Hopp til innhold

Vihtta miljovnna eambbo sámi oahpponeavvuide: – Eat dieđe eará go moaitit Sámedikki

Norgga ráđđehusa ođasmahttojuvvon stádabušeahtas ožžo sámi oahpponeavvuid buvttadeapmái vihtta miljovnna ruvnnu lassiruđa. Dainna ii leat oahpponeavvobuvttadeaddji duhtavaš.

John Trygve Solbakken

BEAHTAHALLAN: Čálliidlágádusa doaimmaheaddji John Trygve Solbakk lea beahtahallan go gullá ahte ruhta lea dušše doarvái davvisámegiel oahpponeavvuide.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

Čálliidlágádusa doaimmaheaddji John Trygve Solbakk lohká ahte sii gal atnet árvvus maiddái daid guokte eará sámegielaid eaige dušše davvisámegiela.

– Mis leat golbma sámegiela ja áigumuš livččii juohke dássái ja juohke fágii ovtta girjji ráhkadit.

Solbakk lohká ahte vihtta miljovnna lea unnán ruhta, iige son gátte das leat makkárge áktánas váikkuhusaid.

Son lohká maiddái ahte boađášedje várra dušše moadde lassi oahpponeavvu.

– Sámedikkis lea alddis vuoruhanlistu. Juohke jagi almmuhit dan listtu golmma sámegillii, muhto juohke jagi čájehuvvo ahte eai sii oaččo goalmmádas oasige ollašuhttit maid sii áiggošedje dainna juolludemiin, mii jahkásaččat leamaš oahpponeavvuide.

Solbakk deattuha ahte Norggabeale Sámis leat golbma sámegiela, ja galggašii fágaplánaid ođasmahttit ja maiddái girjjiid.

Samisk lærebok

Illustrašuvdna: Eai soaitte ihtit mearehis ollu ođđa oahpponeavvut dáinna juolludemiin.

Foto: Siv Eli Vuolab / NRK

– Mun in oainne viđa miljovnnas maidige eará go, ahte sáhttet media bokte dahje jienasteaddjiide rábmot ahte dál leat mii nagodan oažžut vihtta miljovnna, ja dan gal eai dárbbaš oppa rábmotge, go diehtit makkár duohtadilli mis otne lea.

Sámediggi lea ožžon oktiibuot 11 miljovnna ruvnnu lasi sámi oahpponeavvuide 2023:s. Sii eai lean vuordán oažžut lasi ođasmahttojuvvon bušeahtas.

– Man guhká áigu Sámediggi hálddašit dán geafivuođa?

Solbakk ávžžuha Sámedikki bidjat eret ovddasvástádusa oahpponeavvuide.

– Man guhká áigu Sámediggi duođaid hálddašit dán geafivuođa? Manne eai bija eret dan ovddasvástádusa? jearrala Solbakk.

Son lohká maiddái ahte boađášii várra buoret ruhtajuolludeapmi sámi oahpponeavvuide jus Oahpahusdepartemeanta stivrešii ruhtadeami.

– Mii eat dieđe eará go moaitit Sámedikki, go ii nagot ollašuhttit dan maid galggašii, Sámediggi berrešii eret bidjat dan ovddasvástádusa.

– Ii leat dat ahte Sámediggi ii máhte hálddašit ruđaid

Sametingsråd Runar Myrnes Balto (Norske Samers Riksforbund)

UNNÁN RUHTA: Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto lohká čuolbman áššis lea, unnán ruhta.

Foto: Hans Ludvig Andreassen / NRK

Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto lohká Sámediggi, mii lea sámiidválljen orgána, hálddaša oahpponeavvoruđaid buoremusat.

– Dat mii lea šállošahtti ja hástalus lea ahte Sámediggi oažžu menddo unnán ruđa eiseválddiin sámi oahpponeavvuide.

Balto čilge ahte ráđđehus válddii Sámedikki bušeahtas eret 15 miljovnna, ja juolludedje dušše 6 miljovnna, muhto ahte dál sii leat ožžon 5 miljovnna lasi.

– Muhto oktiibuot de boahtá menddo unnán ruhta sámi oahpponeavvuide. Ja dat lea dat mii lea hástalussan, ii dat ahte Sámediggi ii máhte hálddašit dáid oahpponeavvoruđaid, muitala Myrnes Balto.

Balto lohká maiddái iežaset Sámedikkis vuoruhit julev- ja máttasámegiel oahpponeavvuid.

– Mii gal vuoruhit maiddái julev- ja máttasámegiel oahpponeavvuid nu bures go vejolaš daid rámmaid siskkabealde, mat mis leat.

Balto loahpaha ahte sii leat olles áigge bargamin buoridit iežaset ortnegiid.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK