Hopp til innhold

FlyViking heaittiha fálaldagaidis

FlyViking álggii geassemánus girdit Bådåddjå ja Evenášši gaska, muhto dát mátkefálaldat heaittihuvvui fas čakčamánu 24. beaivvi.
Dušše guokte vahkku dás ovdal buoridedje fálaldaga, ja sáhtii girdit Evenáššis Hámmárfestii, bisánastte dušše Romssas.
– Mii heaittihit visot fálaldagaid Harstadas/Narviikkas maŋŋel dán vahkku. Sivvan dasa lea unnán dárbu dasa. Fitnodat lea beahtahallan go nu unnán olbmot geavahit dán vejolašvuođa, čilge ekonomiijahoavda, Johan Giđver Marvik. Čállá avvir.no.

Korte nyheter

  • Liv Inger Somby: – Jáhkán sii rahpet čalmmiid ja oidnet movt máilmmi álgoálbmogat leat leamaš dilli

    Stuorradikki dárkkistan- ja konstitušuvdnalávdegoddi deaivvada dán vahkus iešguđet ásahusaiguin ja álgoálbmotovddasteaddjiiguin Kanadas.

    Ulbmil mátkkiin lea oahppat mo Kanada lea bargan duohtavuođain ja soabademiin dan rájes go raporta bođii 2015:s.

    Norgga ráđđehus meannuda čuovvolit Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta boahtte čavčča.

    Liv Inger Somby lei mielde Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnnas Norggas ja oaivvilda ahte lea buorre go sii mannet viidásit oahpuide.

    – Raporta mii bođii 2015:s lei hui duođalaš, ja mun jáhkán ahte go Stuorradikki politihkkárat dál leat doppe, de sii rahpet čalmmiid ja oidnet movt máilmmi álgoálbmogiiguin leat leamaš dilli go leat koloniserejuvvon ja assimilerejuvvon.

    Gula olles jearahallama Liv Ingeriin dás.

    Liv inger Somby
    Foto: Solveig Katarina Fossum Norberg / NRK
  • Enorm økning av lakselus: – Aldri vært høyere i nord

    – Produksjonen av lakselus har aldri vært høyere i nord enn det den er nå, sier havforsker Anne Sandvik.

    Sandvik innhenter ukentlig data over hvor mye lakselus det er på oppdrettsfisk.

    – I nord så vi en eksplosjonsaktig økning og mangedobling av antall luselarver i sommer, sier forskeren.

    Dette kan ha særlig konsekvenser for ørret og røye.

    – Når luselarvene har utviklet seg til smittsomme kopepoditter er de klare til å feste seg på laks, sjøørret eller sjørøye, sier Sandvik.

    Ifølge forskeren, kan årsaken er den varme temperaturen i sommer, hvor sjøtemperaturen i nord har vært høyere enn normalt i nord.

    – Den har gitt lusene veldig gode levevilkår, sier havforskeren.

    lakselus
    Foto: Norske lakseelver / Norske lakseelver
  • Mánáhis párat davvin fargga eai dárbbaš mátkkoštit guhkás oažžut donoras siepmana

    Hársttáid párra Erica Johanne Waldemarsen (30) ja Cecilie Kleppe (46) guovttos fertiiga vuolgit Oslovei dainna doaivagiin ahte šaddat váhnemin. Muhto dál fállagohtet Davvi-Norggas fargga donorasiepmana.

    Soai leaba 17 geardde mátkkoštan Oslovei ávkkástallat stáhtadorjojuvvon IVF-fálaldaga Oslove universitehtabuohcciviesus.

    – Lea leamaš guhkes mátki beassat dohko gosa dál letne ollen.

    Romssas Davvi-Norgga universitehtabuohcceviesu (UNN) riegádahttinklinihkka lea ovdal fállan sahkananveahki dušše heteroseksuála páraide geat háliidivčče, muhto ieža eai sáhte oažžut máná veahki haga.

    Dál dat lea rievdamin.

    UNN lea dál dohkkehuvvon addit dákkár sahkananveahki.

    – Mii háliidit fállat divššu buot mánáhis olbmuide, maiddái lesba páraide ja ovttaskas nissoniidda, nu fargga go mis lea kapasitehta ja heivvolaš lanjat, lohká IVF-klinihka doavttir Ida Terese Myrnes Olsen.

    Myrnes Olsen jáhkká iežaset dán divššu sáhttit fállagoahtit 2025 rájes.

    Loga olles ášši dárogillii.

    Erica og Cecilie
    Foto: Tora Jarnæs Vold / NRK