Álggos navde dán hávddi leat 1500 logu rájes. Olbmo hávddis navde maid lean rievvárin, danne go jeaggái lei biddjon. Bahádahkiid eai áinnat hávdádan dolin vihahuvvon eatnamiidda.
Ánatomalaš instituhtta dutkai dávttiid
Ánatomalaš instituhtta Oslos dutkai 1938is dán olbmo dávttiid. Sii gávnnahedje olbmo lean hávdáduvvon 1050 jagi maŋŋil Kristtosa. Muhto eai sáhte áibba sihkkarit dadjat lei go son almmái vai nisu. Sus lea gal leamaš guhkes ruškkes vuovttat, ja dutkit maid sáhtte muitalit ahte dán olbmos ii gal lean makkárge dávda. Dutkamis gávnnahedje maid ahte dat olmmos lei eallán guolleborramušain.
Liikka biktasat ledje oalle ollásat
Mari Strifeldt Arntzen
Foto: Alta MuseumStrifeldt Arntzen muitala liikka biktasa dahje gávtti lean oalle ollisin, dalle go rogge hávddi 1936as. Seamma lei maid liika. Hávdáduvvon olmmoš lei gárvvohuvvon. Sus ledje buvssat, gápmagat, sis- ja olgguldasgákti. Olgguldas biktasis, dahje gávttis lei čielga ruškes ivdni mas čeabet lei čiŋahuvvon, soadjagežiin ledje maid hearvabáttit, seamma go čeabehis.
Biktasiid konserverehedje Bergenis
Olgguldasbivttas lei oaidnit dego gákti. Buksanjálmmiin lei maid hearvabáddi. Dáid biktasiid konserverehii Tromssa Musea, ja bijai daid čájáhussii. Muhto go Musea fárrii eará dállui, de rádje dáid biktasiid 1981. Muhto 1985 sáddejedje biktasiid Bergena Universitehttái ođđasit konserveremii.
2010 leat biktasat fas máhcahuvvon Tromsii. Dát biktasat leat Europas buoremusat rájaduvvon don dološ biktasat. Go dát han leat badjel 1000 jagi boarrásat.
Hávdi gávdnui jeakkis
Álggos navde hávddi leat báhkkima hávdin, danne go jeakkis gávdnui. Danne go sii geat gonagasa eai jeagadan, dahje jos olmmoš ieš lei iežas sorbmen, de eai hávdádan sin vihahuvvon eatnamiid.
Skjoldehamn hávdi ii lean kristtalačča hávdi. Hávddi čikŋodat ii lean go mehtera, lei bealnnot mehtera guhki ja 60 sentte govdat.
Dalle juo 1937as lohke arkeologat hávddi lean sápmelašhávdin.
Ođđa áigge historjjá-, arkelogija- ja báikenammadutkamis leat gávnnahan ahte Viesterallasis ásse sihke sámit ja dážat.
Dán hávddi oaivvildit danne leat sápmelačča hávdin, biktasat čájehit dan. Govain oaidná maid ahte biktasat leat duokŋaduvvon dalle, don dolin.
Hávddi gávdne lavdnjedettiin 1936
Dán hávddi gávdne olbmot go ledje lavdnjemin jeakkis 1936. Dalle iđii juolgedákti. Ja go rogge eanet, de oidne ahte liika lei biddjon soahkemuoraid ja duollji ala. Liika lei gesson ulloránu sisa, ja jápmi birra ledje geassan láiggi, ja de lei gohčon bessiiguin.
Hør innslaget på norsk:
Hør innslag på norsk
