Hopp til innhold

Unjárgga nuorat gállet skuvlaluotta eará nuoraide

Unjárgga gielda lea áidna Finnmárkku gielda gos meastta buot nuorat čađahit joatkkaskuvlla oahpu.

Grunnskoleelever

RÁHKKANIŠGOHTET ÁRRAT: Unjárgga skuvllas čađahit sierra prográmmaid mat galget ráhkkanahttit ohppiid joatkkaskuvlaeallimii.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Johnny Ingebrigtsen

SIERRA SEMINÁRA: Finnmárkku fylkkadiggi lágida boahtte mánus sierra seminára joatkkaskuvlla hástalusaid birra, muitala gealbolávdegotti jođiheaddji Johnny Ingebrigtsen.

Foto: Erik Lieungh / NRK

Dál fylkkapolitihkkárat doivot eará gielddaid váldit oahpu Unjárgga gielddas.

– Danin háliidat eambbo diehtit makkár vugiid Unjárgga gielda geavaha go movttiidahttá ja ráhkkanahttá nuoraid joatkkaskuvlii, lohká Finnmárkku fylkkagieldda gealbolávdegotti jođiheaddji Johnny Ingebrigtsen Finnmarken:i.

Sin gaskkas geat manne olggos Unjárgga skuvllas 2010-2013 áigodagas, lea dušše okta oahppi guhte ii leat álgán joatkkaskuvlii. Measta buohkat geat álget joatkkaskuvlii, ollašuhttet oahpu viđa jagis.

Buoremus árvosánit

Unjárgga logátluohkálaččain leat maid buoremus gaskamearálaš árvosánit olles fylkkas.

Finnmárkku logut eai leat muđui nu buori; joatkkaskuvlla árvosánit leat fuonit go riikka gaskamearalaš logut, ja dušše 60 proseantta ollašuhttet joatkkaskuvlaoahpu viđa jagis.

Fertejit fárret eret ruovttus

Inger Katrine Juuso

BURES LIHKOSTUVVAN: - Mii gal áinnas lonuhallat dieđuid eará gielddaiguin, vástida nuoraidskuvlaoahpaheaddji Inger Katrine Juuso.

Foto: Tor-Emil Schanche / NRK

Finnmárkkus leat olu nuorat geat fertejit fárret eará gildii go áigot váldit joatkkaskuvlaoahpu.

– Nu fertejit maid Unjárgga nuorat dahkat, ja gielda ráhkkanahttá ovddalgihtii buot nuoraid ođđa eallimii. Dan oktavuođas geavahit "how to hybel" nammasaš prográmma, muitala nuoraidskuvlaoahpaheaddji Inger Katrine Juuso.

  • GULDAL:

Prográmma čađahuvvo nuoraidskuvlla áiggis. Dán bokte besset hárjehallat mo birget okto leavssuid, ruđalaš ja borramuš dáfus, ja mo váldit ovddasvástádusa iežaset eallimis, čilge Juuso.

Ráhkkanišgohtet mánáidgárddi rájes

Son lea ilus go fylkkapolitihkkárat háliidit oahppat sis mo ráhkkanahttit nuoraid joatkkaskuvlla eallimii.

Juuso muitala Unjárggas leat movttiidahttin- ja ovdánahttinbarggut jođus juo mánáidgárdde rájes.

– Ovdamearkka dihte rehketbarggut álget juo mánáidgárddis, son muitala.

Sii maid čuvvot nu gohčoduvvon BALS prográmma.

– Positiivvalaš láhttenvugiin sii ohppet mo ovdánit sosiálalaččat, beroštit, atnit árvvus ja mo váldit ovddasvástádusa. Dan prográmma čuovvut mii gitta mánáidgárdde rájes, čilge Juuso.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK