Hopp til innhold

Dološ gahpirat addet dálá nissoniidda fámu

Guhká ledje vissis sámi gahpirat jávkosis, muhto dál dat ihtet oidnosii. Okta dain dološ gahpiriin lea ládjogahpir, man muhtun dálá nissonat dovdet addá sidjiide fámu.

Samiske luer
Foto: Fotomontasje / NRK

Les saken på norsk.

Máŋgga sápmelaččas dáidá leat seamma dovdu go cogget gávtti. Čielgi njuolgá ja sis badjána miella.

Sin biktasat čájehit geat sii leat ja gosa sii gullet. Gáktái, juolgesujiide, vuoddagiidda, báttiide, liinniide ja eará čiŋaide leat čadnon árbevierut, ja daid čuvvot ain dálá sámi servodagas.

Muhto maiddái sámi servodagas leat daid maŋemus jagiid hupman sámi «mohta ja trendda» birra, go biktasat čađat rievdaduvvojit ja hervejuvvojit ođđamállet vugiiguin. Ja muhtun biktasat leat maid leamaš jávkosis.

Dál oaidnit ahte okta bivttas lea ihtán eanet oidnosii maŋemus jagiid – nissongahpir.

Sara Marielle Gaup.

Artista Sara Marielle Gaup Beaska coggá dávjá iežas eatni ruovttuguovllu gahpira. Duorran lea dan namma Rivttagis ja ruoŧabeale Sámis. Eará mearrasámi guovlluin lea das ges namma gobbagahpir.

Foto: Dragan Cubrilo / NRK
Ella Marie Hætta Isaksen, Ole Giæver og Lisa Hoen under åpningen av Tromsø internasjonale filmfestival 2023.

Artista Ella Marie Hætta Isaksen čiŋadii skupmohiin dalle go filbma «Ellos eatnu - La elva leve!» čájehuvvui kinos. Dát gahpir lei olggutgahpir ovdalaš áigge, ja galggai suddjet čikŋagahpira.

Foto: Mats Gangvik / TIFF
Maja Kristine Jåma (NSR)

Sámediggeráđi Maja Kristine Jåma lea lullisápmelaš ja su gahpir lea tjohpe. Nissoniid gahpir lea ruoksat ja dievdduid gahpir ges alit.

Foto: Sametinget
Sandra Marja West

Dá lea Sandra Marja West Sámedikkis. Son lea mearrasápmelaš ja sus lea gobbagahpir. Dán gahpiris lea eará namma eará sámi guovlluin, namalassii duorran. Gahpirii lávejedje ovdalaš áigge coggat suinniid, vai buorebut bissu ceakkus.

Foto: Sergey Gavrilov/Gavrilov Media / NRK
Festivalsjef for Riddu Riđđu, Sajje Solbakk.

Riddu Riđđu festivála hoavda Sajja Solbakk čiŋada dávjá gobbagahpiriin. Su gahpiris lea čáhppes vuođđu, mii lea dat árbevirolaš ivdni. Muđui lávejit iešguđetlágan báttiiguin hervet dáid gahpiriid.

Foto: Håkon Mudenia / NRK
Lars Levi Læstadius spilt av  Michael Nyqvist

Filmmas «Guovdageainnustuimmit» (2008). Dá lea neavttáris Ánne Risten Juusos skupmot, mii lei árgabeaigahpir 1852:s.

Foto: Erik Aavatsmark/Rubicon

Ládjogahpir, gobbagahpir, tjohpe ja skupmot leat muhtun sámi nissongahpirat.

Dat guokte vuosttaža, ládjogahpir ja gobbagahpir, jávke sámi servodagas go allahearrát dan gilde. Risttalašvuohta ja dáruiduhttin namuhuvvojit sivvan go dát gahpirat jávke.

Muhto vaikko gahpirat jávke, de eai leat dálá áiggi sámi nissonat dáid diktán vajálduvvat. Gahpirat ihtet oidnosii dáiddamáilmmis maiddái, ja nu dat šaddet dovdoseabbon.

Gahpir addá fámu

Sii guđet dálvet čuvvo tv-prográmma «Hver gang vi møtes», oidne ahte Mari Boines lei ládjogahpir oaivvis go lávllui «Mother» čihččet prográmmas.

Ja dán gahpira birra lávlu Mari maiddái iežas ođđaseamos skearrus Amame. Lávlaga lea son čállán ovttas Kerttu Vuolabiin, ja das lea namma «Čiŋadan gahpiriin».

