Hopp til innhold

Lágádushoavda: - Geniála oahpponeavvu, muhto sámegillii ii leat ruhta ráhkadit

ČálliidLágádusas livččii áigumuš jorgalit elektrovnnalaš oahpponeavvu «Salaby» sámegillii, muhto dasa adnošii unnimusat 15 miljon kruvnna.

Leder i ČállidLágádus John Trygve Solbakk ved bilde av Salaby elektroniske læremateriell

SÁMEGILLII VÁILU: ČálliidLágádusa jođiheaddi John Tygve Solbakk čájeha mii dárogielat mánáin lea, muhto ii sámegielat. Dá Salaby elektrovnnálaš oahpponeavvu.

Foto: ČáliidLágádus

Norgga Gyldendal lágádus dat jagis 2012 ráhkadii elektrovnnalaš oahpponeavvu «Salaby», mii geavahuvvo mánáidgárddi maŋemuš jagi rájes gitta loahpageahčai nuoraidskuvlla.

«Salaby» lea elektrovnnalaš liseansaveahkkeneavvu mas leat earret eará teavsttat, govat, spealut, animašuvnnat ja interaktiiva bargobihttát. Dán ávkkástallet sihke priváhta ja almmolaš oahpahusoktavuođain skuvllain ja mánáidgárddiin. Gáldu: Wikipedia.

Ná sáhtášii Salaby máilbmi leat sámegillii

DÁKKÁRIN SÁHTÁŠII LEAT: ČálliidLágádus lea ráhkadan árvalusa mo Salaby elektrovnnálš oahpponeavvu sáhtášii leat sámegillii.

Foto: ČálliidLágádus

Divrras – muhto geniála

Dán veahkkeneavvu leage ČállidLágádusas áigon jorgalit sámegillii, muhto prošeakta lea divrras. Dušše ovtta sámegilli dán ráhkadit buot fágaide vuođđoskuvlla áigodahkii, máksá 15 miljon kruvnna.

ČálliidLágádusa jođiheaddji, John Trygve Solbakk gohčda oahpponeavvu njulgestaga geniálain, go mánát fillehallet stoahkama bokte oahppat.

Sámedikkis eai leat ožžon ruhtadoarjaga prošektii, go ii gávdno ruhta. Oahppodirektoráhtas dieđihedje Sámedikki duohken dat lea ruhtadit dán lágan prošeavttaid.

John Trygve Solbakk

JOĐÁNIT OHPPET: – Mánáidgárdemánát ja skuvlaoahppit ohppet nu jođánit ávkkástallat «Salabya», ahte eai oba dárbbašge oahpaheaddji veahki. Ja dat han leage nu geniála das, mánát šaddet iešbirgejeaddjit, Solbakk čilge.

Foto: Eklvi Rosita Norvang / NRK

Maŋŋá skuvlla anus

Gyldendahl lágádus lea dárkilit čuovvon movt oahpponeavvu ovdána. Lágádusas balle váikko oahpponeavvu lei dávjá anus, de galggai geavaheapmi unnut maŋŋel skuvlaáiggi.

Muhto čájehuvvui áibbas nuppe láhkai. Geavaheapmi easkka lassánii, go mánát ávkkástalle oahpponeavvus ruovttusge.

Mathis Nilsen Eira (NSR).

MOVTTIIDAHTTI: – Munnje lei movttiidahtti gullat erenoamážit go ii dattetge leat divrasat go 15 miljon kruvnna.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

– 15 miljovnna, iihan dat leat stuorra ruhta

Norgga sámediggeáirras, Áilen Nigá Máhtte – Mathis Nilsen Eira (NSR), ii diehtán justa mas lei sáhka. Son gáttii ahte go lei sáhka e-girjjiin, de lei oažžut olbmuid lohkat eanet girjjiid.

Muhto dál son diehtá mii dat «Salaby» veahkkeneavvu lea ja mo dat doaibmá.

Son ii loga 15 miljovnna makkárge stuorra ruđaid, ja lohpida suokkardit ja bargagoahtit áššiin.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.