Hopp til innhold

Jus ii lean čorgen juovllaide - de sáhtii juoga bahá dáhpáhuvvat

Vearrámus mii sáhtii geavvat dáža mánáide lei ahte sii eai ožžon juovlastálus juovlaskeaŋkkaid. Sámi mánát sáhtte ges gillát.

Juovlastallo kom for å straffe de barna som ikke gjorde som han ville i jula

BALDDONAS: Juovlastállu lea baldán mánáid dološ áigge, muhto sus lei maiddái buorre ulbmil go váhnemat bajásgesse mánáiddeaset.

Illustrasjon: Egil Ursin / NRK

Loga dárogillii / les norsk verjon her.

Sámi juovlastállu ii boahtán skeaŋkkaiguin, son bođii ráŋggáštusain.

Juovlastállu bođii ráŋggáštit mánáid geat eai čuvvon su oaivilii. Su oaivilat ledje eaŋkilat, son háliidii ahte olbmot galge doalahit bassi vuoiŋŋastanbeaivvi.

Sámi mánáide ledje juovlastálu ráŋggáštusat sihke váralaččat ja issorasat.

Juovlastállu háliidii ahte šilju galggai leat čorgejuvvon, muorat galge leat njaskon ja čáhci vižžojuvvon. Buot galggai leat buhtis ja čorgat juovllaide. Mánáin lei erenoamáš ovddasvástádus dállodoalus.

En skummel stallo

GIEVRA: Stállu lei jáhkkemeahttun gievra muhto seammás oalle doavki. Dábálaččat nagodedje sámit dájuhit stálu, muitala Hætta. (Govva lea vižžojuvvon mánáid-TV ráiddus Stálugilvvut)

Foto: Tor Egil Rasmussen /Stálugilvvut / NRK

– Juovlaruohta lei váraleamos beaivi jagis, muitala Odd Mathis Hætta gii lea ovddeš vuosttašamanueansa Sámi kulturdiehtagis ja sámi gielas.

Juohke juovlaeahkeda bođii stállu heargeráiddáin. Dalle lei dehálaš ahte šilju lei čorgat, ja ahte stállu ii darvánan masage. Jus ii lean čorgat de sáhtii stállu boahtit ja boktit nuoramus máná ihkku.

– Jus stállu lei suhttan, de son njamistii nuoramus máná vuoiŋŋamaččaid. Dat sáhtii leat dramáhtalaš ja dan dihtii lei ge dehálaš čorget, dadjá Hætta.

Kárášjohkalaš Margrethe Vars maiddái muittaša dan dramatihka go šilju galggai čorgat juovllaide.

– Dat mánát geat eai čorgen, soite gártat mannat reaga luvvet luovus jus stállu darvánii, lohká Margrethe.

– Dan geažil buollái ge fárta čorgenhommáin, muittaša son.

Nærbilde av stallos to øyne

BÁIKKÁLAŠ EROHUSAT: Muhtun báikkiin njamai stállu mánáin vara, eará báikkiin njamái stállu mánáin eret vuoiŋŋamaččaid, muitala Hætta. (Govva lea vižžojuvvon mánáid-TV ráiddus Stálugilvvut)

Foto: Tor Egil Rasmussen /Stálugilvvut / NRK

Margrethe lea viidáset fievrredan Stálu árbevieruid iežas mánáide. Muhto son ii balddáhala mánáideaset jápmimiin.

– Mánát ledje mielde čorgenbargguin, ja stálu dihtii šattai mánáide čorgen veahá gelddolažžan. Lei veahá gudni ja ballu duogábealde, lohká Margrethe.

Juovlastálu seahkka

Eai lean dušše rávesolbmot geat galge basuhit juovllaid. Mánát fertejedje maiddái leat šiega ja jaskat, ja eai galgan stoahkat nu garrasit.

– Midjiide mánáide ii lean lohpi čierastallat bassebeivviid. Dalle sáhtiimet čierastit stálu sehkii, muittaša Margrethe.

En dame ser i kamera. I bakgrunnen ser vi samiske museumsgjenstander.

NJAMMÁ VÁRA: Margrethe mánnávuođas lei stálus šiegabut ráŋggáštus. Stállu ii njamistan nuoramus máná oaivvis, muhto baicce njamái mánáin vara.

Foto: Vanja Ulfsnes

Lei buoret láittastuvvat moadde diimmu dan sajis go čierastit juovlastálu sehkii.

– Lei oalle dehálaš doalahit juovlabeivviid bassin, lohká Margrethe.

Bajásgeassindoaibma

Dálá servodagas orru dát leamen viehka garas. Muhto jurdda lei buorre.

Sihke stállu, gufihttarat, čáhcerávga ja máŋga eará myhtalaš balddonasa veahkehedje vánhemiid bajásgeassit mánáid.

– Eanaš sámi myhtalaš balddonasa doibme bures, oaivvilda Margrethe.

Váhnemat sáhtte ovdamearkka dihtii muitalit mánáide ahte eai galgga okto mannat johkagáddái go doppe lei čáhcerávga. Ja nu eai dárbbašan váhnemat ballát ahte mánát heavvanedje.

Fitná go juovlastállu du geahčen dán jagi?

Ođasmahttojuvvon sámi juovlastállu

Olu dain dološ juovlastálu árbevieruin leat otná áiggis rievdaduvvon.

Eai dán áigge divtte nuoramusa ballát ahte stállu boahtá su vuoiŋŋamaččat njammát.

Eai ge buohkain leat šiljut maid čorge.

– Dát stállu ii leat nu áigeguovdil ásodatservviin dahjege ođđa áigásaš ruovttuin, dadjá Hætta.

Stallo ser inn et vindu

OĐĐAÁIGÁSAŠJUOVLASTÁLLU: Ođđa áigásaš juovlastállu lei balddihahtti, muhto buvttii gal lihkká skeaŋkkaid.

Foto: Tor Egil Rasmussen /Stálugilvvut / NRK

Muhto veahá balddihanvierru lea ain dábálaš muhtun sámi guovlluin.

Ollu váhnemat leat ovttastahttán oarjemáilmmi juovlastálu ja sámi juovlastáluin. Dat gii de boahtá juovlaruohta lea hirbmat balddiheaddji juovlastállu muhto addá gal skeaŋkkaid.

NRK Sámi rádio guldaleaddjit leat sádden iežaset vásáhusaid dainna balddiheaddji sámi juovlastáluin.

Dá leat muhtun vásáhusat:

«Mii leimmet juovlaruohta muhtun fulkkiid luhtte. Ja de bođii juovlastállu sisa, ja sus ledje láhkit gieđain. Son huškui dain seainnis seaidnái. Mun masá gužžen buvssaide!!»

«Mu mánáid luhtte lea álo fitnan balddihahtti juovlastállu. Go seahkka lei guorus, de lei álo son gii oaččui maŋemus páhka, dat geahččaluvvui nahkehuvvot sehkii. Nu ahte mánát ledje jámas ballán ja illá ba ožžo oađđit beaivvi ovdal juovlaruohta. Ledje balus ja eai báljo nagodan oađđit ovdal juovlaruohta.»

«Mis lea maiddái šaddan olmmoš, jáhkán mun. Váikko mun ain lean baluin čorgemin olggobeale dálu ja balan sakka das gii bođeš stohpui juovlaruohta.»

Korte nyheter

  • – Gássjelisvuohta la ahte dá stuorra teknologijjavidnudagá e rabá sijá prográmmajt

    Sáme giellateknologijja rahtjá teknologijjavidnudagáj vuosstij

    Giellaguoradalle ja giellabargge mielas digitála åvddånahttem vaddá sihke máhttelisvuodajt ja hásstalusájt álggoálmmukgielajda.

    Divvun la sáme duollatjállemdárkástusáv ja boallobievdev dahkam, valla stuorra teknologijjavidnudagá e prográmmajt rabá sáme giellateknologijjaj.

    – Gássjelisvuohta la ahte dá stuorra teknologijjavidnudagá e rabá sijá software-prográmmajt ja masjijnajt sámegiellaj. Nav ahte mij dahkap sáme giellateknologijjav, valla mij ep oattjo dav prográmmajda majt ulmutja adni bæjválattjat, javllá gielladutke Inga Lill Sigga Mikkelsen, gut barggá Divvunin sáme giellateknologijjajn.

    Mikkelsena mielas viertti máhttet gielav adnet jus giella galggá bissot.

    – Dat dahká má ahte mij gudi lip sámegielaga, mij ep besa adnet iehtjama gielajt gå mij adnep digitála ræjdojt. Ja dat la huj alvos ássje, gå jus mijá giela galggi liehket bisso ja giela boahtteájgen, de vierttip mij máhttet adnet dajt juohkka ájnna oasen iellemis.

    Álggoálmmukgiellabargge Canadan ja New Zealandan aj hásstalusáj vásedi sijá álggoálmmukgielaj hárráj, ja giela e gávnnu duola dagu boallobievdijn.

    – Vuojnáv moadda hásstalusájt. Álggoálmmukgiela e vargga internehtan gávnnu, javllá Aiyana Twigg, guhti l gielladutke Canadan.

    Divvun la tjadádam tjåhkanimijt Googleijn ja Microsoftajn.

    – Tjåhkanime li læhkám hávsske ja buorre. Gássjelisvuohta la gå tjåhkanime maŋŋela ij mige sjatta, javllá Divvun-juohkusa jådediddje Sjur Nørstebø Moshagen.

    Google ja Microsoft vásstedi NRK:aj e-påsta baktu.

    – Midjij la ájnas gájka máhtti ietjasa gielav nehtan låhkåt ja tjállet, aj sámegiellaj. Mijá ájggomus la avta biejve doarjjot gájka gielajt ålles væráldin. Dát la barggo mij la jådån, ja dálla gávnnuji badjelasj 100 giela, tjállá Google guládallamdirekterra Sondre Renander.