Mari Boine med hornlue

Mari Boine lea okta máŋgga sámi nissonis, geat leat váldán dološ ládjogahpira atnui.

Foto: Knut Bry

«Mun čiŋadan gahpiriin,
maid fuolkán duddjon lea.
Mun máttaráhku hápmái
fas gárvodan ođasin.


Dál bajidat ládjogahpira
midjiide kruvdnun,
maid dolin eai udnon.»

Sánit: Kerttu Vuolab/Mari Boine

Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea okta dain dovddus sámi nissoniin, geat leat goaruhan alcceseaset ládjogahpira. 2008 rájes lea son dan atnán almmolaš oktavuođain.

– Mus lei jurdda ahte dákkár gahpir sáhttá gievrudit mu. Ja politihkalaš sivva dat lei manne mun dan ealáskahtten iežan dáfus, muitala Silje Karine.

Son muitala iežas vásihan ahte soapmásat leat reageren go son coggá ládjogahpira. Dasa leat ain otná beaivvi čadnon ollu ovdagáttut.

Bild av Silje Karine Muotka i ládjogahpir

Sámediggepresideanta liiko čiŋadit ládjogahpiriin. Dá lea son sámediggevistti feaskáris govvejuvvon.

Foto: Nelly Engström

Muhto son ii váldde dan lossadit, go diehtá ahte dat guoská risttalašvuhtii ja ahte earáid mielas ii leat dákkár gahpermálle vuogas čalbmái.

– Munnje lea deháleamos makkár dovddu dat gahpir addá munnje, dadjá Silje Karine.

Su mielas aŋkke lea ládjogahpir earenoamáš fiinnis, ja ahte lea nissonolbmo fámus sáhka. Ieš ii leat jurddašan ahte livččii eará nissoniidda ovdagovvan dainna gahpiriin, muhto muitala ahte son vállje dan dalle go háliida ieš iežas gievrudahttit.

Støre + Muotka Sametinget

Dá leaba sámediggepresideanta ja Norgga stádaministtar Jonas Gahr Støre. Dákkár deaivvademiin láve Muotka čiŋadit ládjogahpiriin.

Foto: Inga Máret Solberg Åhrén / NRK

– Mun geavahan dán gahpira go mun dovddan ahte háliidan gievrudit politihka, dan maid mun dajan ja fievrridan sámi servodaga beales, muitala Silje Karine.

Sámediggepresideanta lea oaidnán ahte dán áigge leat eambbo nissonat geat geavahit dološmállet gahpira, ja dat illudahttá su.

– Dat lea earenoamáš fiinnis gal, ja dás lea nissonolbmo fámus sáhka. Mis leat gievrras nissonolbmot ja sii sáhttet dan hervet miela mielde, nu ahte mu mielas gal lea buorre jus šaddá treanda, dadjá Silje Karine.

Norgga stuorámus nissonbláđđi «Elle» nammadii sámi artistta Ella Marie dehálaš nissonin ja ovdagovvan 2020:s. Ja go bláđđi muitalii dán birra, de čálle dan guovtti gillii.

Filmmain muitala sevdnjes historjjá

Filbmadahkki Elle Márjá Eira ii diehtán olus maide ládjogahpira birra, ja danne ohcagođii dieđuid dan birra.

Mađi eanet dieđuid gávnnai, dađi eanet ipmirdii ahte dán eaŋkil biktasis lei oalle sevdnjes historjá.

– Sámedikki girjerádjosis gávdnen čállosiid mat muitaledje ahte muhtumat leat vásihan garra veahkaválddálašvuođa ládjogahpira dihte, ja ahte muhtumat soitet vel gottáhallan nai, muitala Elle Márjá.

Elle Márjá Eira utenfor Kautokeino kirke. Har på seg hornlue

Elle Márjá Eira mielas lea áibbas ortnegis čiŋadit ládjogahpiriin vel girkui nai.

Foto: Jarle Hagen

Filmmas «Iđitsilba» (2015) muitala Elle Márjá movt sámenissonat fertejedje iežaset ládjogahpiriid nuollat, go báhppa gilddii sin geavaheames daid.

Su mielas lei imaš ja ártet ahte nissoniid gahpiris dadje neavrri orrut. Danne son ádjánii ge máŋga jagi čállit giehtačállosa ja loahpas gárvet filmma.

Go filbma lei čájehuvvon, de ledje muhtumat geat leaikkastalle filbmadahkkiin. Dadje ahte son soaitá álggahan ođđa mohta Sámis dainna ládjogahpiriin.

Elle Márjjá mielas lea somá gullat ahte nuorra nieiddat leat goarrugoahtán alcceseaset dološmállet gahpira.

Iđitsilba, Elle Márjá Eira

Sarakka Gaup neavttaša nieidda guhte viggá báhtarit go áigot sus rivvet ládjogahpira.

Foto: Johan Mathis Gaup / Pressebilde

– Mu mielas dat gahpir lea nu čaffat, ja mus leat alddán guokte ládjogahpira. Dat heive bures lávdegárvun muhtomin go doalan konsearttaid, muitala Elle Márjá.

Son dovdá ahte máttaráhkut leat su lahka go coggá ládjogahpira, ja dadjá iežas dan dál váldán ruovttoluotta.

Gahpir galgá fas šaddat dábálažžan sámi servodagas.

Gobbagahpir kafeas

Badjelaš čuođi jagi dás ovdal, de eai oidnon gobbagahpirat Davvi-Romssas. Muhto dál oidnojit dat dávjjit aht' dávjjit. Dán gahpiris lea nubbi namma vel, duorran.

Bivttashábmejeaddji Ramona Salo Myrseth lea eret Biertaváris, ja gahpir lea sus šaddan árgabeaibivttasin.

– Mus lea dávjá gobbagahpir oaivvis go vuolggán gávpogii. Dat heive mu mielas buotlágan biktasiidda, ii dušše gáktái, dadjá Ramona.

Ramona Salo Myrseth holder kurs i redesign på Riddu.

Bivttashábmejeaddji Ramona Salo Myrseth muitala ahte son liiko earáide oahpahit mo goarru gobbagahpira.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Gobbagahpir lea maiddái dehálaš oassin go Ramona čájeha biktasiid lávddis. Dat gahpirat leat iešguđetlágan ivnnis, mat eai leat árbevirolaš gahpiriin.

– Mu hábmejuvvon biktasat leat hui stuorrát, ja gahpir lea ges hui unni ja álki goarostit. Danne mun stoagan veahá dainna, muhto in rievdat hámi gal, muitala Ramona.

Son gohčoda sámenissoniid buorren ovdagovvan, go mearridit váldit atnui daid dološáiggi gahpiriid.

Ramona mielas gahpir šaddá juoga mii čájehuvvo positiivvalaš vuoiŋŋain, ja čájeha nissonfámu. Sápmelaš váldá ruovttoluotta juoidá mii gullá su kultuvrii, ja dat lea fámolaš dahku, su mielas.

– Nuorra nieidan in láven gahpiriin vázzit, go mu mielas lei dat juoga maid dušše veahá boarráset nissonat dahke, dadjá Ramona.

Fra moteshow. Modellen har på seg klær og samisk lue, (gobbagahpir) designet av Ramona Salo
Foto: Michal Ures / VADIM KRAMER

Dál son gal baicca illuda juohke háve go oaidná nuorra nieiddaid gahpiriin.

– Go nuorat válljejit juoidá, de dat váikkuha treanddaide. Don čájehat juoidá sániid haga go gahpira leat coggan, – dat maid gohčodit statementan, dadjá Ramona Salo Myrseth.

Ládjogahpir ii leat šat dušše bivttas. Dál lea gahpir dáiddan šaddan Outi Pieski bokte, ja gahpir johtá čájáhussan oalle viidát.

Oslo vuorkkás viimmat Sápmái

Boarráseamos sámi gahpirat leat vurkkoduvvon Norgga álbmotmuseas Oslos vaikko man guhká.

Dál oassi dain máhcahuvvojit Sápmái, sámi vuorkkáide. Lea prošeakta Bååstede mii dahká dan vejolažžan.

Guovdageainnu gilišiljus lea okta dološ ládjogahpir man jáhkket ráhkaduvvon 1840-logus.

Museumsleder Johan Aslak Hætta holder en hornlue fra 1800-tallet

Dát gahpir lea máhccan Sápmai. Musea jođiheaddji Johan Aslak Hætta dadjá dehálažžan ahte sámi museat besset čájehit dološ sámi dávviriid, amaset sámit dárbbašit dáčča ásahusaide vuolgit daid oaidnit.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

Musea jođiheaddji Johan Aslak Hætta lea giitevaš ahte dát dološ gahpir lea máhccan Sápmái, vaikko vel leage čihkosis sin vuorkkás leamaš vihtta jagi.

Váilevaš dohkkehuvvon čájáhuslatnja dat dagaha ahte gahpira eai beasa buohkat oaidnit.

Dološ ládjogahpir lea duođaštussan ahte dát gahpirat ledje anus ovdalaš áigge, ja ahte dá lei sámenissoniid bivttas.

Musea jođiheaddji mielas lea somá oaidnit ahte dálá sámenissonat leat čiŋadišgoahtán dološáigge gahpiriiguin.

Hornlue som magasineres i Kautokeino

Dát gahpir lea máhccan Sápmai. Musea jođiheaddji Johan Aslak Hætta dadjá dehálažžan ahte sámi museat besset čájehit dološ sámi dávviriid, amaset sámit dárbbašit dáčča ásahusaide vuolgit daid oaidnit.

Foto: Wenche Marie Hætta / NRK

– Dat gal leat albma čaffadat. Lea albma somá oaidnit, ja galggaše eambbosat váldit daid atnui, dadjá Johan Aslak Hætta.

Dál sávvá son ahte fargga besset olbmot fitnat sin luhtte geahččame dán dološ ládjogahpira.

Go fal beare čájáhuslanjat fargga ođasmahttojuvvoše.

Pasviksamenes land og folk er splittet mellom tre stater. Nå vil Venke sy konelua oldemora bar: – Da er ringen sluttet. Verden skal vite at vi finnes.

Báhcaveaji sámiid guovlu lea golmma stádas. Dán prográmmas muitala Venke ahte háliida goarrut dan gahpira mii su máttaráhkus lávii, šaamšik. «Máilbmi galgá oaidnit ahte mii gávdnot», dadjá son.

Korte nyheter

  • Regnet 51,1 millimeter på ett døgn

    Det siste døgnet har det regnet kraftig i Nord-Troms og deler av Finnmark.

    Det vises tydelig på målingene til ulike værstasjoner.

    Det pøste aller mest ned i Nuvsvåg i Loppa kommune. Der ble er det målt 51,1 millimeter med nedbør på ett døgn.

    Så følger Nordstraumen i Kvænangen like etter med målte 49,6 millimeter.

    Det melder Meteorologene på X.

    De opplyser samtidig at det fortsatt regner flere steder, men i litt mindre skala.

    Regn 19.-20. juni 2024
    Foto: Meteorologene
  • Luonddu ja nuoraid lahttolohku beliin unnon

    Luonddu ja nuoraid searvi (Natur og ungdom) lea massán masá 5000 lahttu jagi 2019 rájes. Dalle ledje searvvis sullii 10.000 lahttu, čállá Klassekampen (máksu gáibiduvvo).

    Searvvi jođiheaddji Gytis Blaževičius lohká áviisii, ahte ii jáhke lahttologu geahppáneami siva leat unnon beroštumi luonddugáhttemii.

    Son čilge, ahte koronapandemiija sáhttá leat oassi čilgehusas.

    Luonddu ja nuorat lea máŋga jagi bargan ovttas Norgga Sámiid Riikkasearvvi Nuorain (NSR-N) ákšuvnnaiguin earret eará Fovse bieggajorriid ja Nussira ruvkeplánaid vuostá.

    Fosen-aksjonister med stort banner
    Foto: Dan Robert Larsen / NRK
  • Stuorámus eananmáhcaheapmi California historjjás

    Shasta Indian Nation eamiálbmot oažžu dál eatnamiid maid masse 100 jagi dás ovdal. Lea California guvernevra Gavin Newsom guhte dál lea álggahan máhcahanbarggu. Dan čállá Los Angeles Times áviisa.

    Shasta Indian Nation lea Amerihkás eamiálbmot geat gullet Klamath-váriide Californias. Sin eatnamat leat duoguštuvvon ja dulvaduvvon čuođi jagi áigge.

    Dan 28 njealjehaskilomehteris mas lea sáhka lea oassin barggus ahte jávkadit Klamath-joga buođuid. Mihttun lea rahpat čázádaga ja das sihkkarastit badjelaš 48 miilla guhkkosš luossaguovllu.

    - Oassin stáhta geatnegasvuođas lea dahkat buorádusa indiánačearddaide, geat dán leat atnán iežaset ruoktun guhkit go olmmoš sáhttá muitit, dajai Newsom cealkámušas.

    Dá lea viđát jahki go California almmolaččat bivdet ándagassii stáhta historjjálaš doaimmaid ovddas. Háliidit dikšut čiekŋalis háviid ja hukset luohttevašvuođa.

    Shasta India Nation áigu Fish and Wildlife ja California Natural Resources Agencyin ovttasbargat lága mielde máhcahit eatnamiid.

    Iron Gate Dam i Klamath River er blant demningene som skal rives
    Foto: Gillian Flaccus / Associated Press