Hopp til innhold

Skábmaviehkan geasuha ollu olgoriikkalaččaid

Viehkat gilvvu skábmasiivvuin lea bivnnut. Nu goit jus geahččat Romssa polarnight half marathon viehkangilvvu oasálastinlisttu. Ikte dievai dieđihanáigi ja buot sajit leat devdon.

Mørketidsløpet

Polar Night Half Marathon ja jođiheaddji Nils I. Hætta geasuhit ollu olgoriikkalaš vihkkiid Romsii skábmaviehkangilvvuide 2017 ođđajagimánus.

Foto: Marit Garfjeld / NRK

– Lea hui somá oaidnit ahte mii ná árrat juo leat nagodan čohkket ná ollu oasseváldit. Nu dadjá skábmaviehkamiid, Polar Night Half Marathon, jođiheaddji, Nils I. Hætta. Skábmaviehkangilvvut lágiduvvojit 2017 ođđajagimánu 7.beaivvi Romssas Norggabeale Sámis.

1800 dieđihuvvon viehkamiidda

Nils I. Hætta

Polar Night Half Marathon, jođiheaddji, Nils I. Hætta, lea ilus go badjel 1700 leat saervamin skábmavihekamiidda Romssas 2017 Ođđasajgimánus

Foto: Mariela Idivuoma / NRK

Diibmá ledje 1430 viehkki dieđihuvvon. Badjel 500 dain ledje olgoriikkalaš viehkki. Dán jagi lea saddji 1700 viehkkái. Dábálaččat lea nu ahte leat viehkkit geat eai boađe viehkamiidda, vaikko leat dieđihan.

‒ Dat lea dagahan mii dán jagi leat dohkkehan 1.800 viehkki 66 riikkas, mii lea čuođi viehkki badjel bajimus meari maid sii ovdagihtii ledje dohkkehan viehkamiidda, muitala skábmaviehkangivlluid jođiheaddji, Nils I. Hætta.

  • Gula Nils I. Hætta muitaleamen viehkamiid birra:

2004 rájes

Viehkangilvvut leat lágiduvvon jagi 2004 rájes, ja oasseváldiid lohkku lea jagis jahkái lassánan.

‒ Mii leat čađat bargan dan badjelii ahte oasseváldilohku galgá lassánit, ja mii leat maiddái ollu návccaid bidjan doaluid dovddusindahkamis olgoriikkas maiddái, dainna mii orrot bures lihkostuvvan, go dán jagi leat mielde oasseváldit 66 riikkas, dadjá Nils I. Hætta.

Earenoamáš vásáhus

‒ Olgoriikkalaččaide lea áibbas earenoamáš vásáhus boahtit Romsii ja Davvi-Norgi sevdnjes skábmaáiggis go vel beaivváš iige oidno, ja sáhttet vel vásihit guovssahasa. Dát dat maid geasuha olgoriikkalaččaid Davvi-Norgii ja Romsii, dadjá Hætta.

Liiko viehkat

Ellen-Marit Oskal

Ellen-Marit Oskal lea okta sis geat servet skábmaviehkagilvvohallamii Ropmssas.

Foto: Priváhta

Ellen-Marit Oskal lea okta dain gii leat searvamin viehkangilvvuide Romssas. Son lea golbmii searvan geasseviehkamiidda ja golbmii dálvegilvvuide.

Oskal lohka iežas lihkot viehkamis, muhto ii loga dan gal stuorimus ággan manin son searvá skábmaviehkamiidda Romssas.

  • Guldal Ellen-Marit Oskal muitaleamen:

‒ Lea nu somá searvat gilvvuide go doppe leat mielde nu ollu olbmot, ja don dovddat iežat oassin stuorit olmmošjoavkkus. Nu dadjá Ellen-Marit Oskal, ja lohka vásihit mannulágan geasuheami ja sierralágan movtta searvat dákkár doaluide.

Korte nyheter

  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.

  • Gávnnin tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán – galggi nuorrebådnes dav viedtjat

    Gávnnin goavsos tjihtan 250 miehttara tjiegŋalisán. Dálla galggá politijja dav nuorrebådnes viedtjat.

    Politijja Nordlándan gávnnusav Sisnuoren Hábmerin guoradalli, sæmmi suohkanin gånnå Stian Hole gádoj biehtsemáno jagen 2023.

    Nágin biejve dás åvddåla ájtsaj akta vidnudahka gávnadisáv ROV:ajn, gå bargaj Cermaq-biebmadimásadusá åvdås.

    ROV la tjátjevuolvanntsa mij stivrriduvvá stivrrimlanjás hávsan jali ásadusán.

    Gåvvidum la tjáhtjevuolen, ja gåvå galggi vuosedit tjihtan la aj gæhttjalam sinidahtedum.

    – Gáddalussjap ja sihtap dav nuorebådnes viedtjat, javllá politijjaadvokáhtta Nordlánda politijjan Torjei Imøy.

    Bulke ruvva diededuvvin gå gávnnusav gávnnin.

    Imøy tsuojggi e jur dálla dáv Stian Hole-ássjáj tjanádi.