Hopp til innhold

Fovse-akšunisttat sáhkohallet

Sámi aktivisttat, geat guovvamánus válde háldui Oljo- ja energiijadepartemeantta, sáhkohallet go eai čuovvulan politiijaid gohččumiid.

Fosen aksjonister på gulvet inne på OED.

GIDDEJEDJE DEPARTEMEANTTA: Fovse-akšunisttat čohkkájedje Oljo- ja energiijadepartemeanttas masá njeallje jándora, ovdalgo politiijat gudde sin olggos.

Foto: Rasmus Berg / Natur og Ungdom

Les saken på norsk.

Dan dieđiha Luondu ja Nuorat preassadieđáhusas.

Politiijat bivde čakčat bissehit áššáskuhttima, muhto stáhtaadvokáhtta lea mearridan sáhkohit akšunisttaid.

– Lea ilgat go nuorra sámi akšunisttat ráŋggáštallojuvvojit, muhto stáhta, mii lea rihkkon olmmošvuoigatvuođaid badjel guokte jagi, beassá friddjan. Dan dadjá artista ja neavttár Ella Marie Hætta Isaksen.

Son lea okta dain guhte leat sáhkohallan go eai guođđán báikki go politiijat bivde su.

– Stáhta válljii baicce notkat min vuosttildeami, ovdaliigo váldet ovddasvástádusa ja bissehit olmmošvuoigatvuođarihkkuma. Mun in dohkket sáhkku dán ovddas, dadjá Isaksen.

Aksjonist inne på OED 26.februar ser ut på demonstrantene som viser sin støtte til Fosen-samene.

GEAHČADA OLOGGS: Akšunista geahčada olggos. Olbmot ledje čoaggánan OED olggobeallái.

Foto: Rasmus Berg

Čalmmustahtte 500 beaivvi

Akšuvnnat gevve dan oktavuođas go ledje vássán 500 beaivvi dan rájes go Alimusriekti celkkii ahte guokte daid bieggafápmorusttegiin mat leat ceggejuvvon Fovsei Trøndeláhkii rihkkot eamiálbmot rivttiid. Bieggaturbiinnat leat ceggejuvvon guovlluin maid boazoealáhus lea geavahan.

Ráđđehus lea bargan čovdosa gávdnat dasa mo duomu sáhttá čuovvulit nu ahte eai dárbbaš njeaidit turbiinnaid, mat leat máksán miljárddaid.

Akšunisttat ledje Oljo- ja energiijadepartemeanttas (OED) masá njeallje jándora ovdalgo politiijat gudde sin olggos.

– Mii manaimet OEDii go stáhta lea beahttán Fovse badjeolbmuid. Lea imaš go stáhta sáhttá rihkkut olmmošvuoigatvuođaid váikkuhusaid haga, muhto mii, geat vuosttildat dan, ráŋggáštuvvot. Mun in dohkket sáhkku, dadjá akšunista Ida Benonisen.

Ida Helene Benonisen

AKŠUNISTA: Ida Helene Benonisen akšuvnnain maid čađahedje Oslos guovva- ja njukčamanus.

Foto: Jannicke Totland / Natur og Ungdom

Akšunisttaide lea čoggon máŋgačuođiduhát ruvnnu fondii, mainna galget beassat máksit sáhkuid ja juridihkalaš veahkki jos dan dárbbašit.

– Mun in áiggo viežžat ruđa dan foanddas máksit iežan sáhku, go dan in áiggo máksit, dadjá Benonisen.

Akšunisttain lea vihtta beaivvi mearridit máksetgo 5000 ruvdnosaš sáhku, vai eai, muitala akšunista Elle Risten Appfjell Eira.

Elle Risten Eira inne på OED sliten aksjonist.

Akšunista Elle Risten Appfjell Eira OEDs.

Foto: Rasmus Berg

– Mun in jáhke mun boađán máksit. Lea prinsihpalaš sáhka, ahte mii galgat sáhkohallat dušše go mii leat lokten ášši. Duohtavuođas leat mii dušše muittuhan OED ja Støre ahte Fovse-ášši ii leat čielgan duomu maŋŋel, dadjá Eira.

