Hopp til innhold

Sámediggeáirras lea váidán oavnnjildeaddji

Sámediggeáirras Sandra Andersen Eira (NSR) lea politiijáide váidán eallilan nissonolbmo, gii moanaid jagiid galgá leat áitán su ja vuorjan su.

Sandra Andersen Eira sittende i biblioteket med kofte på

Sandra Andersen Eira muitalii gieskat Studio Sápmái, ahte guokte oavnnjildeaddji su leat vuorjan. Dál lea nuppi váidán politijjáide.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Guovttis leaba su unohis vuogi mielde čuvodan dahje oavnnjildan guhkit áigge.

Dan birra muitalii Sandra Andersen Eira vuosttaš geardde almmolaččat «Studio Sápmi» TV-prográmmas gieskat. Oavnnildeaddji gohčoduvvo eaŋgalasgillii «stalker».

Nubbi lea nuorra almmáiolmmoš, gii ovtta áigge ásai tealttas su ruovttu olggobealde. Son earret eará sáddii earáide govaid su viesus. Nubbi gis lea eallilan nissonolmmos.

Šattai riikkabeakkálmassan

Guktot iđisteaigga su eallimii go son šattai riikkabeakkálmassan maŋŋelgo lei oidnon Dagsrevyenis.

– Nubbi oavnnjildeaddji lei eambbogo giksin, čilge Andersen Eira iFinnmark neahttaáviisii (máksu gáibiduvvo). Son muitala áviisii, ahte fertii mannat politiijáid lusa go dát olmmoš su lei vuorjan máŋga jagi.

– Mu dorvvolašvuohta áitojuvvui. Mu bearaš maid ballagođii.

Studio Sápmi TV-prográmmas son muitalii, ahte oktii son fertii eváhkoerejuvvot álbmotčoahkkimis eallilan nissonolbmo geažil. Eará háve dát nissonolmmoš bođii biillain, rullii biilaglása vulos ja čearggui fasttes áššiid.

Ii vuollán heaitit

Vaikko ášši dál lea politiijaášši, de nissonolmmoš ii vel vuollán. Son joatká áitimis Eira Facebook bokte.

– Son ii áiggo makkárge buriid munnje, go son bidjá earret eará videoid mat čájehit niibbástallama. Dát nisu lea maid čállán reivviid eará sámediggeáirasiidda mas mu vuostá leat feara makkár sivahallamat, čilge son.

Láhka roavva oavnnjildeamis čavgejuvvui jagis 2016. Ráŋggáštusrámma lea gitta njeallje jagi giddagasas.

Korte nyheter

  • Ella oaččui bálkkašumi

    Ikte oaččui Ella Marie Hætta Isaksen Nordic Pioneer Prize bálkkašumi dán jagi ovddas. Son lea okta njealji nuorra olbmos geat dán jagi ožžo bálkkašumi.

    Son oažžu bálkkašumi go áŋgirit bargá sámi kutuvrra gáhttemiin, sihke giela, vuoigatvuođaid ja maiddái iežas dáiddalaš máhtuin, daddjo bálkkašumi čilgejumis.

    Ella jurddaša oppalaččat ja gudnejahttá eamilábmogiid dáiddu. Bálkkašupmi sáhttá movttiidahttit su joatkit bargguinis ja soaitá govket saji dálkkodit Sámi servodaga, daddjo čilgejumis.

    Nordic Pioneer Prize lea oassi Davviriikkaid Ministarráđi nuoraid fierpmádagas man jurdda lea movttiidahttit ođđa jurddašeami vai šattašii eambbo oadjebassan orrut Davviriikkain ja vai Davviriikkat šattašedje eambbo ovttadássásažžan ja demokrahtalažžan.

    Ella Marie Hætta Isaksen på Nordic Pioneer Prize 2023 utdelingen i København med trofeet i handa.
    Foto: Christoffer Asman / Kongshaug Productions
  • Sámegieloahppit gávnnadit stuorra deaivvadeapmái

    Eambbo go 100 sámegieloahppi Romssa fylkka joatkkaskuvllain čoagganit boahtte vahkus giellaovttastallamii Árdnái Davvi-Romssas. Maiddái oahppit geat gáiddusoahpahusa bokte ohppet sámegiela joakkaskuvllas, bohtet gielladeaivvadeapmái.

    Romssa fylkkasuohkan lágida deaivvadeami mii sin dieđu mielde šaddá stuorámus gielladeaivvadeapmin sámegieloahppiide, dieđiha sámegieloahpahusa fylkkakoordináhtor Anne Inger Eira Lilleng.

    Ollu oahppit hálidit oahppat sámegiela Davvi-Romssas, ja oahpaheaddjidilli ge lea buorre.

    – Oahpaheaddjikriisa mii maŋimuš áiggiid lea beaggán medias ii čuoza midjiide nu garrasit, čállá son.

    Anne Inger Eira Lilleng
    Foto: Arne Hauge / Ruijan Kaiku
  • Gonagasa ánsu Rauni Magga Lukkarii

    Ihttin juhkko Gonagasa ánsumedálja sápmelaš girječállái, Rauni Magga Lukkari.

    Son oažžu medálja go máŋga jagi lea áŋgiruššan ovddidit sámi girjjálašvuođa sihke girječállin ja girjegoastideaddjin.

    Medálja geigejuvvo Romssas ávvučájálmasa «80 nuorra poehtalaš jagi», mii čájehuvvo «Mun dajan sámi girječálliidsearvvi» girjjálašvuođariemuid oktavuođas.

    Rauni Magga Lukkari deavdá dán mánus 80 jagi.

    Rauni Magga Lukkari har skrevet "En lykkens mann".
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK