Kommentára: – Geahčastehket mo Bådåddjo bargá!

«Dan rájes go soapmásat moddii billistedje sámegiel gávpotšiltta vihtta jagi áigi, leat gávpotnjunnošat jienajávohaga bargan sápmelašvuođa beali.» Nu čállá NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta.

Ole Henrik Hjartøy med Bådåddjo-skilt

Bådåddjo ovddeš sátnejođiheaddji Ole-Henrik Hjartøy Bådåddjo-šilttain.

Foto: Simon Piera Paulsen / NRK

Dan mii gal leat álohii diehtán ahte sámeáššiid ovddideamis lea eiseválddi miehttemiella ja dáhttu dehálaš dasa mo ášši ovdána. Seamma láhkái lea eiseválddi vuostemiella dat mii goazaha sámevuođa ovddidanbarggu eanemusat. Eiseváldi lea dattege hárve nagodan jurá buvihit sámi áigumušaid - guhki vuollái lea sápmi ollašuhttán iežas dáhtu ja áigumuša beroškeahttá das mo stuorraservodat ja eiseváldi lea láhtten. Sámit leat álohii leamaš juonalaččat ja dat lea dahkan vejolažžan seailluhit giela, kultuvrra ja iežaset servvodaga buot historjjálaš dolaid čađa.

Nils Johan Heatta, direktør NRK Sápmi

NRK Sámi kommentáhtor Nils Johan Heatta

Foto: Ole Kaland / NRK

Dán vahku mii leat gullan mo Bådåddjo gávpot lea láhčime dili nu ahte sámevuohta ahtánušašii sin gávpogis, nu ahte sámevuohta iđášii oidnosii ja livččii lunddolaš oassin gávpogis. Dat lea jura somá gullat ahte gávpoga njunuš nu dássedit čilgeda manin ja mo sii háliidit sámi giela ja kultuvrra nannet. Ii fal stuora sániiguin, muhto vuollegašvuođain ja ovttasbargovuoiŋŋain. Dan rájes go soapmásat moddii billistedje sámegiel gávpotšiltta vihtta jagi áigi, leat gávpotnjunnošat jienajávohaga bargan sápmelašvuođa beali. Sii leat nagodan čalmmustahttit sámevuođa ja ádjit eret vuostemielaid ja vealaheaddji guottuid. Sii leat árvvusatnimen sámiid. Sii orrot jurá seamma juonalaččat bargamen go sápmelaččat áiggiid čađa leat dahkan. Sitkadit ja jienajávohaga.

Odne dat lea áigemearri stáhtalaš lávdegottis gárvvistit čielggadeami mas evttohit mo sámegiela galggašii nannet ja ovddidit boahttevaš buolvvaide, sihke Sámis ja Norggas muđui. Lávdegotti vuosttaš oassečielggadeamis guovvamánus evttohuvvui ahte gávpotsuohkaniin nugo Bådådjos, Romssas, Troandimis ja Oslos galgá leat earenoamáš ovddasvástádus lassin sámi giellaseailluhansuohkaniidda ja sámi giellaealáskahttinsuohkaniidda. Bådåddjo gávpot orru leamen čielggadeami logadan ja ráhkkaneamen doaibmabijuid nu ahte mihtut ollašuvašedje. Dat lea buorre ja dat lea buorre ovdamearka eará gávpotsuohkaniidda.

Olles Sámis leat stuorra vuordámušat lávdegotti nuppi oassečielggadeapmái mii almmuhuvvo boahtte mánu álggus. Muhto gal han Sámis leat maid ollu vásáhusat das ahte stáhtalaš guorahallamat leat duššindahkkon dahje juo nohkan dasa go dattege ii juolluduvvo ruhta čađahit doaimmaid. Mađi guhkit mii guorahallat áššiid, dađi guhkit sápmelaččat vurdet ja orrot jaska. Eiseválddiid bargovuohki gal orru leamen nie hui dávjá sámeáššiid guovdu. Livččiigo dalle mihkkege mii čujuhivččii ahte dánge čielggadeami buorit evttohusat ollašuhttojit? In áiggo einnostit, muhto rávven ráhkkanit dasa ahte ii mana nugo sápmelaš gal dáhtošii. Vuosttaš mearka stáhtas boahtá sullii mánu geahčen go boahtte jagi stádabušeahtta almmuhuvvo.