Hopp til innhold

Bivnnuhis fálaldat sáhttá heaittihuvvot

Deanu gielda soaitá ruhtaseastima geažil gártat heaittihit fálaldagaid mat galget olbmuid muhttit eallinvugiid vai eai oaččo váibmovigiid, sohkardávddaid ja eará dávddaid.

Miriam Hellstrøm og Ole Henrik Somby viser treningsutstyr

JASKAT: Neavrres dálkki geažil Miriam Hellstrøm ja Ole Henrik Somby leigga ferten cealkit eret Álšaguovddáža bearjadaga fálaldagaid. Soai doaivuba buoret dálkki go gielddastivra meannuda bušeahta.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Boahtte jagi gielda ferte geavahit lagabui 2,4 miljovnna kruvnnu unnit ruđa go dán jagi, oaivvilda ráđđealmmái. Muhto salderendárbbut (red.meark: ruhtasirddašan-dárbbut) leat ain stuorát, lagabui 12 miljovnna kruvnnu.

Dan oktavuođas dat lea Deanu ráđđealmmái árvalan heaittihit earret eará Deanu Álšaguovddáža.

Beaivválaš jođiheaddji Ole Henrik Somby ii jáhke heaittiheamen gieldda seastit maidige, ja irggástallá dál gieldda politihkkáriidda vai guovddáš ain bisuhuvvo.

– Go olbmot bissot dearvvasin, de dat seastá maid servvodaga ruhtadili. Danin doaivvun politihkkáriid jurdilit nuppes ovdal go mearridit heaittihit guovddáža fálaldagaid, lohká Somby.

Našunála áŋgiruššansuorgi

Deanu Álšaguovddáš lea ásahuvvon 2012s, ja fállá veahki olbmuide geat dárbbašit muhttit fuones eallinvugiid, ovdamearkka dihtii fysalašdoaimmaid, biepmu ja borgguheami oktavuođas.

Golbma vuosttaš jagi lea stáhta ruhtadan doaimma mii lea oassi našunála barggus muđui. Muhto dán jagi lea gielda ferten váldit badjelasat ruhtadeami, oktiibuot 250.000 kruvnnu.

Váttis beassat vearrámus buncarakki badjel

Fálaldagat lea nuvttá ealáhatolbmuide, muhto maiddái earát geavahit vejolašvuođaid.

– Olusat dárbbašat veahki beassat dan vearrámus buncaraggá badjel, ii ge dat leat nu álki. Muhto go vuos leat johtui beassan, de fuomášit man geahppa eallima dat duođaid buktá, muitala Somby.

Deanu Álšaguovddáš fállá maid veahki molsut borrandábiid ja gávnnahit makkár borramušaid fertejit geavahit vai bissot dearvvasin.

– Maiddái skuvllat ja mánáidgárddit leat leamaš hui čeahpi ávkkástallan min fálaldagain, Somby muitala.

Doaivu sáhttit beastit guovddáža

Frank Martin Ingilæ

RÁPMO: Deanu sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ mielas álšaguovddáš bargá buori barggu.

Foto: Nils Henrik Måsø / NRK

Deanu sátnejođiheaddji Frank Martin Ingilæ lohká leat stuorra hástalussan oažžut balánssa boahtte jagi bušehttii. Dattetge doaivu sáhttit várjalit gieldda áidna álšaguovddáža.

– Eanetlohku lea dál siskkáldasat olles leavttuin árvvoštallamin vejolašvuođaid. Muhto ovdal go sáhttit lohpidit maidige, de fertet geahččat dili oppalaččat, Ingilæ vástida.

Su mielas lea dál menddo árrat diehtit maid guovddáš duođaid lea mearkkašan Deanu servvodahkii.

– Guovddáža barggut leat movttáskahttán sulli 10 proseantta gieldda álbmogis vážžit várrečohkaide, čuoigat ja eará láhkai lášmmohallat ja lihkadit. Bealistan jáhkán guhkitáigge positiivva váikkuhusaid leat ollu stuorát go dat 250.000 kruvnnu maid gielda gártá máksit, árvvoštallá Ingilæ.

Maiddái eará fálaldagat sáhttet heaittihuvvot

Muhto ingilæ ii vuos dieđe mo galget sáhttit gádjut boahtte jagi ruhtadili.

Ovdagottis sii leat gaskaboddosaččat čuovvolan ráđđealbmá seastinárvalusaid.

Ráđđealmmái lea árvalan heaittihit maid Nuoraidklubba, beali unnit ruđa Eaktodáhtolašvuođa-guovddážii ja uhcit juolludeami dearvvašvuođa- ja fuolahusdoaimmaide ja guovttegielalašvuođa doaimmaide.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.