Dál lea ain masá jahki ovdalgo Rolf Degerlund álgá Beaivváš sámi našonálateáhtera ođđa hoavdan, ja áiggi dassái go fárre Guovdageidnui son áigu geavahit oahpásmuvvat teáhterii.
– Mus leat olu jurdagat mo dáhtošin stivregoahttit teáhtera, ja lohpidan maid sámegiela oahppagoahtit, lohpida Degerlund.
Oahpásmuvvat servodahkii
Manu áigge virgáiduvvui Rolf Degerlund Beaivváš sámi našonálateáhtera ođđa hoavdan, muhto ii álgge teáhterhoavdan ovdal ođđajagimáus boahtte jagi.
– Munnje lea lunddolaš oahpahallat sámegiela, ja oahppásmuvvat sámi servodahkii, muhto maid oahpásmuvvat Norgga servodahkii, go mun han lean eret Suttásis Davvi-Ruoŧas, čilge Degerlund.
Son lohká iežas bures dovdat mo Beaivváš lea oččodan ođđa teáhtervistti, ja jos dan fitne Guovdageidnui rahpasit su mielas ollu vejolašvuođat.
Borgemánus son fárre Guovdageidnui. Dál lea Sámis preassamátkis ja oahppásmuvvanmátkis
Sus leat prošeavttat Ruoŧas maid fertešii loahpahit, nu go filbmaneaktin, muhto son ferte leat Sámis ja Guovdageainnu buori áiggis ovdalgo almmolaččat doaibmagoahtá teáhterhoavdan.
Neavttašan Beaivvážis
Son lea neavttašan nu go Beaivváža 1852-čájalmasas. Dát lea olgočájálmas mii lei jagis 2008 gos earret neavttašii Læstadiusa.
Son lohká iežas váldit duođaš moaitámušaid ja cuiggodemiid, ahte ii leat sápmelaš ja hála sámegiela ja liikká virgáiduvvui ođđa teáhterhoavdan.
– Danne fertešinge oahppat sámegiela vai buorebut máhtášin gulahallat olbmuiguin, lohká son.
Dat ahte sus leat alkoholaváttisvuođat, dasa ii dáhtu nu ollu dadjat. Son čilge dušše ahte lei 12 jagi áigge go dieid váttisvuođaid lea guođđán.
Son ii loga dál neavttáriid nuorasmuvvat, danne lea maid su bargu ođđa olbmuid fidnet mielde. Dan fertejit álo dahkat.
– Dát bargu livččii maid álkibut jus ođđa teáhtegárdin livččii sajis, deattuha Degerlund.
Son ii hálit lohkat makkár čájalmasaid birra jurddaša, muhto jagi ovdalgo almmolaččat stivregoahtá, de leat jurdagat maid sáhtašii teáhterlávddis fállat. Son lohká dán vuos teáhterbargiiguin gulahallat.