Hopp til innhold

Mearrasámi kultuvra dál girjjis

Várjjatvuona mearrasámi historjá lea dál girján almmustuvvan. Johan Albert Kalstad dat lei dása čohkken dieđuid.

Johan A. Andersen juoiggada

Johan A. Andersen

Foto: Dragan Čubrilo / NRK

Ášši doaimmaha Ánne Olli ja Thor Thrane

1990 - logu álggogeahčen čohkkegođii Johan Albert Kalstad mearrasámi historjjás dieđuid maid áiggui almmuhit girjin. Ieš ii ollen girjjis gárvvistit go jámii, muhto Tromssa Musea lea dan dán almmustahttán. Rievttimielde lei gal Unjárgalaš Johan A. Andersen gii hálahii Kalstad čállit girjji sin mearrasámi historjjás.

Son lea maid dása buktán dieđuid

Øystein Nilsen joiker

Øystein Nilsen juoigá

Foto: Marit Laila Anti

Øystein Nilsen muitala ahte Johan Albert Kalstad jođiid Várjjagis olbmuid mielde 1993 - 95 ja jearahalai olbmuid. Girjjis leat váldán mielde sullii 30 olbmo geaid jearahali. Nilsen lohká girjái leat čállán dehálaš dieđuin.

Øystein Nilsen lohká girjji muitalit mearrasámiid historjjás erenoamážit Várjjatvuona báikegottehistorjjás.

Girjealmmuheapmái ledje olu olbmot boahtán.

Korte nyheter

  • Sámi nuorat giktalit eará nuoraid álgit "nuvttá" oahpaheaddjeoahppui  

    Golbma sámi nuora geat ieža leat oahpaheaddjeoahpus, leat ožžon barggu Sámedikkis hástit eará nuoraid váldit oahpaheaddjeoahpu. Dan-Jonas Sparrok, Amalie Urheim ja Anne Ragnhild Porsanger galget guđetge sámi váldoguovllu gokčat.

    Oahpaheaddjeváilivuohta servodagas dahká ahte leat erenoamáš buorit stipeandaortnegat nuoraide geat háliidivčče oahpahussuorgái. Nuorat galget juohkit dieđuid stipeandaortnegiid birra mat fállojuvvojit sihke Sámedikkis ja Statens Lånekasses.

    Ovdamearkka dihte Sámediggi juolluda 50.000 jahkái sámi mánáidgárdde- ja oahpaheaddjeoahpuide, ja Statens Lånekasse ges sihkku 50.000 studieloanas

    Dan-Jonas Sparrok gokčá máttasámi guovllu, Amalie Urheim julevsámi guovllu ja Anne Ragnhild Porsanger ges davvisámiguovllu.

    Sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR) dadjá ahte vaikko leat leamaš veahá bohtosat das go leat stipeanddat, de oaidná Sámediggi dárbbu vel eanet návccaid bidjat čalmmustahttit dáid ortnegiid.

    Amalie Urheim, Dan-Jonas Sparrok ja Anne Ragnhild Porsanger leat prošeaktabargit Sámedikki rekrutterenprošeavttas. 
Amalie Urheim, Dan-Jonas Sparrok og Anne Ragnhild Porsanger er prosjektmedarbeidere i Sametingets rekrutteringsprosjekt.
    Foto: Privat
  • Fritt Ord gutnebálkkašupmi geigejuvvo odne

    Odne diibmu logis oažžu Elle Marie Hætta Isaksen Fritt Ord gudnebálkkašumi iežas barggu ovddas unnitálbmotsuodjalemiin ja sámiid eamiálbmotrivttiin.

    Dáppe sáhtát geahččat go bálkkašupmi geigejuvvo sutnje.

    Fritt Ords Honnør bálkkašupmi lea 100.000 ruvnnu. Bálkkašupmi juhkkojuvvo Fritt Ord vuođđudusa stivrras mávssolaš doaimmaid ovddas mat leat ávkin sátnefriddjavuhtii.

    Ella Marie utenfor slottet
    Foto: Inga Maret Solberg / NRK
  • Bargiidbellodaga searvvit eai leat mielas elektrifiseremii 

    Elrávdnjehattit lassánivččet jus bidjet vaikko man olu elfámu oljo- ja gássaindustriijii, nu ballet máŋga báikkálašsearvvit Bargiidbellodagas, dieđiha NTB ođasdoaimmahat.

    Sii dáhttot ahte bellodaga riikkačoahkkin beahttala elektrifiseret elrávnnjiin mii buvttaduvvo nannámis.

    Equinora gássarusttet Muolkkuin galgá elektrifiserejuvvot nannáma elfámuin ovdal 2030.

    Báikkálašsearvvit fuomášuhttet ahte oljo- ja gássaindustriijas lea ruđat ja teknologiija hukset baicce mearrabieggafámo rusttegiid.

    Melkøya
    Foto: Aibel