Háliidii áššáskuhttinbissehusa

Stáhtaadvokáhta ii háliit muitalit man stuorra sáhkuid sii leat addán akšunisttaide. Sii eai ge háliit muitalit man gallásiid leat sáhkohan.

Golggotmánus bivde politiijat bissehit daid 28 akšunisttaid áššáskuhttima, geat giddejedje OEDii beassama guovvamánus, vai eai galgga sáhkohallat.

– Mii leat árvvoštallan eará láhkai. Min mielas lea dás vuođđu sáhkuhit akšunisttaid, dadjá stáhtaadvokáhta Oslo stáhtaadvokáhtaámmáhiin, Irlen Irgens.

Son ii hirpmástuva jos akšunisttat eai dohkket sáhkuid.

– Dalle lea duopmostuollu mii šaddá dán meannudit, dadjá Irgens.

Korte nyheter

  • Badjelaš 100.000 olbmo leat geahččan «Ellos eatnu - La elva leve»

    På norsk

    101.032 olbmo leat geahččan «Ellos eatnu - La elva leve» kinos das rájes go filbma vuosttaš geardde čájehuvvui guovvamánu 3. beaivve 2023.

    Lávlu ja neavttár Ella Marie Hætta Isaksen lea váldorolla filmmas.

    «Tundraens voktere - Eallogierdu» leat 7.258 olbmo geahččan guovvamánu 9. beaivvi rájes.

    «Sulis 1907», maid Guovdageaidnulaš Nils Gaup lea bagadan, leat 160.433 olbmo geahččan golggotmánu 6. beaivvi 2023 rájes.

    «De Gjenvendte», maid Čáhcesullolaš Espen Larsson lea bagadan, čájehuvvui vuosttaš geardde ođđajagimánu 26. beaivvi. Dássážii leat 953 olbmo geahččan filmma kinos.

  • «Ellos eatnu - La elva leve» har rundet 100.000 kinobesøk

    «Tundraens voktere - Eallogierdu» har siden premieren 9. februar blitt sett av 7.258 kinogjengere.

    «Ellos eatnu - La elva leve» har rundet 100.000 kinobesøk. Siden premieren 3. februar 2023 har 101.032 sett filmen med tanaværingen Ella Marie Hætta Isaksen i hovedrollen.

    «Sulis 1907», som er regissert av Nils Gaup fra Kautokeino, er sett av 160.433 siden premieren 6. oktober 2023.

    «De Gjenvendte» hadde kinopremiere 26. januar. Filmen er regissert av Espen Larsson fra Vadsø. Etter fire uker på kino har 953 personer sett filmen på kino.

    Ellos eatnu - La elva leve med Ella Marie Hætta Isaksen og Sofia Jannok
    Foto: Mer Filmdistribusjon
  • Čájehit olbmuide Romssa Sámi Viesu

    Muhtin vahku dassái almmuhuvvui, ahte Romssa Sámi Viessu viimmat lea gávdnan alccesis lanjaid. Dál galggašedje dát lanjat devdot doaimmaiguin.

    Dan oktavuođas bovdejit olbmuid finadit geahččamin 29.02. d. 17 - 18 dahje 01.03. d. 11 - 13. Sápmelaččat Romssa guovllus sáhttet finadit juhkamin gáfe, oaidnit lanjaid ja muitalit makkár sávaldagat sis lea Romssa Sámi Vissui.

    Stivrras ja Romssa Sámi Viesu bargiin leat olu jurdagat das mo dát galggašii leat.

    Seammás lea dehálaš, ahte dát šattašii viessun guovllu sámi álbmogii. Dát galggašii vuhttot doaimmain ja viesu sisdoalus.

    – Danne háliidat gullat olbmuin jurdagiid, beroškeahttá man boarrás sii leat, cealká beaivválaš jođiheaddji Jill Abelsen Olsen preassadieđáhusas.

    Les på norsk

    Jill Abelsen Olsen
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK