Hopp til innhold

Sotnabeaivve besset Sámi čiekčit lávlut sámi soga lávlaga

Sotnabeaivve de besset Sámi čiekčit lávlut sámi soga lávlaga, ovdal dan vuosttaš čiekčama Somaliland vuosttá, dán jagi Conifa čiekčamiin, mii lea Abkhasias. 12 joavkku leat mielde čiekčamiin, mas leat njeallje ossodaga.

Conifa World Cup 2014, dag 5

Dát Sámi riikajoavku čievččai Conifa máilmmigilvvuin Staares, Ruoŧas, jagi 2014:s.

Foto: Sergey Gavrilov / NRK

FA Sámi presideantta Håkan Kuorak lohká joavkku otne vuolgit ja jáhkká dál buot leat sajis.

– Mii illudit vuolgit Abkhasiai, ja čiekčit illudit čiekčat, dadjá Kuorak.

Jáhkká Sámi birget bures

Sápmi ii leat gal ožžon mielde sámi čikčiid geat čikčet bajimus ráidodásis Norggas, Ruoŧas ja Suomas, muhto Håkan Kuorak muitala ahte sii leat FA Sámi beales duhtavaččat riikajoavkkuin.

Håkan Kuorak

FA Sámi presideantta Håkan Kuorak.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Mun jáhkán mis leat buorit vejolašvuođat čiekčamin ja mun jáhkán mii beassát loahppačiekčamiidda. Mii eat leat ožžon mielde elite- ja vuosttaš divišuvnna čikčiid, danne go sis lea ráidočiekčan justte dalle go Conifa máilmmičiekčan lea, ja de eai luoitán elite-joavkkut sin čikčiid vuolgit mielde Abkhasiai, dadjá son.

Kuorak lohká badjel 70 sámi čiekči maid geahččaledje oaččut mielde, daid buoremus joavkkuin maid, muhto ráidočiekčamat hehttehussan fidnet daid buoremusaid mielde, muhto son sávvá sámi čiekčiid boahtteáiggis bidjat šiehtadusaide joavkkuiguin, ahte galget fidnet friddja sámi čiekčamiidda.

Oaivegávpogis čiekčamat

Abkhasia oaivegávpogis Sukhumis leat čiekčamat, ja olles republihkas ásset badjelaš 200.000 olbmo. Republihkka lea čáhppes ábis. Dán guovllus leat olu soahteriiddut leamaš maŋimus 20 jagis. Álggus sohte Abkhasia ja Georgia, 1992-1993:s, mas Abkhasia guođđá Georgia stivrejumi, ja ásahit sierra republihka. 1998:s lei guovllus guđa beaivve soahttit, mas georgialaččat soahttájit Abkhasian, go eai dohkket stivrejumi guovllus, mas Abkhasia bisseha stuimmiid. 2001:s de lea fas Kodori-roassu, mas Tsjetsjenia váldá Kodori, muhto Abkhasia váldá ruovttoluotta guovllu. Maŋŋimuš soahtedáhppáhusat mas Abkhasia lei mielde, lei 2008is, go Ruošša, Abkhasia ja Mátta-Ossetia ovttabeale sohtet Georgian, mas boađus lea ahte Mátta-Ossetia beassá viiddidit guovllu.

Per-Anders Blind

Conifa presideantta Per-Anders Blind.

Foto: Kjell Are Guttorm / NRK

Conifa presideantta Per-Anders Blind lea máŋgii lohkan ahte guovllus dáhkkiduvvo sihkkarvuohta Conifa oasseváldiide. Seamma lihttu fállá sihke ráhpandoaluid ihttin ja maid loahpaheami čiekčamiin nuvttá gehččiide geat dan hálidit čuovvut neahtas. Muđui fállá Conifa neahttačiekčamiid oastit.

Stuora beroštupmi

Sotnabeaivve nu movt namuhuvvon čiekčan Somaliland vuosttá, de čiekčá sápmi vuossárgga Panjab vuosttá. De álget loahppačiekčamat Conifa čiekčamiin. Conifa presideantta Per-Anders Blind lohká lihttu facebook siddus ahte lea máilmmi stuorra mediaberoštupmi dáid čiekčamiidda, badjel 100 journalistta leat dieđihan ahte čuovvot dan 12 joavkku Coifa máilmmicupas, Abkhasias.

Håkan Kuorak vuohttá dego sámi ambassadevran čiekčamiin, go mediaásahušat leat jearran sámi čikčiid čuovvut, mainna Kuorak lea rámis.

– Mun dieđán ahte leat olu journalisttat jođus dáidda čiekčamiidda. Ja mu leat jearahallan stuora mediaásahusat dego CNN ja BBC. Dat leat oallugat geat háliidit čuovvut Sámi joavkku, muitala son.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK