Hopp til innhold

Ná jienastat Sámi Grand Prixas 2022

Dán jagi sáhtát don mobiillain váikkuhit gii vuoitá Sámi Grand Prix.

Illustrasjon for stemmesiden Sámi Grand Prix 2022
Illustrasjon: NRK

Dáppe don jienastat Sámi Grand Prixas

Jienasteapmi rahppo sáddaga áiggi. Sátta álgá 16.04.2022, dii. 19.50.

Logge sisa NRK.no:i. Don fertet leat geavaheaddji ja fertet leat loggejuvvon sisa. It don ádján ráhkadit geavaheaddjekonto, jus dus dat ii leačča ovdalaččas.

Dasto manat jienastansiidui.

Go leat beassan sisa, de oainnát juigiid ja artisttaid, geaid sáhtát jienastit.

1-2-3, dárkkis ahte du mobiila doaibmá jienastettiin

Gávdnojit iešguđetlágan mobiillat, dihtorat ja neahttalohkkit. Ja válljenvejolašvuođat eai galgga leat hehttehussan jienastettiin. Dás dárkkistat ahte du telefovdna dahje dihtor lea gearggus jienasteapmái.

Mana jienastansiidui. Oainnát go oasseváldiid?

Jo? Buorre, dalle sáhtát jienastit. Čuovo sáddaga ja jienas iežat jiellaha.

It? De sáhtát dán geahččalit:

  1. Dárkkis ahte du mobiila ja neahttalohkki lea ođasmahtton ođđaseamos veršuvdnii.
  2. Geahččal eará neahttalohkki – ovdamearkka dihtii Chrome, Safari dahje Firefox.
  3. Lea go dus eará dihtor, neahttalohkki dahje mobiila maid sáhtát atnit? Dárkkis seamma ládje go dás rávvet, ja ane dan jienastettiin.
  4. Geahččal eará e-poastačujuhusa dahje čoavddasáni (glemt passord)
  5. Ii vel doaimma? Váldde oktavuođa: info@nrk.no!

Ná doaibmá jienasteapmi

Logge sisa nrk.no/stem ja vállje guđe guvlui don gulat.

Dus leat golbma nuvttá jiena juohke jienastanoasis.

Illustrasjon for stemmesiden Sámi Grand Prix 2022

Dákkár lea jienastansiidu oaidnit.

Illustrasjon: NRK

Dušše dat jienat, mat sáddejuvvojit dan áigodagas go jienasteapmi lea rabas, šaddet oassin bohtosiin. Jus it jienas dán áigodagas, de jietna ii lohkko.

Dieđihuvvo čielgasit sáddaga áiggi goas lea vejolaš jienastit.

Álggos gulat buot guhtta lávlaga:

Maŋŋá go buot guđas leat lávlon, de álgá jienasteapmi. Dál mearridit geahččit ovttas fágajuryin geat besset viidáseappot boahtte oassái.

Mii oaidnit oanehis oasi juohke lávlagis ja eará sisdoalu.

De čoahkkanit lávlut lávdái, ja mii gullat bohtosiid. Guovttis mannaba viidáseappot gollefinálii.

Juoiganoassi álgá:

Go buot guđas leat juoigan, de álgá ođđa jienasteapmi. Dál mearridit geahččit ja fágajury geat besset viidáseappot boahtte oassái.

Mii oaidnit oasáža juohke luođis ja eará sisdoalu. De čohkket ges buot juigiid lávdái, ja guovttis mannaba viidáseappot gollefinálii.

Gollefinála:

Dál gullat álggos dan guokte juoigi, dasto dan guokte lávlu. Go buohkat leat juoigan ja lávlon, de álgá eahkeda maŋemus jienasteapmi.

Dán háve leat dušše geahččit, geat váikkuhit bohtosiidda, fágajury ii jienas. Jienat álgovuoruin eai leat oassin gollefinála bohtosiin.

Jus juoga manná boastut jienastemiin gollefinálas, de lea álbmotjury mii mearrida.

Goas sáhtán jienastit?

  • Go buot 6 lávlu leat leamaš lávddis
  • Go buot 6 juoigi leat leamaš lávddis
  • Go gollefinalisttat leat leamaš lávddis

Galle jiena leat mus?

Dus leat golbma nuvttá jiena juohke oasis, nrk.no/stem bokte.

Manne ferten logget sisa?

Mii fertet čatnat juohke jiena sierra NRK-geavaheaddjái, vai sihkkarastit ahte bohtosat šaddet riekta.

NRK ii vurkkot dieđuid, ahte gii lea jienastan gean, muhto atnit dieđuid váruhit ahte guhtege geavaheaddji jienasta dušše golbmii juohke oasis.

Sáhtán go olgoriikkas jienastit?

Jo, don sáhtát jienastit gos dal de leaččat máilmmis. Jienastansiidu lea eŋgelasgillii.

Fertet dieđusge ráhkadit NRK.no geavaheaddji, nu mo dás bajábealde rávvet.

Lea go jury?

Lávlun- ja juoiganosiin lea jury fárus mearrideame geat besset gollefinálii. Sin jienat dahket 50 %, nuppi 50 % ges geahččit.

NRK ja Sámi Musihkkafestivála lea maid ásahan álbmotjury, mii čohkká sáddenbáikkis. Jus juoga manná boastut jienastemiin, de atnit álbmotjury jienaid gollefinálas.

Korte nyheter

  • Sáme filmma l nuppát buoremus amásgielak filmma

    Strijmmimdievnastus Netflixa ådå filmma «Stjålet» (Suolludahka) almoduváj bierjjedagá vuoratjismáno 12. biejve, ja dat rájes la Netflixan 7,1 millijåvnå vuosádusá læhkám.

    Filmma l nuppát ienemusát gehtjadum amásgielak filmma globála dásen Netflixan.

    – Iv la duosstam vuorddet. Dát la sierralágásj ja ihkeva suohtas, javllá dåjmadiddje Elle Marja Eira NRK:aj.

    Filmma l vuododum sáme girjjetjálle Ann-Helén Laestadiusa románas, ja dassta l Peter Birro mánusav tjállám.

    Subtsas la nuorra nissuna birra guhti álggoálmmuga árbev bælostahttá, væráldin gånnå amásballo oabllu, dálkádakrievddama ællobargov ájtti ja nuora iesjsårmmimav válljiji gå dille l gássjel divnajda.

    Filma buvtadiddje Khalil Al Harbiti, Kolibri Productions:as, miejnni filmajn la geldulasj politihkalasj tiebmá mij duodaj la ájggeguovddelis.

    Suv mielas la buorre gå filma gæhttje bessi gæhttjat dákkár histåvråjt, mij la dálásjájge dáhpádusáj birra.

    Al Harbiti jáhkká histåvrrå máhttá dæhppot moadda vájmojda væráldav birra, sierraláhkáj álggoálmmugijda.

    Filma dåjmadiddje Eira la juo ådå filmmaprosjevtajn barggamin.

  • Ny leder i Samisk kunstnerråd

    Loga sámegillii.

    Lemet Ánde Buljo er valgt som ny leder for Samisk kunstnerråd.

    Samisk kunstnerråd har 300 medlemmer, med Juoigiid searvi, Samisk kunstnerforbund, Samisk forfatterforening, Samiske komponister, Sámi Lávdi og Mun dajan som medlemmer.

    Buljo sier at han ble spurt om å lede rådet før påske, og har mange saker som gjør at han tar over ledelsen. Et av hjertesakene er kunstnerpolitikk. Buljo ønsker å forbedre kunstneres levekår.

    Samisk kunstnerråd ble etablert i 1987, og målet med rådet er å fremme god og mangfoldig samisk kunst.

  • Sámi dáiddárráđis ođđa jođiheaddji

    Les på norsk.

    Lemet Ánde Buljo lea válljejuvvon ođđa jođiheaddjin Sámi dáiddaráđđái.

    Sámi dáiddaráđis leat 300 lahttu ja fátmmasta Juoigiid searvvi, Sámi dáiddasearvvi, Sámi girječálliidsearvvi, Sámi komponisttaid, Sámi Lávddi ja Mun dajan.

    Buljo lohká ahte su jerre áirrasdoibmii ovdalaš beassážii ja muitala sus leat máŋga beali mii dahká ahte son válddii doaimma badjelassii. Sus lea olu áššit maid son berošta njulgestaga dáiddapolitihkalaččat, ja okta daid bargguin lea buoredit dáiddáriid birgenlági.

    Sámi Dáiddaráđđi vuođđuduvvui 1987:s ja mihttu ráđis lea ovddidit buorre ja máŋggabealat sámi dáidaga.