Hopp til innhold

Kanada ii vástit moaitámušaide

Kanada ráđđehus garvvii vástideames ON olmmošvuoigatvuođaid komiteai, mii maŋŋebárgga bivddii čilget mo kanadalaš ruvke- ja luondduvalljodatfitnodagat meannudit váidalusaiguin olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiin.

Avslutningsseremoni

Kanada stáhtaministar Stephen Harper (g.b.) ferte ohpit gierdat garra moaitámušaid go ii gulahala doarvái bures riikka álgoálbmogiiguin.

Foto: BLAIR GABLE / Reuters

Olmmošvuoigatvuođaid komitea, mas leat 18 áššedovdi, gulai nuppelohkái organisašuvnna ovddasteaddji albmanahttimin vuorjašumi das, mo Kanada luondduávkkástallanindustriija fere álgoálbmogiid eatnamiin sihke iežas ja vieris riikkain ja mo gieđahallá álgoálbmogiid.

Kanada iežas nationála olmmošvuoigatvuođaid komišuvdna ja stuorra organisašuvnnat nu go amerihkálaš Human Rights Watch ja riikkaidgaskasaš Amnesty International ledje bastileamos moitiid gaskkas.

Šaddá gierdat láitagiid

En skitten historie om oljesand

Álgoálbmogat leat guhkit áiggi vuostálastán bihkkasáttobohkamiid iežaset guovlluin.

Foto: NRK

Kanada ávkkástallanindustriija lea šaddan gierdat garra láitagiid das mo Guatemalas dulbmet álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid ja mo iežas riikkas bihkkasáttobohkamat duvdet eret ja nuoskkidit álgoálbmogiid ássan- ja bivdoguovlluid.

Olmmošvuoigatvuođaid gohcin, ollašuhttin ja suodjaleapmi gullá juohke ON-lahttostáhta ráđđehussii ja eiseválddiide, vaikko vel livččege earát go eiseválddit ieža geat rihkkot ovttaskas olbmuid ja joavkkuid olmmošvuoigatvuođaid.

Vuosttas gearddi logi jagis

Kanada ráđđehusas lei maŋŋebárgga vuosttas liiba vástidit láitagiidda ja sárdnut Ovttastuvvan Našuvnnaid olmmošvuoigatvuođaid komiteai.

Komitea lea Genevas árvvoštallamin guđe láhkai Kanada ja guhtta eará lahttostáhta leat čuvvon ja ollašuhttán riikkaidgaskasaš konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra. Kanada árvvoštallojuvvui maŋimuš 2005:s, ja dán jagi lea vuosttas geardi go riikka konservatiivva ráđđehusa olmmošvuoigatvuođaid meanut ja politihkka dárkkistuvvo.

Ráđđehusa virgeolmmoš mohkastii

Sáhkavuorustis Kanada ráđđehusa virgeolmmoš, Laurie Wright, mohkastii vástideames njuolga komitea gažaldagaide ja organisašuvnnaid fuolastuvvamiidda.

– Vaikko ain leat hástalusat, de mii meannudit áššiiguin, ja joatkit hukset rabas, friija ja ráfálaš servodaga, gos olbmot geain lea iešguđege duogáš, sáhttet eallit bálddalaga ja lieđđut, celkkii Kanada vuoigatvuođadepartemeantta ovddasteaddji Wright ovddalgihtii válmmaštan sáhkavuorustis.

Komitea almmuha gávdnosiiddis ja loahppaárvvoštallamiiddis guovtti vahku geažes.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK