Hopp til innhold

Vulle Vuojaš golmma sámegillii

– Dehálaš mánáide oaidnit ahte klassihkkárat maid sámástit, dadjá dutki.

Vulle Vuojaš, Tjalle Tjååtsele, Vuolli Vuojatjis Vegajnis

SÁMEGILLII: Boahtte vahku rájes lea beakkán Vulle Vuojaš fitnemis rámbuvrrain.

Foto: Story House Egmont

Dán jagi lea Vulle Vuojaš juovlabláđđi sihke davvisámegillii, lullisámegillii ja julevsámegillii.

– Giella dárbbaša buot lágan čállosiid iešguđetge hámiin vai lea ealli giella. Mii leat nu movttegat go Tjalle Tjååtsele lea oassi sámi mánáid giellaárgabeaivvis, dadjá lullisámi Vulle Vuojaš-bláđi jorgaleaddji, Anja Labj.

Dál lea goalmmát geardi go Story House Egmont-lágádus almmuha Disney-buktagiid golmma sámegillii.

Golmmamánáeadni, Risten Birje Steinfjell, mielas lea somá go sámegielat bláđit ilbmet golmma sámegillii.

– Hui somá go bohtet eambbo sámegielat bláđit ja lea maid hui somá go leat golmma gillii. Mii dárbbahit sihke davvisámegielat bláđi ja dan lullisámegielat bláđi ruoktot.

Váhnemiidda buorre giellaveahkki

Steinfjell orru bearrašiin Romssas. Sin ruovttugiella lea davvisámegiella ja lullisámegiella, gávpogis gos dárogiella lea váldogiellan. Mánáide lea somá go besset iežaset gielaide lohkat dákkár bláđiid, dadjá eadneolmmoš.

Risten Birje Steinfjell

EADNEOLMMOŠ: –Dát almmuheamit dorjot sámi mánáid giellaovdáneami. Mii dárbbahit dan sihke nannema ja ovdánahttima dihte. Midjiide lea dát máilmmi mávssolaš.

Foto: PRIVAT

– Hui somá go mii sáhttit mannat rámbuvrii oastit sámegielat bláđiid. Dat lea mielde loktemin dan árvvu daidda gielaide maid mii hupmat ruovttus, lohká son.

Mađi eambbo sámegiel girjjit ja almmuhusat ilbmet, dađi eambbo dat nanne sámi mánáid giela, lohká Steinfjell.

Su mielas leat dát almmuheamit ávkkálaččat maiddái váhnemiidda go dat dorjot giellaovdáneami. Dat doaibmá maiddái buorren giellaveahkkin váhnemiidda.

Dehálaš mánáide

Gielladutki mielas lea dehálaš ahte dákkár klassihkalaš buktagat almmuhuvvojit sámi mánáide ja nuoraide go dat buorida mánáid giellaovdáneami.

– Sii ožžot vejolašvuođa gullat ođđa sániid ja ođđa dadjanvugiid. Sii oidnet jietnademiid, ovdamearkka dihte “bang” ja “beašk” sániid, go daid ii oainne eará sajis, dadjá Berit Anne Bals Baal.

Bals Baal lea Giela, duoji, boazodoalu ja servodatdiehtagiid goađi dutki ja vuosttašlektor Sámi allaskuvllas.

Berit Anne Bals Baal

DUTKI: –Vulle Vuojaš gokčá máŋga ahkejoavkku ja addá vejolašvuođa váhnemiidda ja mánáide ovttas vásihit fearániid ja buđaldemiid eatnigillii.

Foto: MARIE LOUISE SOMBY / ÁRVU

Giellalávdi rievdagoahtán

Gielladutki muittuha ahte sámegielat leat áitojuvvon gielat ja oassin dasa lea go mii leat manahišgoahtán giellalávddiid gos giella lunddolaččat geavahuvvo.

– Ruoktu lea veahá manaheamen dan stáhtusa nanu giellalávdin dan geažil go mis leat nu olu šearpmat. Dat sisdoallu dávjá ii leat sámegillii, dadjá Bals Baal.

Sámegielat boddu ruovttus

Gielladutki rávve váhnemiid bidjat áiggi lohkat sámegiel girjjiid mánáide ja váldit ruovttoluotta ruovttu maid nanu giellaarenan.

– Lea dehálaš ahte sii maid besset lohkat sámegillii ja vásihit sámegiela čállingiellan ja dan bokte maiddái oahppat ođđa sániid ja dadjanvugiid, loahpaha Bals Baal.

Korte nyheter

  • Háliidit rahpat ruvkke Stihkenis Ruoŧas

    Västerbottena Leanastivra galgá fas cealkit oainnuset ruvkerahpamii Stihkenis Jámtties, čállá SVT Sápmi. Peter Hjorth, Vilhelmina Mineral AB hoavda, dadjá ahte fitnodat lea ođđa ohcamušas váldán vuhtii boazoealáhusa.

    Earret eará galget dušše roggat dálvet ja fievrrideapmi galgá dahkkot Norgga bokte. Guovllu čearut vuosttildit ruvkke go oaivvildit ruvkke čuohcá boazodollui. Lea Báktedoaimmahat mii dahká dan loahpalaš mearrádusa.

  • Gånågis Harald (87) hæhttu binnebut barggat

    Gånågis Harald la væddjám ja la uddni ruoptus virggáj boahtám. Åvddålijguovlluj viertti sån huoman binnebut barggat, diedet gånågisviesso.

    Gånågisá álldara diehti binneduvvá barggodåjma ihkeven ájggáj.

    Dijmmá lij sujna 431 barggodåjma.

    Gånågis galggá hájn dåjmadit ietjas konstitusjåvnålasj bargo, tjåhkanimijt ja audiensajt Slåhtan dållat ja vuolgget almulasj guossidimijda rijka miehtáj.

    Dat la vargga gáktsa vahko dan maŋŋela gå gånågis Harald skihppáj loaben Malaysian, ja skihppijvieso sisi tjáleduváj.

  • Gielddaluohti: – Biddjet evttohusa ruskalihttái

    Gáivuona suohkan lea ožžon dušše ovtta máhcahusa árvalussii dohkkehit almmolaš luođi Gáivuona suohkanii.

    – Vuosttaldan luođi Gáivuona suohkanii. Mis leat maid kveanat geaid fertet váldit vuhtii jus dát šaddá áigeguovdil. Biddjet evttohusa ruskalihttái, čállá Villy Hestdal máhcahusastis.

    Várresátnejođiheaddji Svein Oddvar Leiros ja Guovddášbellodat dat evttohedje ovdal juovllaid luođi «Gáivuotna - Kåfjord» gielddaluohtin. Dán leat sápmelaš artista Herman Rundberg ja su joavku Manne ráhkadan.

    Luohti lea gudnin báikái gos Rundberg lea bajásšaddan.

    Evttohus bohciidahtii garra digáštallama sosiála mediain. Máŋggas čuoččuhedje ahte Gáivuonas ii leat sierra juoiganárbevierru.

    Ovdagoddi gieđahallá dán ášši miessemánu loahpas.

    Les på norsk