Hopp til innhold

Eamiálbmot nuoraid deaivvadeapmi Ruonáeatnamis: – Hui dálkkodeaddji

Elle Rávdná (22) ja njealji eará sámi nuora čatne oktavuođaid inuihta nuoraiguin Ruonáeatnamis mannan vahko. Dál geahččalit unnidit gaskka sosiála mediaid bokte.

Elle Rávdná Näkkäläjärvi

LUNDDOLAŠ: Elle Rávnná mielas lei nu lunddolaš gaskavuohta sámi ja inuihtta nuoraid gaskka.

Foto: Aqqalu Augustussen

Nuorat miehtá Sámi deaivvadedje inuihta nuoraiguin Nuukas, Ruonáeatnamis, «Naapitta-let’s meet» prošeavtta oktavuođas, čakčamánu 31. beaivvi borgemánu 3. beaivái.

Davviriikkalaš eamiálbmogat leat guhká ovttasbargan politihkalaš áššiin. Muhto dán deaivvadeamis ii lean politihkka vuođus.

Elle Rávdná Näkkäläjärvi mielas lei dat hui buorre.

– Ožžon hui ruovttudovddu, ja mis lei hui lunddolaš gaskavuohta.

Gruppebilde i Grønland, Elle Nystad, Elle Rávdná Näkkäläjärvi

OAHPÁSMUVVAN: Sámi nuorat oahpásmuvve ruonáeatnannuorain.

Foto: Aqqalu Augustussen

Lei hui dálkkodeaddji beassat deaivvadit ja oahpásmuvvat eará eamiálbmotnuoraiguin, go mii muđui leat eanaš vuogádagain eanaš dáčča nuorat.

Deaivvadeapmi lei dan mađe mávssolaš sidjiide ahte ráhkadedje Snapchat-joavkku gos maid eará eamiálbmotnuorat besset nannet searvevuođa.

– Mii han leimmet dušše moattis doppe. Snapchat-joavku lea okta diein vugiin mo sáhttit geahččalit gaskka unnidit. Min olbmát besset maiddái oahpásmuvvat singuin ja veahá oktavuođaid čatnat.

Bovdejuvvui

Kátjá Rávdná Broch Einebakken lea okta dain guhte lea bovdejuvvon Snapchat-jovkui ja su mielas lea somá oaidnit mo Ruonáeatnamis ellet ja maiddái beassat oaidnit daid ovttaláganvuođaid ja erohusaid.

– Mun lean álo dovdan ahte árktalaš álgoálbmogiin lea juoga erenoamáš, ja mus lea álo leamaš hállu oahppat eanet ja oažžut oktavuođa eará álgoálbmogiiguin, maiddái inuihtaiguin, lohká son.

Kátjá Rávdná Broch Einebakken

SOMÁ: Kátjá Rávnná mielas lea somá oaidnit Ruonáeatnama filtera hága.

Foto: Privat

Ođđa áigodat

Sámediggeráđđi Maja Kristine Jåma rámida nuoraid gulahallanvuogi. Son jáhkká otná teknologiijas leat stuorra mearkkašupmi eamiálbmogiid ovttasbargui.

– Mii eallit ođđa áigodagas, ja mis lea teknologiija mii veahkeha min doallat oktavuođa eará eamiálbmogiiguin. Dál leat eanet vejolašvuođat čatnat oktavuođaid ja gulahallat, nu go nuorat dahket dán Snapchat-joavkku bokte, ovdamearkka dihte.

Maja kristine Jåma

ILUS: Sámediggeráđđi Maja K. Jåma lea ilus go nuorat beroštit nannet árktalaš eamiálbmogiid ovttasbarggu, ja rámida sin gulahallanvugiid.

Jåma oaivvilda ahte buorre ovttasbargu lea dehálaš go boahtteáiggis jáhkká ahte šaddet vel eanet hástalusat, earret eará dálkkádatrievdademiid geažil.

– Boahttevaš eamiálbmotjođiheaddjit soitet leat jo oahpásmuvvan, ja dat han álkidahttá min ovttasbarggu, lasiha son.

Loga maid Eamiálbmogiid stuorra ovdavázzi gudnejahtto sierra poastamearkkain

Brotherhood to Nationhood, George Manuel

Guokte mánu geahčen lágiduvvo «Naapitta-let’s meet»-prošeavtta váldodáhpáhus Oslos, ja lagabui 150 árktalaš nuora servet dasa.

Elle Rávdná illuda fas deaivvadit iežas inuihtta verddiiguin.

– Mun dieđán ahte jos manan fas Nuuki, de mun sáhtán singuin váldit oktavuođa. Jos bohtet Sápmái de sii maid sáhttet minguin váldit oktavuođa, dadjá son.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK