Hopp til innhold

Bossusafári-fanas botkii čorraga mearas

Ártni-orohaga boazovázzit čuoččuhit ahte fanas ii bisánan ovdalgo lei juo čorraga siste, muhto fanasfitnodaga direktevra ii mieđit iežaset botken čorraga.

Les på norsk.

Rein svømmer over fjord

FANAS GOASII VUJII ČORRAGA NJEAIGA MEARAS: Brim Explorer bossusafári-fanas botkii čorraga go lei vuodjame Márnuori rastá, Ráissa suohkanis, Davvi-Romssas mannan sotnabeaivvi.

Foto: Privat

Veaigin mannan sotnabeaivvi vuojahedje ártnihasat čorraga Gávvir-sullos Márnuori rastá nannámii.

Go čora lei gasku nuori, de sii fuomášedje fatnasa vuodjime čorraga guvlui.

Sii geahččaledje sihke biila- ja njealjejuvllatsihkkel- ja gárdečuovggaiguin fuomášuhttit fanaskapteainna.

– Mii geahččaleimmet čuovggaiguin šleađgut nu ahte fanas ii vuoje čorraga njeaiga.

Nu dadjet boazosápmelaččat, geat čužžo sullos ja oidne mii dáhpáhuvai.

– Fanas dagahii goasii moivvi go dat šattai njunnoša ja maŋŋoša gaskii, sii muitalit.

Sii oidne maid dakka maŋŋel ahte fatnasis šleađggáhallagohte kámera-blitssat go fanas lei čorraga buohta.

Framtid i Nord-aviisa (ekstern lenke) almmuhii ođđasa vuosttažin.

Orohatovdaolbmo Inger Marie Gaup Eira mielas lei dáhpáhus duođalaš.

– Mii balaimet ahte bohccot jorggihit go leat mearas. Dat sáhttet jorggihit ruovttoluotta ja heavvanit, dadjá son.

Gávvir-suolu lea Ráissa suohkanis ja nuorri lea sullii 900 mehtera govddu.

Garve bohccuid

Bossusafári-fitnodaga Brim Explorer miel-vuođđudeaddji ja teknihkalaš direktevra, Espen Larsen-Hakkebo, muitala ahte sin fanas lei guovtti eará fatnasa maŋábealde. Eaige vávján maide earenoamážiid.

Brim Explorer grunnlegger Espen Larsen-Hakkebo

DOVDDASTA LAHKA BOHCCUID VUODJÁN: Brim Explorer bossusafári teknihkalaš direktevra mieđiha ahte vudje lahka čorraga, muhto eai mieleavttus.

Foto: Brim Explorer

Go fuomášedje čorraga, de sii ovttatmanus vuolidedje leavttu.

– Mii dovddastit ahte leimmet lahka čorraga, dadjá son.

Romssa Brim Explorer -fitnodat fállá mearramátkkiid fatnasiin, mii ii rigere iige nuoskkit, go sis leat hybrida-elektrihkalaš fatnasat.

– Go mii fuomášeimmet čorraga, de mii geahččaleimmet garvit ja váruhit ahte eat muosehuhte bohccuid. Mii bisáneimmet ja geahčaimet go bohccot ollejedje gáddái, dadjá son.

Fanasguossit govvejedje čorraga, ja daid lea fitnodateaiggát juohkán minguin.

Rein svømmer over fjord
Foto: Iona Wallis
Rein svømmer over fjord
Foto: Iona Wallis

Fertii Facebookii čállit go dovddai ahte sii gielistit

Framtid i Nord -aviisii čuoččuha direktevra ahte sii ledje 200 gitta 300 mehtera eret bohccuin, muhto dán imaštallá Ártni orohatovdaolmmoš.

Inger Marie Gaup Eira

ČÁLII IEŽASET BEALI FACEBOOKII: Ártni orohatovdaolmmoš Inger Marie Gaup Eira čálii iežas Facebook-siidui dáhpáhusa, go dovddai ahte bossusafári-fitnodaga kapteaidna ii muitalan duohtavuođa Framtid i Nord-aviisii.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK Sápmi

– Diet nuorri lea 900 mehtera ja jus diet lea sullii gasku dáhpáhuvvan. Gos bat de lea leamaš dat fanas? Gáttis? Jearrá Gaup Eira.

Ártni orohatovdaolbmo mielas lei unohas go bossusafári bealis eai áigon álggos muitalit duohtavuođa.

– Diet ii doala deaivása juste man lahka sii ledje, go min boazovázzit han giikanaste ja oidne. Fanas lei nu lahka bohccuid ahte dat measta guoská bohccuide, dadjá son.

Son dovddai ahte kapteaidna ii muital duohtavuođa.

– Mun gullen kapteainnas ahte son geahččala gávdnat ákkaid ahte dát ii lean sin sivva. Eaige sii lean nu lahka. Dalle mun dovden ahte mun ferten Facebookii čállit min iežamet beali, dadjá son.

Son čálii:

Odne mun jurddašan manne bossusafári vujii njuolga čorraga sisa mat ledje vuodjame? Dát dáhpáhuvai odne, go čora vuojai Márnuori. Mis leat namat sihke sutnje gii stivrii fatnasa ja fatnasii.

/

I dag tenker jeg på hvorfor en hvalsafari kjører rett inn i svømmende reinflokk? Dette skjedde i dag da en liten flokk holdte på å svømme over Maursundet. Vi har navn både på skipper og båt.

Áigu oahppat dáhpáhusas

Bossusafári-fitnodaga direktevra Espen Larsen-Hakkebo deattuha ahte sii eai leat mieleavttus maide bargan.

– Mii árvvus atnit boazoealáhusa ja oaivvildit fatnasat galget bissánit go oidnet bohccuid vuodjame mearas. Mii eat vuoje goasse njuolga elliid guvlui. Eatge vuodjel sin guđege guvlui, dadjá son.

Larsen-Hakkebo ii dieđe eará báikkiin máilmmis gos bohccot vudjet sullos nannámii, ja vásáhus lea dieđusge čáppat čalbmái, earenoamážit sin gussiide.

– Mii leat oahppan dáhpáhusas. Dat lei váttis oaidnit geamádahkan ja mii háliidit buoret gulahallama ealáhusain, dadjá son.

Son deattuha vel.

– Mii eat mieleavttus dahkan dan. Mii geahččaleimmet garvit bohccuid vai dat ráfis besse vuodjat gáddái, dadjá son.

Fitnodateaiggát ja Ártni orohaga ovdaolmmoš leaba čielggadan ášši, ja Inger Marie Gaup Eira čálláge dán vel Facebookii.

Mii leat soahpan Brim Exploreriin ahte mii eat sehkket politiijaid áššái, muhto mii soabadit ášši. Son deattuha maid ahte son ii leat geahččaleame fitnodaga nama billistit, muhto čalmmustahttit fáktáid.

/

Vi ble enig med Brim explorer at vi ikke kobler inn politiet i saken., men komme til alminnelig enighet. Det er for øvrig ikke uthengelse av noen, men et faktum.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK