NRK Meny
Normal

SG lohpida sámegieloahpu buohkaide

– Juohkehaččas geas giella lea rivvejuvvon dáruiduhttinpolitihka geažil, sii fertejit oažžut vejolašvuođa oahppat giela, oaivvilda Sosialisttalaš Gurutbellodat (SG)

Kirsti Bergstø på Varanger Samiske Museum

GIELLAARENAT DEHÁLAČČA: SG stuorradiggeevttohas Kirsti Bergstø lohká sámi musihkka lea dehálaš giellaarena. – Muhto servvodagas fertejit gávdnot maid eará giellabirrasat, Bergstø lohká.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Finnmárkku SG vuosttaš stuorradiggeevttohas Kirsti Bergstø dovddasta ahte dát lea hui earenomáš mihttomearri.

– Muhto jus sámegiella ja sámi servvodat galgá ovdánit, de han eiseválddiin lea bággu bidjat diekkár ulbmiliid, čilge Bergstø.

SG stuorradiggeválgaprográmmas deattuhuvvo ge ahte sámegiella ja dárogiella leaba ovddasdássásaš gielat Norggas. Friddja jorgaluvvon prográmmas čuožžu muđui ná:

«Ollu sápmelaččat leat massán gielaset dáruiduhttin politihka geažil. Juohkehaččas geas giella lea rivvejuvvon, sii fertejit oažžut vejolašvuođa oahppat giela. Jus sámi kultuvra ja servvodat galgá ovdánit, de lea dehálaš seailluhit ja ovdánahttit sámegiela.»

Muhto lea go obanassiige vejolaš olahit mihttomeari ahte addit buohkaide geain giella lea rivvejuvvon, oahppat giela nie movt SG lohpida?

– Dan lea, muhto dalle ferte gávdnot politihkalaš dáhttu. In áiggo dadjat ahte dat lea álkkes bargu maid sáhttá čađahit ija badjel. Dattetge giellalohpádus goit lea hui čielga mihttomearri SG:a beales, vástida Bergstø.

Eai leat rehkenastán goluid

SG oaivvilda stáhtas lea geatnegasvuohta juolludit ruđaid jus mihttomearri galgá ollašuvvat. Muhto dattetge sii eai leat rehkenastán man ollu sin lohpádus gártá máksit. Bergstø čuoččuha ahte dákkár rehketstuhka lea áibbas veadjemeahttun dahkat nu guhká go ii oktage dieđe man ollu olbmot háliidit oahppat sámegiela.

– Jus galgat juksat mihttomeari, de fertet nannet dálá giellabirrasiid, vai sis leat doarvái bargit geat sáhttet oahpahit mánáid ja nuoraid ovdamearkka dihtii mánáidgárddiin ja skuvllain. Olbmot fertejit maid ávžžuhuvvot sámástit beaivválaččat sihke ruovttuin ja bargosajiin, Bergstø lohká.

Rápmo Isak Saba giellaguovddáža

Sten Gøran Olsen geahččá go mánáguoktá máleba govaid.

OAHPAI SÁMEGIELA MÁNÁID GEAŽIL: Guovttemáná áhčči Sten Gøran Olsen (47), lea ovttaoaivilis SG:ain ahte Isak Saba giellaguovddáš bargá buori barggu: – Dáppe mun ohppen sámegiela manáid geažil, ja dál dovddan juohke beaivvi makkár ilu dát máhttu addá sihke mánáide ja muinne, Olsen lohká.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Bergstø namuha Isak Saba giellaguovddáža Unjárggas de go buorre ovdamearkan dasa ahte mo sáhttit movttiidahttit olbmuid oahppat sámegiela. Giellaguovddážis leat iešguđetlágan ulbmiljoavkkut. Dáppe addo earret eará mánáide ja nuoraide, vejolašvuohta oahppat giela stoahkamiid, luondduvásáhusaid ja geavatlaš bargguid bokte oahppat giela.

Isak Saba giellaguovddáža jođiheaddji Jane Juuso lea duhtavaš go Bergstø geavaha sin barggu de go buorre ovdamearkan dasa ahte mot sáhttit movttiidahttit olbmuid oahppat sámegiela.

– Olbmuid iežaset hálddus

Isak Saba guovddáža jođiheaddji Jane Juuso rahpá uvssa

RAHPÁ GIELLAUVSSA BUOHKAIDE: Isak Saba giellaguovddáža jođiheaddji lohká leat dehálaš rahpat giellauvssa buohkaide. – Muhto dalle ferte eiseválddiin leat dáhttu juolludit doarvái ruđaid, son Juuso oaivvilda.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Su mielas lea buorre go SG háliida addit buohkaide geat leat massán gielaset dáruiduhttima geažil, vejolašvuođa váldit giela ruovttoluotta.

– Muhto dat vejolašvuohta soaitá olbmuin ovtta láhkái juo otne. Lea juohke rávis olbmo hálddus háhkat alcces dan maid háliida, Juuso čilge.

Lohká leat dehálaš ahte servvodagas gávdnojit iešguđetlágan giellaarenat.

– Vaikko olusat nagadit oahppat giela maŋŋá barggu, de eai buohkat nagot dan okto. Danin fertejit gávdnot nana giellaarenat. Dasa dárbbašuvvojit ruhtajuolludeamit, mii lea buot servvodagaid ovddasvástádus, Juuso čilge.

– Mahkáš-berosteaddjit vearrámusat

Muhto gávdnojit maid eará heađušteamit, ovdamearkka dihtii giellaguottut.

– Huff, maid dainna sámegielain. Ii dainna olat gosage, gullat dávjá.
Earát ges sáhttet lohkat ahte sámegiela lea dehálaš oahppat. Muhto go duohtavuohta boahtá, de eai dattetge atte eai ruđalaš doarjaga eaige olmmošlaš doarjaga. Sii leat de go mahkáš-berošteaddjit, dat leat mu mielas dat vearrámusat, oaivvilda Juuso.