Hopp til innhold

Sámediggeáirras lea váidán oavnnjildeaddji

Sámediggeáirras Sandra Andersen Eira (NSR) lea politiijáide váidán eallilan nissonolbmo, gii moanaid jagiid galgá leat áitán su ja vuorjan su.

Sandra Andersen Eira sittende i biblioteket med kofte på

Sandra Andersen Eira muitalii gieskat Studio Sápmái, ahte guokte oavnnjildeaddji su leat vuorjan. Dál lea nuppi váidán politijjáide.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Guovttis leaba su unohis vuogi mielde čuvodan dahje oavnnjildan guhkit áigge.

Dan birra muitalii Sandra Andersen Eira vuosttaš geardde almmolaččat «Studio Sápmi» TV-prográmmas gieskat. Oavnnildeaddji gohčoduvvo eaŋgalasgillii «stalker».

Nubbi lea nuorra almmáiolmmoš, gii ovtta áigge ásai tealttas su ruovttu olggobealde. Son earret eará sáddii earáide govaid su viesus. Nubbi gis lea eallilan nissonolmmos.

Šattai riikkabeakkálmassan

Guktot iđisteaigga su eallimii go son šattai riikkabeakkálmassan maŋŋelgo lei oidnon Dagsrevyenis.

– Nubbi oavnnjildeaddji lei eambbogo giksin, čilge Andersen Eira iFinnmark neahttaáviisii (máksu gáibiduvvo). Son muitala áviisii, ahte fertii mannat politiijáid lusa go dát olmmoš su lei vuorjan máŋga jagi.

– Mu dorvvolašvuohta áitojuvvui. Mu bearaš maid ballagođii.

Studio Sápmi TV-prográmmas son muitalii, ahte oktii son fertii eváhkoerejuvvot álbmotčoahkkimis eallilan nissonolbmo geažil. Eará háve dát nissonolmmoš bođii biillain, rullii biilaglása vulos ja čearggui fasttes áššiid.

Ii vuollán heaitit

Vaikko ášši dál lea politiijaášši, de nissonolmmoš ii vel vuollán. Son joatká áitimis Eira Facebook bokte.

– Son ii áiggo makkárge buriid munnje, go son bidjá earret eará videoid mat čájehit niibbástallama. Dát nisu lea maid čállán reivviid eará sámediggeáirasiidda mas mu vuostá leat feara makkár sivahallamat, čilge son.

Láhka roavva oavnnjildeamis čavgejuvvui jagis 2016. Ráŋggáštusrámma lea gitta njeallje jagi giddagasas.

Korte nyheter

  • ČSV-bevegelsen fylte 50 år: - Vi er fortsatt her!

    ČSV-bevegelsen hadde 50 års jubilé som ble feiret på lørdag i Sirma i Finnmark.

    Blant gjestene var sametingspresident Silje Karine Muotka, som prioriterte arrangementet fremfor samekonferansen i Gällivare i Sverige.

    – Jeg synes det er viktig å hedre våre forgjengere. De har gjort en viktig jobb med å fremme det samiske samfunnet og våre rettigheter, sa Muotka.

    Arrangørene var glad for at så mange tok tid til å delta i markeringen.

    Silje Karine Muotka deaivvada olbmuiguin ČSV doaluin Sirbmás 2022.
    Foto: Håkon Mudenia / NRK
  • Láhka bisseha bearráša návetdoalu

    Náittosbárra Kåre ja Anne Dalheim háliideaba sirdit návetdoalu iežaska bárdnái Stuoravuonas, davvi-Romssas, muhto láhka bisseha.

    Norgga stáda gieldá juohkimis návetdoallosaji dábálaš viessosaddjin, ja deattuha báiki lea oaivvilduvvon dušše návetdollui. Ráđđehus ja Stuoradiggi lea mearridan Norggas sáhttá eanemusat 3000 dekára gilvojuvvon eanan heaittihuvvot jahkásaččat.

    Lea eananláhka mii lea guovddážis dán áššis, mii galgá sihkkarastit biebmobuhtadeami.

    Dá lea goalmmát buolva mii eaiggáduššá doalu.

  • Valgte ny samisk nasjonaljoik

    Samekonferansen valgte joiken «Sámi eatnan duoddariid» av Nils-Aslak «Áillohaš» Valkeapää til samenes nye nasjonaljoik lørdag under Samerådets 22. konferanse i Váhtjer/Gällivare.

    Ifølge symbolkomiteen formidler joiken samenes kjærlighet til Sápmi. Joiken skal kunne synges både uten tekst og med en del av teksten eller med hele teksten. Joikens tekst skal også tilpasses for alle samiske språkene og joiketradisjoner.

    Samekonferansen 2022 vedtar samernes nasjonaljojk
    Foto: Nelly Anna Karolina Engström / NRK