Hopp til innhold

Ođđa master: – Gávpotsápmelaččat leat rámis sámevuođain

Vaikko vel sápmelaččat, geat orrot gávpogiin, leat vásihan unohisvuođaid, de eai heahpanatta sámevuođaset dihte, čájeha Siv Eli Vuolaba váldofágačálus.

NM i lassokasting underveis

GÁVPOTSÁMIT: Dát njoarosteaddjit Romssa oaivešiljus eai soaitte gávpotsápmelaččat, muhto ođđa masterčálus čájeha ahte gávpotsápmelaččat čevllohallet sámevuođaineaset.

Foto: Elle Márjá K. Eira / SVL-N

– Sii, geaid mun lean jearahallan, muitalit ahte sis lea hui nana ja čielga identitehta ja sámi iešdovdu, muitala Siv Eli Vuolab.

Son lea váldán váldofágačállosa filosofiijas, ja lea čállán gávpotsámiid identitehta birra. Vuolab lea erenoamážit geahčadan makkár gáibádusat ja vuordámušat leat čadnon dán identitehtii.

Siv Eli Vuolab viser fram sin masteroppgave

ILUS: Siv Eli Vuolab čálii váldofágačállosa filosofiijas, ja oaččui alimus árvočuoggá - A.

Foto: Privat

– Nana sámevuohta

Gávpotsápmelaččain lea maiddái hui nana dáhttu deattuhit ja seailluhit sámevuođaset. Go orrot gávpogiin, gos sámevuohta lea nu unnán oidnosis, de ferte juohkehaš ieš ohcalit ja áimmahuššat sámevuođas.

Dat mearkkaša ahte gávpotsápmelaččain lea hui stuorra dáhttu ja áigumuš dahkat sámevuođa áigeguovdilin iežaset árgabeaivvis, čállá Vuolab masterčállosis.

Maiddái čájeha Vuolaba dutkan ahte gávpogis eai vikka čiegadit sámevuođa.

– Dat ii leat oidnosis mu masterčállosis. Buohkat geaid mun jearahallen, eai vikka čiehkat sámevuođaset, lea baicce nuppe láhkai. Sii leat hui čeavlái dainna, dadjá Siv Eli Vuolab.

Maiddái hástalusat

Dá leat čállosa váldočuoggát:

  • Ollugat háliidit doalahit ja deattuhit sámi identitehta gávpogis, gos sámevuohta soaitá leat unnán oidnosis. Dat mielddisbuktá ahte olmmoš ieš hui aktiivvalaččat ferte válljet mo ja goas čájeha sámi identitehta.
  • Dat sáhttá leat ovdamearkka dihte hui konsekveanta hállat sámegiela maiddai dakkár arenain gos leat dárogielhállit geat eat ádde. Dat sáhttá suhttadit sin geat eai ádde sámegiela.
  • Gávpot addá maid friddjavuođa mearridit mii sápmelaččaid, makkár sápmelaš leat. Indiviida ii dárbbaš nu sakka berostit fuolkečanastumiin. Dat soaitá erenoamáš dehálaš daidda sápmelaččaide, geat easkka leat lahkonišgoahtán sámevuođa ja geaid bearrašat eai soaitte háliidit adnojuvvot sápmelažžan.
  • Muhto gávpotsámi eallimis leat maid hástalusat, nu mo ovdagáttut, stereotypiijat, gáibádusat ja vuordámušat dasa mii guoská sápmelašvuhtii. Davvin leat dávjá eambbo negatiiva, máddin ges eksohtalaš govva.

Vuolab oaččui buoremus árvosáni – A, su masterbargguin.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK