Hopp til innhold

Nils Anders Rasmus – listetopp for Fastboendes liste i Ávjuvárri valgkrets

NRK Sápmi og Ávvir har bedt om at listetoppene i hvert parti, som stiller til sametingsvalget 2017, svarer på noen spørsmål om seg selv. Her er én av kandidatene:

Fastboendes listes Nils Anders Rasmus

Fastboendes listes Nils Anders Rasmus.

Foto: Åse Pulk/NRK

Valgkrets/válgabiire: Ávjovárri
Parti/bellodat: Dáloniid Lista Samedikkis/Fastboendes Liste på Sametinget
Navn/namma: Nils Anders Rasmus
Alder/ahki: 77
Sivilstand/siviiladilli: Enkemann. Leaska

Beroštumit

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

Mus eai leat astoáiggedoaimmat

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

Ráhkisvuohta maid mii eamit čájehii munnje dán áiggi go beasaime eallit ovttas.

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

Čohkkán ruovttus ja logan.

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

Mu eamit Karen Ravna Rasmus, dan dihte go son čájehii munnje dan stuorámusa mii eallimis gávdno, namalassii ráhkisvuohta.

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

Dál: Meahcástanealáhusas. Ovdal lean bargan elfápmolinjjáidhuksejeaddjin, guolásteaddjin 25 jagi, boazodoalus, eanandoalus ja oastimiin/vuovdimiin.

Lean váldán bohccebargioahpu Lunde fidnofágaskuvllas Telemárkkus, liikedikšooahpu Tromssas 1972s ja vázzán álbmotskuvlla Kárášjogas 195 beaivvi.

Eatnigiella/giella:

Máhtán sámegiela ja dárogiela.

Politihkalaš duogáš

Lean leamašan politihkas mielde 1953 rájes. Lean dáin bellodagain leamašan mielde: Nuorra Olgeš, Anders Langes parti, Ovddádusbellodat, Árja, Ávjovári dáloniid listtu ja
Dáloniid Lista Sámedikkis

Lean leamšan Ávjovári Dáloniid Listtu várrelahttun Sámediggái. (2014 ođđajagimánu rájes Dáloniid Lista Sámedikkis

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

Sámediggi ii leat dassážii nákcen oažžut meahcásteddjiid ja riddoálbmoga vuoigatvuođaid lága ja láhkaásahusaid bokte nannejuvvot. Mii áigot bargat dan ala ahte dat rievdaduvvo.

Mii áigut gáibidit ahte dáluolbmuid eallinvuohki ja árbevirolaš ealáhusat suodjaluvvojit lága bokte. Dáluolbmot leat áiggiid čađa ovdánahtten iežaset birgenvuogi ja birgen meahcástemiin guolástemiin, bivdduin, turismmain, vuovdimin/oastimiin ja eará bálvalusfállamiin.

Doaimmat mat iešguđet lágiid mielde eai heive bálddalagaid báikkiolbmuid eallinvugiin ja birgemiin, eai galgga dohkkehuvvot álggahuvvot. Mii eat dohkket ahte luondduriggodagat duohtaduvvojit dahje vižžojuvvojit ovdal go leat ráđđadallan olbmuiguin geain lea gullevašvuohta guvlui. Báikkiolbmuid vuoigatvuohta ávkkástallat ja hálddašit resurssaid mat leat ássanguovlluid lahkosis ferte lága bokte nannejuvvot.

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

Sámedigge ferte beassat eret dála «hiŋgalis» ráđđeaddi orgánan eiseválddiide. Sámedigge ferte šaddat mearrideaddji eiseváldin sámi hálddašanguovllus. Iešmearridanvuoigatvuohta ferte leat fokusis.

Sámediggái šaddá maid hástalus hábmet seanadanpolitihka mii addá bohtosiid giela, kultuvrra ja resurssahálddašeami dáfus. Boahtte áigodat šaddá hástaleaddji, ja danne oaivvildit mii ahte Sámediggi berrešii oažžut sierra ossodaga ráđđehuskvartálas.

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

Mineráladoaibma davviguovlluin dagaha stuora luonddubillistemiid, hehtte ja vahágahttá árbevirolaš luondduávkkástallama.

Buot plánat galget buori áiggis sáddejuvvot gildii ja guovllu ássiide geahččamii ja sii galget beassat buktit cealkámuša plánaide.

Jus gielda ja báikkiolbmot eai mieđit doaibmaplánaide, de plánat dahkkot lobiheapmin. Láhka galgá leat vealtameahttun jus báikkiolbmot vuosttaldit plánaid, vaikko vel doaimmas livččii servodatávkkálaš ulbmil.

Min guovllus lea rašes luondu ja luonddubillisteamit ádjánit guhkes áiggi buorránit. Doaimmat riddoguovlluin vahágahttet vuonaid ja vuotnaguolásteddjiid árbevirolaš guolástanguovlluid ja daid ferte hehttet. Meara ja čázi nuoskkideamis leat stuora, heajos váikkuhusat birrasii ja eallimii.

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

Mii oaidnit lossa váimmuin ahte boazodoallu goarida ieš iežas. Guohtuneatnamiid viiddideapmi lea lunddolaččat ráddjejuvvon.

Boazolohku lassána. Stuora guovlluin ii leat šat guohtun. Ii oktage váldde ovddasvástádusa ovddidit ceavzilis ealáhusa. Eará sániiguin: boazoealáhus roggá ieš alcces hávddi.

Ealáhus ferte nagodit beassat sin «vetoriektepolitihkas» Ovttasbarggu ja gulahallama bokte lea vejolaš gávdnat čovdosiid.

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

Olu doalut leat heaittihuvvot maŋemus jagiid. Eanandoalus leat buorit váikkuhusat servodatekonomalaččat, ekologalaččat ja loaktima dáfus, ja lea dan dihte maid mávssolaš loktet ássanmiela giliin ja riddoguovlluin.

Gánnihahtti ja ceavzilis eanandoallu mii buktá buori dietnasa movttiidahttá nuoraid válljet dán birgengeaidnun.

Eanandoallu árktalaš guovlluin lea earálágán go eanandoallu muđui riikas. Erohusaid maid sáhttá namuhit leat erohusat doaibmagoluin, oanehit šaddoáigi, stuorát buolašvahágat, lassi álggahanolggosgolut ja dasa lassin leat vel gaskkat gálvofálliide ja eará bálvalusfálliide guhkit.

Dáloniid Listta Sámedikkis áigu bargat dan ala ahte eanandoallu davviguovlluin galgá oažžut buoret eavttuid:

  • Rámmaeavttut nannejuvvojit
  • Earenoamáš ortnegat árktalaš eanandollui
  • Barentsguovllu doarjjaortnegat galget maid guoskat eanandollui
  • Movttiidahttindoaimmat nuoraid váste
  • Earenoamáš kvena ja sámi doaibmavuogit deattuhuvvojit ja daidda addo almmolaš doaibma- ja oahpahusdoarjja.
  • Lasihit ja buoridit doarjjaortnegiid lotnolasdoaimmaide eanandoalus, guolásteamis ja árbevirolaš kveana ja sámi luonddudollui.
  • Stuorát oassi almmolaš doarjagis juolluduvvo oahpahusstipeanddaide ja eará gelbbolašvuođalokten doarjjaortnegiidda
  • Gilvoeatnamiid roggan ja gilvoeatnamiid sirdin mearriduvvo báikkálaččat ovttasráđiid eanandolliiguin ja gielddain.
  • Ásahuvvo árktalaš eanandoallo oahpahusguovddáš gos maid oahpahuvvo árbevirolaš kveana ja sámi doaibmavuogit.
  • Sámedikki eanandoallo- ja birasossodat nannejuvvo sihke bargiid, ruhtadeami ja gelbbolašvuođa dáfus.

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat vai dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

Riddoálbmogis leat historjjálaš vuoigatvuođat resurssaide riddoguovlluin guhkiáiggegeavaheami vuođul sámi vieruiduvvamiid mielde. Riddo- ja vuotnaguovlluid ássan lea dan duohken ahte báikkálaš servodahkii sihkkarastojit vuoigatvuođat ja oamasteapmi. Buot feastobivdu galgá gildojuvvot vuonain.

Mii áigut danne:

  • Sihkkarastit báikkiolbmuid guolástan- ja bivdovuoigatvuođaid
  • Bidjat johtui doaimmaid unnidit njuorjologu vuonain
  • Nannet vuoigatvuođa bivdit njuorjjuid ja vuovdit buktagiid
  • Árbevirolaš luossabivdu jogain doalahuvvo ja hálddašuvvo báikkálaš dásis
  • Váikkuhit ahte riddo- ja vuotnaguolásteddjiide sihkkarastot ekonomalaš- ja sosiála eallineavttut.
  • Guliid reiden galgá boahtit ávkin báikkálaš servodahkii
  • Viiddidit mearraluossabivddu bivdináigodaga
  • Sihkkarastit doarjagiid vuotnaguolásteddjiide
  • Riddo- ja vuotnaservodagaid infrastruktuvra sihkkarasto dan bokte ahte ásahuvvojit doarjja- ja ruhtadanortnegat mat gusket kommunikašuvdnii, káijaid huksemii, guollevuostáváldimiidda, investerendoarjja fatnasiidda, galmmihanrusttegiidda ja guliid fievrredeapmái.
  • Sihkkarastit guollebiepmahagaid ja nu hehttet guollegárgidemiid

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

Vuosttažettiin ferte Sámedigge eanet váldit atnui sámegielaid sihke politihkalaš - ja hálddahuslašdásis.

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

Dáloniid Lista Sámedikkis doarju gánnihahtti ja oadjebas bargosajiid mátkkoštanealáhusas

Láhčit dili nu ahte eanandoallu fas šaddá gánnihahtti nu ahte nuorat movttiidahttojuvvojit álgit dáinna.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalussii fertejit addot eambbo resurssat. Giella ja kultuvra ferte deattuhuvvot.

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

Boarrásiidfuolahus

Korte nyheter

  • Statsforvalteren vil sanksjonere mot Per Kitti

    Statsforvalteren i Troms og Finnmark har skrevet et brev til reineier Per Lars Kitti (76), der han gjøres oppmerksom på at han ikke har lov til å fôre reinen sin på sin egen eiendom.

    Kittis eiendom er midt i et boligfelt på Kvaløya i Tromsø. Før var det villmark her. Kittis lille hus var det første og lenge eneste i dette området.

    Senere har kommunen regulert det til boligstrøk.

    «Vi har slått fast at din eiendom er definert som innmark jf. definisjon i friluftslovens § 1a. Dette innebærer at fôring av dyr på eiendommen vil være å regne som et brudd på reindriftsloven.», skriver Statsforvalteren.

    Statsforvalteren skriver videre at dersom det rapporteres om fôring på eiendommen vil det komme sanksjoner, tvangstiltak og trolig også tvangsmulkt, skriver avisa Ságat.

    Professor i rettsvitenskap ved UiT, Øyvind Ravna, sier at statsforvalteren ikke har hjemmel til å forby fôring av rein på egen eiendom.

    – Jeg ser at lovgrunnlaget mangler i rapporten, påpeker Ravna overfor Ságat.

    Per Lars Kitti
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Sápmelaččat guđđet Bargiidbellodaga: - Fovse ja Muolkkuidášši dihtii

    Unnimusat vihtta sámi álbmotválljejuvvon áirasa Bargiidbellodagas leat guođđán Bargiidbellodaga.

    – Mun gal lean heahpanan iežan miellahttuvuođa dihtii.

    Dan lohká Ramona Kappfjell Sørfjell. Son lei njealját sajis Bb listtus lullisámi válgabiirres Sámediggeválggas 2021.

    Son lea leamaš miellahttu 2020 rájes. Njeallje jagi lea sus leamašan heajos oamedovdu.

