma garrasit go leimmet áigon. Diibmá mis lei sáhka ahte dán jagi doallat eambbo kurssaid mánáide ja nuoraide ja hárjehallanleairra, muhto go virus bođii de eat sáhttán maide bargat.

Dattetge lea Ánne Ristenis leamaš ihán buorre jahki persovnnalaččat. Borgemánus son čuohpahii čiččiid eret ja dovdá dál iežas ollisin.

– Maŋŋel čuohpadeami ,de orron dego girdime. Dál dovddan ahte lean mun ieš.

Maid sávvet dát njealjis boahtteáiggi dáfus

Sávvá «kantuvrra» cockpitas

Nils Per Mikkel sávvá ahte máilbmi šattašii nie go ovdal.

Nils Per Mikkel Utsi på snøscooter

Ahte olbmot sáhttet mátkkoštit fas, ja girdifitnodagat doibmegohtet fas.

Nils Per Mikkel Utsi på snøscooter

Sávvámis oaččun barggu girdifitnodagas.

Nils Per Mikkel Utsi i cockpit

Optimisttalaš koahkka

Lars Petter sávvá ahte kultuvra, turisma ja servodat boađášii ruovttoluotta vel nannoseappot go ovdal, nu go álo leat dahkan maŋŋel heahtedili.

Lars Petter Suikkari i kokkeuniform.

Son sávvá ahte boahkuheapmi boađášii albma ládje johtui nu jođánit go vejolaš. Muhto ipmirda ahte dat sáhttá ádjánit.

Lars Petter Suikkkari kokk

In galggašii gal váidalit, go leat nu olus máilmmis váttes dilis justa dál.

Lars Petter Suikkari Kokk

Giitevaš Hawaiistudeanta

Sarah sávvá ahte boahkut doaimmašedje ja máilbmi šattašii fas nugo láve.

Sarah Mariell Balto i Hawaii

Son illuda beaivái go ii dárbbaš šat njálbmesuoji geavahit.

Sarah Mariell Balto med munnbind i Hawaii

Mun lean gal hirbmat giitevaš go lean beassan oahpásnuvvat sullon turisttaid haga.

Sarah Mariell Balto utsikt i Hawaii

Sávvá dábálaš eallima fas

Ánne Risten sávvá vuosttažettiin ahte buohkain šaddá 2021 seamma buorre go sus lea 2020. Muhto sávvá maiddái ahte olbmot válddáše doaibmabijuid duođalaččat.

Ánne Risten Sara

Mun sávan ahte mii eat dušše jurddaš iežamet birra, ja nu garvit vuolgimis buvdii jus leat buohccit.

Ánne Risten Sara og Thug

Eat go son mii dien ládje beasašii eret dan koronas ja sáhttit eallit dábálaččat fas fargga?

Ánne Risten Sara og Thug