    – Prográmma ma åvddåla dagáduvvin datåvråjda e desti dåjma, ja applikasjåvnnååvddånahtte hæhttuji aj ietjasa applikasjåvnåjt sirddet balvvaj (nehtaj), tjállá Microsoft guládallamdirekterra Pekka Isosomppi.

    Divvun vásstet návti li dahkam. Valla balvvaversjåvnnå ij la sæmmi buorre dagu dárogiellaj ja ieŋŋilsgiellaj.

  • Samisk språkteknologi møter utfordringer med teknologigigantene

    Språkforskere og -arbeidere mener at den digitale utviklingen både gir muligheter og utfordringer for urfolksspråk.

    Divvun har laget samisk stavekontroll og tastatur, men de store teknologifirmaene åpner ikke opp helt for samisk språkteknologi.

    – Problematikken er at de store teknologiselskapene ikke åpner sine software-programmer og maskiner for samiske språk. Vi lager samisk språkteknologi, men får ikke det implementert i programmer som folk bruker til daglig, sier overingeniør i UiT Inga Lill Sigga Mikkelsen, som jobber med samisk språkteknologi i Divvun.

    Mikkelsen mener at man må kunne bruke språket om det skal være levende.

    – Det gjør at vi samiskspråklige ikke får bruke språket vårt når vi bruker digitale verktøy. Dette er en veldig alvorlig sak, for hvis våre språk skal ha en fremtid så må vi kunne bruke språket i alle aspekter av livet vårt.

    Urfolksspråkarbeidere fra Canada og New Zealand møter også utfordringer for deres urfolksspråk.

    – Jeg ser mange utfordringer. For det første, så er urfolksspråk nesten ikke representert på nett. Dette inkluderer blant annet sosiale medier og tastaturer. Veldig mange urfolksspråk har ikke tastaturer, og mangler derfor representasjon, sier Aiyana Twigg, som er språkforsker i Canada.

    Divvun har hatt møter med Google og Microsoft.

    – Møtene i seg selv har vært trivelige og positive. Problemet har vært at etter møtene skjer det ikke noe mer, sier leder for Divvun-gruppen Sjur Nørstebø Moshagen.

    Google og Microsoft svarer NRK per epost.

    – For oss er det viktig at alle kan lese og skrive sitt språk på nett, inkludert samisk. Vi har en ambisjon om å en dag kunne støtte alle verdens språk. Dette er et stadig pågående arbeid, og vi har nå over 100 språk tilgjengelig, skriver kommunikasjonsdirektør i Google Sondre Renander.

    – Programvarer som tidligere ble laget for
    datamaskiner, vil ikke lenger fungere,og applikasjonsutviklere må også flytte applikasjonene sine til skyen, skriver kommunikasjonsdirektør i Microsoft Pekka Isosomppi.

    Divvun svarer at de har gjort dette. Men at skyversjonen ikke er like bra som på for eksempel norsk og engelsk.

  • Stuorradikki digaštallamis: – Dárbbašuvvojit lasi sámegielat bargit veahkkeásahusain

    Stuorradiggi dohkkehii ikte buoridanplána dasa movt eastadit ja dustet mánáid illastemiid ja veahkaválddálašvuođa bearrašiin.

    Stuorradikki digaštallamis maid deattuhuvvui ahte veahkkeásahusain, gos dábálaččat gártet dustet dákkár áššiid, dárbbašuvvojit lasi bargit geat máhttet sámegiela.

    Olgešbellodaga Anne Kristine Linnestad muittuhii ahte váilot sámegielat politiijat ja sámegielat heahteveahkkebargit ieš guđet ge dearvvašvuođasurggiin.

    – Easkka dalle ožžot sámit ge dohkálaš bálvalusa namuhuvvon veahkkebargiin, go dat máhttet sámegiela ja dovdet sámi kultuvrra, logai Linnestad ievttá digaštallamis.

    Su bellodatustit, Erlend Svardal Bøe, ges deattuhii ahte ráđđehus berre hoahpuhit mánáidviesuid ásahemiid davvin.

    Dál gártet ain olu mánát, geat dárbbašit veahki maŋŋá go lea vásihan veahkaválddálašvuođa ja illastemiid, guhkes gaskkaid johtit lagamus mánáidvissui, nu gohčoduvvon barnehus dárogillii, muittuhii son.

    Stuorradikkis lei muđuid stuorra ovttaoaivilvuohta go meannudedje plána.

    Stuorradiggi mearridii maid ovttajienalaččat ahte ráđđehus galgá ásahit mánáide ge seammalágan beaivvát ala (akutt) dustehusa, mii rávisolbmuide fállojuvvo go sii leat vásihan veagalváldima.

    Stortinget
    Foto: Tore Ellingseter / NRK