Boazodoallu bisseha Suodjalusa viiddideame: – Jallodat

Les på norsk.

Majestehta Gonagas Harald V lei áibbas čielggas go rabai 10. Sámedikki Kárášjogas gaskavahku.

– Jagi 2025 mii eallit ođđa eahpesihkkaris riikkaidgaskasaš áiggis. Mis lea fas soahti Eurohpás. Mii leat duođaleamos sihkarpolitihkalaš dilis nuppi máilmmisoađi rájes, dajai Gonagas sártnistis.

Danin lea Ráđđehus mearridan investeret 180 miljárdda ruvnnu Suodjalussii boahtte jagi stáhtabušeahtas.

– Seammás ferte Suodjalus váldit vuhtii sámi kultuvrra ja árbevirolaš sámi ealáhusaid, dajai Gonagas.

Bissehan plánaid

Eahpesihkkaris dilli Eurohpás váikkuha maiddái Sápmái.

Hálkaváris, Finnmárkkus áiggošii Suodjalus beassat dál vel eambbo hárjehallat ovddasguvlui.

Doppe áigot sii ođasmahttit báhčinšiljuid ja infrastruktuvrra, láhčit dili stuorát hárjehallamiidda – maiddái lihtolaččaiguin – ja lasihit birrajagi geavaheami.

Muhto Nordlándda stáhtahálddašeaddji lea bissehan Hálkavári regulerenplána danin go eai leat doarvái ráđđádallan Spiertagáisá orohagain.

Fertejit hárjehallat

– Lea hui jallodat jus Suodjalus ii beasa hárjehallat, dadjá Sandra Andersen Eira, guhte lea soahtan Ukrainas badjel golbma jagi.

Eira oaivvilda ahte hárjehallan lea áidna vuohki ráhkkanit soahtái, ja oaivvilda ahte dán riiddus ii leat sáhka nu dehálaš detáljain.

– Dat dagahit geahnohis dili norgga geografiijas ja suodjalusveagain, dadjá Eira.

– Mis ii leat áigi vuordit

Sutnje lea dehálaš oaidnit ollislaš gova.

– Mii leat hirbmat suojeheamit. Mis lea hui dehálaš strategalaš vuođđu dáppe, go jurddašit gokko mii leat riikkas, dadjá son ja čujuha Ruššii.

Son ádde ahte olbmot jurddašit iežaset birra vuosttažin dálá servodagas, muhto oaivvilda ahte otná sihkarvuođadilli gáibida eanet ovttasbarggu, ii ge bissehit hárjehallama.

– Mis ii leat áigi vuordit byråkratiija ja váiddaáššiid. Dasgo jus soahti buollá, de vašálaččat eai beroš geas lea orohat ja geas šárka, de lea menddo maŋŋit.

Regulerenplána lea bissehuvvon

Báhčinguovlu gokčá sullii 207 njealjehaskilomehtera, birrasii logi proseantta orohaga guohtoneatnamiin, boazodoalli dieđuid mielde.

Orohaga 14A Spiertagáisá jođiheaddji, Per John Anti, háliida ahte Suodjalus bidjá eanaš hárjehallamiid geassái.

– Manne eai hárjehala suoidnemánus gitta čakčamánnui. Bohccot eai leat nu olu doppe. Eallu dat geaseáigge bálgá gáissáid alde ja eai leat dien guovllus suoidnemánus, dadjá son.

Son dadjá maid ahte gieldda regulerenplána lea váttis ja moalkás ášši. Sis leat leamašan ráđđádallančoahkkimat gos gielda ja Suodjalus leamašan mielde.

– Suodjalus hirbmadit vuosttilda ahte galgá maid boazodoallu čállojuvvot dohko sisa. Ahte leat guovttis geat geavahit guovllu, suodjalus ja boazodoallu, dadjá Anti.

Son deattuha ahte sii eai leat goassege vuosttildan dan ahte Suodjalus galgá beassat hárjehallat.

– Dan eat leat goassege dahkan. Mis leat doppe maid rievttit ja mii leat ovdal geavahan dien guovllu, dat galggašii ahte mii maid beassat geavahit ovtta áigodaga, dadjá Anti.

Orohaga ja Suodjalusa šiehtadus oktasaš geavaheami báhčinguovllus loahpahuvvui jagi 2016.

– Dan rájes leat viggan šiehtadallat Suodjalusain guhkit áigge šiehtadusa. Eat mii leat vel geargan dainna, eat ge leat čállán vuollái guhkit áigge šiehtadusa. Eat leat vel soabadan, dadjá Anti.

Geahččala soabadit

Forsvarsbygg prošeaktajođiheaddji, Morten Fredheim, duođašta ahte bealit ain šiehtadallet guhkesáiggi šiehtadusa ja vejolaš váivvádusbuhtadusa.

– Leat ain stuorra erohusat beliid gaskkas ja báhčinvearjoguovllu geavaheapmái sihke áiggi ja báikkálaš dili dáfus. Dalle maid árvvoštallat daid hehttehusaid maid dat sáhttá dagahit.

Dás lea sáhka das ahte makkár váivvádusaid Suodjalusa doaibma sáhttá dagahit boazodollui, jus lea eambbo go dan maid boazodoallu gierdá.

Dárbu birra jagi

Fredheim čujuha ahte Suodjalussii lea dárbu geavahit guovllu birra jagi.

– Oahppofálaldagat lassánit, ja Suodjalusa ossodagat galget maid hárjehallat iešguđet jagiáiggiid.

Son dadjá soames hárjehallamiid leat plánejuvvon ja čađahuvvojit guhkit áiggi badjel ovttasbargguin eará guovlluid soahteveagaiguin ja lihtolaččaiguin.

– Hálkavárri lea ovtta min deháleamos báhčinhárjehallanguovlluin, ja mas lea vejolašvuohta ovdánit viidáseappot.

Áramusat 2026:s čoavddus

Porsáŋggu gielda dieđiha ahte ođđa plána guovllu areálageavaheapmái sáhttá leat sajis áramusat jagi 2026.

Fredheim Forsvarsbyggas dadjá ahte regulerenplána váldoulbmil ferte leat Suodjalusa dárbu.

– Muhto nu guhká go dat ii hehtte Suodjalusa geavaheami, de galgá muddenplána ain heivehit guovllu nu ahte earát ge besset dan geavahit.

Fredheim muitala ahte Suodjalus lea evttohan oanehisáigge šiehtadusa mii lea gustovaš diimmá rájes, ja dan birra ain ságastallojuvvo.

– Dat leat digaštallamin, muhto mii sávvat ahte mii fargga gerget dainna, dadjá son.