Dološ gahpirat addet dálá nissoniidda fámu

Les saken på norsk.

Máŋgga sápmelaččas dáidá leat seamma dovdu go cogget gávtti. Čielgi njuolgá ja sis badjána miella.

Sin biktasat čájehit geat sii leat ja gosa sii gullet. Gáktái, juolgesujiide, vuoddagiidda, báttiide, liinniide ja eará čiŋaide leat čadnon árbevierut, ja daid čuvvot ain dálá sámi servodagas.

Muhto maiddái sámi servodagas leat daid maŋemus jagiid hupman sámi «mohta ja trendda» birra, go biktasat čađat rievdaduvvojit ja hervejuvvojit ođđamállet vugiiguin. Ja muhtun biktasat leat maid leamaš jávkosis.

Dál oaidnit ahte okta bivttas lea ihtán eanet oidnosii maŋemus jagiid – nissongahpir.

Ládjogahpir, gobbagahpir, tjohpe ja skupmot leat muhtun sámi nissongahpirat.

Dat guokte vuosttaža, ládjogahpir ja gobbagahpir, jávke sámi servodagas go allahearrát dan gilde. Risttalašvuohta ja dáruiduhttin namuhuvvojit sivvan go dát gahpirat jávke.

Muhto vaikko gahpirat jávke, de eai leat dálá áiggi sámi nissonat dáid diktán vajálduvvat. Gahpirat ihtet oidnosii dáiddamáilmmis maiddái, ja nu dat šaddet dovdoseabbon.

Gahpir addá fámu

Sii guđet dálvet čuvvo tv-prográmma «Hver gang vi møtes», oidne ahte Mari Boines lei ládjogahpir oaivvis go lávllui «Mother» čihččet prográmmas.

Ja dán gahpira birra lávlu Mari maiddái iežas ođđaseamos skearrus Amame. Lávlaga lea son čállán ovttas Kerttu Vuolabiin, ja das lea namma «Čiŋadan gahpiriin».

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea okta dain dovddus sámi nissoniin, geat leat goaruhan alcceseaset ládjogahpira. 2008 rájes lea son dan atnán almmolaš oktavuođain.

– Mus lei jurdda ahte dákkár gahpir sáhttá gievrudit mu. Ja politihkalaš sivva dat lei manne mun dan ealáskahtten iežan dáfus, muitala Silje Karine.

Son muitala iežas vásihan ahte soapmásat leat reageren go son coggá ládjogahpira. Dasa leat ain otná beaivvi čadnon ollu ovdagáttut.

Muhto son ii váldde dan lossadit, go diehtá ahte dat guoská risttalašvuhtii ja ahte earáid mielas ii leat dákkár gahpermálle vuogas čalbmái.

– Munnje lea deháleamos makkár dovddu dat gahpir addá munnje, dadjá Silje Karine.

Su mielas aŋkke lea ládjogahpir earenoamáš fiinnis, ja ahte lea nissonolbmo fámus sáhka. Ieš ii leat jurddašan ahte livččii eará nissoniidda ovdagovvan dainna gahpiriin, muhto muitala ahte son vállje dan dalle go háliida ieš iežas gievrudahttit.

– Mun geavahan dán gahpira go mun dovddan ahte háliidan gievrudit politihka, dan maid mun dajan ja fievrridan sámi servodaga beales, muitala Silje Karine.

Sámediggepresideanta lea oaidnán ahte dán áigge leat eambbo nissonat geat geavahit dološmállet gahpira, ja dat illudahttá su.

– Dat lea earenoamáš fiinnis gal, ja dás lea nissonolbmo fámus sáhka. Mis leat gievrras nissonolbmot ja sii sáhttet dan hervet miela mielde, nu ahte mu mielas gal lea buorre jus šaddá treanda, dadjá Silje Karine.

Norgga stuorámus nissonbláđđi «Elle» nammadii sámi artistta Ella Marie dehálaš nissonin ja ovdagovvan 2020:s. Ja go bláđđi muitalii dán birra, de čálle dan guovtti gillii.

Filmmain muitala sevdnjes historjjá

Filbmadahkki Elle Márjá Eira ii diehtán olus maide ládjogahpira birra, ja danne ohcagođii dieđuid dan birra.

Mađi eanet dieđuid gávnnai, dađi eanet ipmirdii ahte dán eaŋkil biktasis lei oalle sevdnjes historjá.

– Sámedikki girjerádjosis gávdnen čállosiid mat muitaledje ahte muhtumat leat vásihan garra veahkaválddálašvuođa ládjogahpira dihte, ja ahte muhtumat soitet vel gottáhallan nai, muitala Elle Márjá.

Filmmas «Iđitsilba» (2015) muitala Elle Márjá movt sámenissonat fertejedje iežaset ládjogahpiriid nuollat, go báhppa gilddii sin geavaheames daid.

Su mielas lei imaš ja ártet ahte nissoniid gahpiris dadje neavrri orrut. Danne son ádjánii ge máŋga jagi čállit giehtačállosa ja loahpas gárvet filmma.

Go filbma lei čájehuvvon, de ledje muhtumat geat leaikkastalle filbmadahkkiin. Dadje ahte son soaitá álggahan ođđa mohta Sámis dainna ládjogahpiriin.

Elle Márjjá mielas lea somá gullat ahte nuorra nieiddat leat goarrugoahtán alcceseaset dološmállet gahpira.

– Mu mielas dat gahpir lea nu čaffat, ja mus leat alddán guokte ládjogahpira. Dat heive bures lávdegárvun muhtomin go doalan konsearttaid, muitala Elle Márjá.

Son dovdá ahte máttaráhkut leat su lahka go coggá ládjogahpira, ja dadjá iežas dan dál váldán ruovttoluotta.

Gahpir galgá fas šaddat dábálažžan sámi servodagas.

Gobbagahpir kafeas

Badjelaš čuođi jagi dás ovdal, de eai oidnon gobbagahpirat Davvi-Romssas. Muhto dál oidnojit dat dávjjit aht' dávjjit. Dán gahpiris lea nubbi namma vel, duorran.

Bivttashábmejeaddji Ramona Salo Myrseth lea eret Biertaváris, ja gahpir lea sus šaddan árgabeaibivttasin.

– Mus lea dávjá gobbagahpir oaivvis go vuolggán gávpogii. Dat heive mu mielas buotlágan biktasiidda, ii dušše gáktái, dadjá Ramona.

Gobbagahpir lea maiddái dehálaš oassin go Ramona čájeha biktasiid lávddis. Dat gahpirat leat iešguđetlágan ivnnis, mat eai leat árbevirolaš gahpiriin.

– Mu hábmejuvvon biktasat leat hui stuorrát, ja gahpir lea ges hui unni ja álki goarostit. Danne mun stoagan veahá dainna, muhto in rievdat hámi gal, muitala Ramona.

Son gohčoda sámenissoniid buorren ovdagovvan, go mearridit váldit atnui daid dološáiggi gahpiriid.

Ramona mielas gahpir šaddá juoga mii čájehuvvo positiivvalaš vuoiŋŋain, ja čájeha nissonfámu. Sápmelaš váldá ruovttoluotta juoidá mii gullá su kultuvrii, ja dat lea fámolaš dahku, su mielas.

– Nuorra nieidan in láven gahpiriin vázzit, go mu mielas lei dat juoga maid dušše veahá boarráset nissonat dahke, dadjá Ramona.

Dál son gal baicca illuda juohke háve go oaidná nuorra nieiddaid gahpiriin.

– Go nuorat válljejit juoidá, de dat váikkuha treanddaide. Don čájehat juoidá sániid haga go gahpira leat coggan, – dat maid gohčodit statementan, dadjá Ramona Salo Myrseth.

Ládjogahpir ii leat šat dušše bivttas. Dál lea gahpir dáiddan šaddan Outi Pieski bokte, ja gahpir johtá čájáhussan oalle viidát.

Oslo vuorkkás viimmat Sápmái

Boarráseamos sámi gahpirat leat vurkkoduvvon Norgga álbmotmuseas Oslos vaikko man guhká.

Dál oassi dain máhcahuvvojit Sápmái, sámi vuorkkáide. Lea prošeakta Bååstede mii dahká dan vejolažžan.

Guovdageainnu gilišiljus lea okta dološ ládjogahpir man jáhkket ráhkaduvvon 1840-logus.

Musea jođiheaddji Johan Aslak Hætta lea giitevaš ahte dát dološ gahpir lea máhccan Sápmái, vaikko vel leage čihkosis sin vuorkkás leamaš vihtta jagi.

Váilevaš dohkkehuvvon čájáhuslatnja dat dagaha ahte gahpira eai beasa buohkat oaidnit.

Dološ ládjogahpir lea duođaštussan ahte dát gahpirat ledje anus ovdalaš áigge, ja ahte dá lei sámenissoniid bivttas.

Musea jođiheaddji mielas lea somá oaidnit ahte dálá sámenissonat leat čiŋadišgoahtán dološáigge gahpiriiguin.

– Dat gal leat albma čaffadat. Lea albma somá oaidnit, ja galggaše eambbosat váldit daid atnui, dadjá Johan Aslak Hætta.

Dál sávvá son ahte fargga besset olbmot fitnat sin luhtte geahččame dán dološ ládjogahpira.

Go fal beare čájáhuslanjat fargga ođasmahttojuvvoše.