Nils Anders Rasmus – listetopp for Fastboendes liste i Ávjuvárri valgkrets

NRK Sápmi og Ávvir har bedt om at listetoppene i hvert parti, som stiller til sametingsvalget 2017, svarer på noen spørsmål om seg selv. Her er én av kandidatene:

Fastboendes listes Nils Anders Rasmus

Fastboendes listes Nils Anders Rasmus.

Foto: Åse Pulk/NRK

Valgkrets/válgabiire: Ávjovárri
Parti/bellodat: Dáloniid Lista Samedikkis/Fastboendes Liste på Sametinget
Navn/namma: Nils Anders Rasmus
Alder/ahki: 77
Sivilstand/siviiladilli: Enkemann. Leaska

Beroštumit

Makkár astoáigedoaimmat leat dus?

Mus eai leat astoáiggedoaimmat

Mii lea dat stuorámus maid leat vásihan eallimis?

Ráhkisvuohta maid mii eamit čájehii munnje dán áiggi go beasaime eallit ovttas.

Maid dagat go áiggut vuoiŋŋastit?

Čohkkán ruovttus ja logan.

Gii lea du stuorámus ovdagovva ja manne?

Mu eamit Karen Ravna Rasmus, dan dihte go son čájehii munnje dan stuorámusa mii eallimis gávdno, namalassii ráhkisvuohta.

Bargu ja oahppu

Maid don barggat dál ja makkár barggut leat dus ovdal leamašan? Makkár oahppu lea dus?

Dál: Meahcástanealáhusas. Ovdal lean bargan elfápmolinjjáidhuksejeaddjin, guolásteaddjin 25 jagi, boazodoalus, eanandoalus ja oastimiin/vuovdimiin.

Lean váldán bohccebargioahpu Lunde fidnofágaskuvllas Telemárkkus, liikedikšooahpu Tromssas 1972s ja vázzán álbmotskuvlla Kárášjogas 195 beaivvi.

Eatnigiella/giella:

Máhtán sámegiela ja dárogiela.

Politihkalaš duogáš

Lean leamašan politihkas mielde 1953 rájes. Lean dáin bellodagain leamašan mielde: Nuorra Olgeš, Anders Langes parti, Ovddádusbellodat, Árja, Ávjovári dáloniid listtu ja
Dáloniid Lista Sámedikkis

Lean leamšan Ávjovári Dáloniid Listtu várrelahttun Sámediggái. (2014 ođđajagimánu rájes Dáloniid Lista Sámedikkis

Váibmoáššit

Makkár áššiide áiggut bidjat fokusa?

Sámediggi ii leat dassážii nákcen oažžut meahcásteddjiid ja riddoálbmoga vuoigatvuođaid lága ja láhkaásahusaid bokte nannejuvvot. Mii áigot bargat dan ala ahte dat rievdaduvvo.

Mii áigut gáibidit ahte dáluolbmuid eallinvuohki ja árbevirolaš ealáhusat suodjaluvvojit lága bokte. Dáluolbmot leat áiggiid čađa ovdánahtten iežaset birgenvuogi ja birgen meahcástemiin guolástemiin, bivdduin, turismmain, vuovdimin/oastimiin ja eará bálvalusfállamiin.

Doaimmat mat iešguđet lágiid mielde eai heive bálddalagaid báikkiolbmuid eallinvugiin ja birgemiin, eai galgga dohkkehuvvot álggahuvvot. Mii eat dohkket ahte luondduriggodagat duohtaduvvojit dahje vižžojuvvojit ovdal go leat ráđđadallan olbmuiguin geain lea gullevašvuohta guvlui. Báikkiolbmuid vuoigatvuohta ávkkástallat ja hálddašit resurssaid mat leat ássanguovlluid lahkosis ferte lága bokte nannejuvvot.

Mii lea du mielas eanemus hástaleaddjin maid Sámediggi ferte čoavdit čuovvovaš áigodagas?

Sámedigge ferte beassat eret dála «hiŋgalis» ráđđeaddi orgánan eiseválddiide. Sámedigge ferte šaddat mearrideaddji eiseváldin sámi hálddašanguovllus. Iešmearridanvuoigatvuohta ferte leat fokusis.

Sámediggái šaddá maid hástalus hábmet seanadanpolitihka mii addá bohtosiid giela, kultuvrra ja resurssahálddašeami dáfus. Boahtte áigodat šaddá hástaleaddji, ja danne oaivvildit mii ahte Sámediggi berrešii oažžut sierra ossodaga ráđđehuskvartálas.

Čilge manne/ manne eai galggašii minerála- ja ruvkefitnodagat oažžut lobi ásahit ja álggahit doaimmaid sámi guovlluin?

Mineráladoaibma davviguovlluin dagaha stuora luonddubillistemiid, hehtte ja vahágahttá árbevirolaš luondduávkkástallama.

Buot plánat galget buori áiggis sáddejuvvot gildii ja guovllu ássiide geahččamii ja sii galget beassat buktit cealkámuša plánaide.

Jus gielda ja báikkiolbmot eai mieđit doaibmaplánaide, de plánat dahkkot lobiheapmin. Láhka galgá leat vealtameahttun jus báikkiolbmot vuosttaldit plánaid, vaikko vel doaimmas livččii servodatávkkálaš ulbmil.

Min guovllus lea rašes luondu ja luonddubillisteamit ádjánit guhkes áiggi buorránit. Doaimmat riddoguovlluin vahágahttet vuonaid ja vuotnaguolásteddjiid árbevirolaš guolástanguovlluid ja daid ferte hehttet. Meara ja čázi nuoskkideamis leat stuora, heajos váikkuhusat birrasii ja eallimii.

Čilge doaibmá go dálá boazodoallopolitihkka vai ii. Mii šaddá deháleamos ášši mii guoská boazodollui čuovvovaš áigodagas?

Mii oaidnit lossa váimmuin ahte boazodoallu goarida ieš iežas. Guohtuneatnamiid viiddideapmi lea lunddolaččat ráddjejuvvon.

Boazolohku lassána. Stuora guovlluin ii leat šat guohtun. Ii oktage váldde ovddasvástádusa ovddidit ceavzilis ealáhusa. Eará sániiguin: boazoealáhus roggá ieš alcces hávddi.

Ealáhus ferte nagodit beassat sin «vetoriektepolitihkas» Ovttasbarggu ja gulahallama bokte lea vejolaš gávdnat čovdosiid.

Eanandoallu, maid sáhttá Sámediggi dahkat sihkkarastin dihte ahte nuorat sáhttet joatkit/ álgit ealáhusain?

Olu doalut leat heaittihuvvot maŋemus jagiid. Eanandoalus leat buorit váikkuhusat servodatekonomalaččat, ekologalaččat ja loaktima dáfus, ja lea dan dihte maid mávssolaš loktet ássanmiela giliin ja riddoguovlluin.

Gánnihahtti ja ceavzilis eanandoallu mii buktá buori dietnasa movttiidahttá nuoraid válljet dán birgengeaidnun.

Eanandoallu árktalaš guovlluin lea earálágán go eanandoallu muđui riikas. Erohusaid maid sáhttá namuhit leat erohusat doaibmagoluin, oanehit šaddoáigi, stuorát buolašvahágat, lassi álggahanolggosgolut ja dasa lassin leat vel gaskkat gálvofálliide ja eará bálvalusfálliide guhkit.

Dáloniid Listta Sámedikkis áigu bargat dan ala ahte eanandoallu davviguovlluin galgá oažžut buoret eavttuid:

  • Rámmaeavttut nannejuvvojit
  • Earenoamáš ortnegat árktalaš eanandollui
  • Barentsguovllu doarjjaortnegat galget maid guoskat eanandollui
  • Movttiidahttindoaimmat nuoraid váste
  • Earenoamáš kvena ja sámi doaibmavuogit deattuhuvvojit ja daidda addo almmolaš doaibma- ja oahpahusdoarjja.
  • Lasihit ja buoridit doarjjaortnegiid lotnolasdoaimmaide eanandoalus, guolásteamis ja árbevirolaš kveana ja sámi luonddudollui.
  • Stuorát oassi almmolaš doarjagis juolluduvvo oahpahusstipeanddaide ja eará gelbbolašvuođalokten doarjjaortnegiidda
  • Gilvoeatnamiid roggan ja gilvoeatnamiid sirdin mearriduvvo báikkálaččat ovttasráđiid eanandolliiguin ja gielddain.
  • Ásahuvvo árktalaš eanandoallo oahpahusguovddáš gos maid oahpahuvvo árbevirolaš kveana ja sámi doaibmavuogit.
  • Sámedikki eanandoallo- ja birasossodat nannejuvvo sihke bargiid, ruhtadeami ja gelbbolašvuođa dáfus.

Mii lea dat stuorámus hástalus guolástanealáhusas Sámis? Maid sáhttá Sámediggi dahkat vai dat unnimus doalut maid sáhttet birgejumi viežžat guolásteamis?

Riddoálbmogis leat historjjálaš vuoigatvuođat resurssaide riddoguovlluin guhkiáiggegeavaheami vuođul sámi vieruiduvvamiid mielde. Riddo- ja vuotnaguovlluid ássan lea dan duohken ahte báikkálaš servodahkii sihkkarastojit vuoigatvuođat ja oamasteapmi. Buot feastobivdu galgá gildojuvvot vuonain.

Mii áigut danne:

  • Sihkkarastit báikkiolbmuid guolástan- ja bivdovuoigatvuođaid
  • Bidjat johtui doaimmaid unnidit njuorjologu vuonain
  • Nannet vuoigatvuođa bivdit njuorjjuid ja vuovdit buktagiid
  • Árbevirolaš luossabivdu jogain doalahuvvo ja hálddašuvvo báikkálaš dásis
  • Váikkuhit ahte riddo- ja vuotnaguolásteddjiide sihkkarastot ekonomalaš- ja sosiála eallineavttut.
  • Guliid reiden galgá boahtit ávkin báikkálaš servodahkii
  • Viiddidit mearraluossabivddu bivdináigodaga
  • Sihkkarastit doarjagiid vuotnaguolásteddjiide
  • Riddo- ja vuotnaservodagaid infrastruktuvra sihkkarasto dan bokte ahte ásahuvvojit doarjja- ja ruhtadanortnegat mat gusket kommunikašuvdnii, káijaid huksemii, guollevuostáváldimiidda, investerendoarjja fatnasiidda, galmmihanrusttegiidda ja guliid fievrredeapmái.
  • Sihkkarastit guollebiepmahagaid ja nu hehttet guollegárgidemiid

Sámegielat, movt berre Sámediggi láhčit dili nu ahte nannejuvvojit čuovvovaš áigodagas?

Vuosttažettiin ferte Sámedigge eanet váldit atnui sámegielaid sihke politihkalaš - ja hálddahuslašdásis.

Makkár ođđa bargosajiid lea dehálaš vuoruhit čuovvovaš áigodagas?

Dáloniid Lista Sámedikkis doarju gánnihahtti ja oadjebas bargosajiid mátkkoštanealáhusas

Láhčit dili nu ahte eanandoallu fas šaddá gánnihahtti nu ahte nuorat movttiidahttojuvvojit álgit dáinna.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalussii fertejit addot eambbo resurssat. Giella ja kultuvra ferte deattuhuvvot.

Guhte ášši lea čuohcan dutnje eanemusat ja manne?

Boarrásiidfuolahus