Hopp til innhold

Buohtastahttá giegačivgga mánáidruoktománáiguin

«Giegačivga Filius/ Gjøkungen Filius» lea dál almmustuvvan girjin. – In riekta dieđe, muhto navdán iežan smiehttan olu mánáidruoktománáid eallimis, soaittán danne čállán giegačivggas.

June Sommer Strask

Girječálli June Sommer Strask lea čállán Giegačivga Filius/ Gjøkungen Filius. Iežas navdá dán čállán danne go son oruin Gohppi mánáidruovttus dalle go barggai oahpaheaddjin Gohppi skuvllas.

Foto: Privat

Nie dat girječálli June Sommer Strask árvaladdá go jearan manne dákkáraš muitalusa lea čállán. Iežas muitala leat sámisogalažžan gii easka ollesolbmo agis fuomášii ahte ii leat seiva rivgu, vaikke hállá dárogiela. Su máttut ledje beare mearredan heaitit hállamis sámegiela dalle dan garraseamos dáruidahttima áigge. Dál illuda go lea fuomášan iežas sámi vuođa.

Giegačivga Filius/Gjøkungen Filius čálus riegádii mánáidruovttus

Ii son ieš gal leat mánáidruoktománná, muhto son orui Gohpi mánáidruovttu gárdimis dalle go barggai oahpaheaddjin Gohpis Fielvuonas. Dán dálus son morihii muhtin iđđeda ja beare álggii čállit. Son čálii ahte čálii, iiba nagadange bisánit ovdal go muitalus lei ollislaš.

– Soaitá mánáidruovttu seinniin lean makkárnu dáhttu ahte son galggai čállit dán girjji. Go ii hal giegačivggasge leat ruoktu, eai giegat beroš čivggaineaset. Eaige dat hága alcceseaset beasi, dat monnejit eará lottiid besiide.

Eai mánáidruoktománátge oro vánhemiiddiset luhtte, siige šaddet bajás seammaláhkai go giegat, vánhemiiddiset haga. Danne son várra čálii dán muitalusa, lohká June Sommer Strask.

Giegačivga Filius lea finadan Ruoššas ovdalgo girjin beasai

Ođđa mánáidgirji maid June Sommer Strask lea čállán

Ođđa mánáidgirji maid June Sommer Strask lea čállán. Iđut-lágádus lea dan álmmustahttán ja Sámediggi ges dorjon dan ruđalaččat.

Foto: Iđut-lágádus

Filius lea beaggán olu ovdalgo deaddiluvvui girjin. Muitalus lea leamaš mielde Finnmárkku skuvllakonsearttain, ja lea maid ruoššagillii čájehuvvon mánáide Murmánskkas.

Dál lea Iđut-lágádus almmustahttán muitalusa girjin, das lea teaksta dávvisámegillii ja dárogillii. Máret Sárá lea jorgalan teavstta davvisámegillii, Sissel Horndal lea njuohtan govaid girjái, ja Sámediggi lea dorjon girjji almmustahttima ruđalaččat.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohcit oahpaheaddjiohppui - eambbosat háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohčamušain.

    Dan čájehit «Samordna opptak» logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektediehta ja medisiidna leat ain dat bivnnumus oahput.

    Ohcit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohciidlohku oahpaheaddjiohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.