– Dán jagi leat mii – sámi álbmot – fas čoahkkanan Troanddimii gos vuosttaš sámi riikačoahkkin lágiduvvui čuođi jagi áigi.
Nie álggii sámediggepresideantta Vibeke Larsen, 100-jagi ávvobeaivvi sártni Troandimis. Ja son sárdnidii olles sártni davvisámegillii. Ja dasa lassin loahpahii ná:
– Læhkoe biejjine! Vuorbbe biejvijn! Lihkku beivviin! Gratulerer med dagen!
Lihku sávaldagat sihke lullisámegillii, julevsámegillii, davvisámegillii ja dárogillii.
Vibeke Larsena sárdni sáhtat geahččat vuollelis.
Geavahii buori áiggi
– Ollosat moite ođđajagibeaivvi sártni, go it dadjan ovttage sáni sámegillii. Otne Tråante 2017 ávvobeaivvi hállet dušše sámegiela, manin?
Go dán háve mus lei áigi hárjehállat vai sáhtten sárdnidit sámegillii. Lei dehálaš buori áiggi geavahit, vai sáhtten leat oadjebas ahte sáhtten hállat ja čađahit olles sártni sámegillii, vástidii Larsen vuossárga NRK:i maŋŋá sártni.
– Mo dat dovdui?
– Lei erenoamáš gelddolaš ovdagihtii, ja geahpádus go gergen, dadjá Larsen stuorra mojiin.
Ja Larsen muitala ahte son lea ožžon ollu rámi maŋŋá sártni, ja buot deháleamos ahte olbmot áddejedje maid son dajai.
– Dat lei somá, ja nu hávski
Okta dain geasa lei hui movttiidahtti gullat sámediggepresideanta sámástit, lea Tråante 2017 prošeaktajođiheaddjái, Ida Marie Bransfjell.
– Dat lei somá, ja nu hávski. Ja mun dovddan ahte lean čeavlái sámediggepresidentii go dahká dan maid dahká. Mii diehttit buohkat ahte Larsen ii leat dan dahkan ovdal, ja go
sárdnida sámegillii dákkáraš beaivvi, de ii sáhtte heivet buoret, dadjá Bransfjell.
Bransfjell dadjá kritihkkii sámediggepresideanta vuosttá ahte ferte muitit goas Larsen lea bajásšaddan.
– Son lea šaddan bajás dáruiduhttimin, ja fertet muitit ahte son lea dušše olmmoš, nu mo mii earát, ja ahte son duostá geahčalit ja háliida geahčalit, lea hui buorre.