    Sørfjell lea okta dain vihtta Bargiidbellodaga áirasiin maid NRK diehtá leat dieđihan iežaset eret bellodagas maŋemus áiggi.

    Son gáhtagođii go čálihii iežas bellodahkii obanassiige.

    Dát lea danin go su mielas bellodat lea badjelgeahččan sámi áššiid dan rájes go dieđihii iežas dohko.

    – Sámevuohta lea áibbas duvdiluvvon eret dien bellodagas, ja easka maŋŋil Fosen-ášši leat sii ipmirdan ahte "sis han leat doppe daid sápmelaččain jierbme ságat?", lohká son.

    Sørfjell mielas ii galgga Bargiidbellodat leat Sámedikkis.

    – Sii han dađibahábut stivrejit politihka bajábealde vulos. Sámedikkis barget nu bures go sáhttet, muhto leat čatnon bellodatjođiheapmái.

    Bargiidbellodat lea maŋimuš jagi rahčan mihtidemiiguin ja válggaiguin, sihke Stuorradikkis ja báikkálaččat.

    Bargiidbellodaga sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddji, Fransisca Kappfjell Herbst, jáhkká ahte okta sivva manne olbmot dovdet stuorát eahpesihkarvuođa Bargiidbellodagain sápmelaččaid bealis, lea Muolkkuid- ja Fovse-ášši.

    – Sáhttá dadjat ahte Fovsen ja miellačájáhusat ledje doarvái oallugiidda, oaivvilda Kappfjell.

    Son čilge:

    – Sámepolitihkalaš ráđi jođiheaddjis ii leat lohku das man ollu sápmelaččat leat dieđihan eret bellodagas. Bellodagas ii leat vejolašvuohta doallat loguid bellodaga olmmošjoavkkuin.

    – Lea okta dahje guokte juohke listtus, muhto mii diehtit ahte leat eambbo, dadjá Kappfjell. Son jáhkká maid ahte leat máŋggas geat eai leat máksán miellahttovuođa ja guđđe bellodaga jávohaga.

    Ipmirdat go sin geat guđđe bellodaga?

    – Na, go mun lean gal ieš árvvoštallan dan. In livčče dieđihit eret bellodagas, muhto livččen dieđihit eret sámepolitihkas.

    Bargiidbellodaga bellodatčálli, Kjersti Stenseng vástida cuiggodeapmái:

    – Bargiidbellodat lea ja galgá leat govda ja searvadahtti bellodat, ja mii bargat čađat dan ovddas ahte mii ain galgat leat njunuš fápmu Norgga sámepolitihkalaš barggus. Danin mii leat deattuhan oktavuođa nannema sámi birrasiin, čállá bellodatčálli e-poasttas NRKii.

    Ramona Kappfjell Sørfjell fra Jillen-Njaarke reinbeitedistrikt
    Foto: Anders Boine Verstad
  • Kraftig økning i nye jervekull i Norge

    Det ble født langt flere jerv i Norge i fjor enn året før. Ulvebestanden går ned, mens antall brunbjørner holder seg stabilt.

    Rovdata har sendt over sitt årlige brev til Miljødirektoratet med oppsummering av status for de største rovdyrene i Norge.

    Der fremgår det at det i 2023 ble registrert 64 jervekull, en økning på 19 kull sammenlignet med året før.

    – Bestanden er over det nasjonale bestandsmålet på 39 årlige jervekull som Stortinget har bestemt, sier fagansvarlig Henrik Brøseth i Rovdata.

    Ni av jervekullene ble fjernet ved såkalte hiuttak, hvor tispe og/eller valp(er) ble avlivet av forvaltningen.

    Tirsdag ble det kjent at nedgangen i antall ulver fortsetter.

    Det ble dokumentert 178 brunbjørner i Norge i fjor, samme nivå som året før.

    Antall gauper, dokumentert vinteren 2022/2023, viser et antall på 71,5 familiegrupper av gauper. En familiegruppe består av ei hunngaupe som går med én eller flere årsunger.

    (NTB)