Báhpat dolvot olbmuid gáđahussii

Mannan sotnabeaivvi lei Kárášjoga girkus dábálaš Ipmilbálvalus, dokko ledje maid Sápmi Pride deaivvadeami olbmot boahtán gullat Ipmil sáni. Gaskamuttos Ipmilbálvalusa de bođii Strandebarpma Per Kørner fiskkes liivvain altáraovdii ja čippostii.

Son čájehii searvegoddái Biibala sániid maid lei deaddilahttán fiskkes liivii. Ovddabealde čuoččui "Til mann og kvinne skapte han dem", mii sámegillii livččii Almmájin ja nissonin som sivdnidii sutno. Ja maŋabealde ges čuoččui liivvas "Far ikke vill. Gud lar seg ikke spotte", sámegillii mearkkaša dát varra Ále láhppo, ii Ipmela abut bilkidit.

Báhpat eai sárdnidan ipmilsánis

Báhpaid dat lohká doallan eahpeipmil bálvalusa, go sii eai muitalan dan mii Biibalis čuožžu, ii hal Biibalis gal gosge čuoččo ahte Ipmil sivdnidii olbmuid nu ahte galge seamma sohkabeliin eallit ja deavdit máilmmi olbmuiguin, dasa darbbaša albmá ja nissona. Eaige sii sárdnidan das mii lea suddu. Náittosdilli galgá leat guovtti sohkabeliid gaska.

Náttosdilit leat leamaš máŋggalaganat dološáiggis

Sis Finnmarkku proavas Egil Lønmo lohká náittosdilli dahjege ovttaseallin lea doaibman máŋggaláhkái áiggiid čáđa, muhto ahte dehálaš leamašan oskkáldasvuohta ovttasellid gaska.

Justa diekko eaba oro Sis Finnmárkku proavas Egil Lønmo ja «Den norske kirke i eksil» proavás, Per Kørner ovttaoaivilis. Dannego Kørner oaivvilda ahte girkus náitaleapmi lea dat áidna mii lea dohkkálaš Ipmilii.

Proavás sárdnidii jorgalusas

Proavás Egil Lønmo sárdnidii máhtájeaddji Filipas, go son gasttašii albmá gii lei evnukk, dakkár mii lei gáldejuvvon, ja dakkáraččat eai lean dohkálaččat Ipmila riikii. Muhto Filip gastašu su ja dahká su dohkálažžan. Lønmo muitalat Jesusa bokte lea buohkaide vejolaš beassat Ipmila mánnán, su searvevuhtii, ja danne dat dát máhtájeaddji gasttašii dien albmá.

Dien čálabáikkis son hálai iežas sártnis, danne go dát čájeha ahte buot olbmot leat sivdniduvvon ipmila govas ja buohkaide lea árbmu.

Sápmi Pride lei jearran lobi boahtit girkui

Proavás Lønmo muitala Sápmi Pride doaluid jođiheaddji Lemet Ánde Stueng lei fitnan su ságain ja jearran ahte ožžot go sii boahtit girkui. Eai sii áigon girkus makkárge poletihkkalaš áššiid ovddidit, beare leahkit doppe. Girku bealis dadje sin leat bures boahtimat, ja iežas logai maid Sápmi Pride olbmuid váldán mielde rohkosiid.

Kørner dáhtošii báhpaid sárdnidit suttus

Kørner oaivvilda homofiillat eai dárbbaš eallit seksuálalaš ovttaseallima, eaige sii galggašii beassat Ipmila viesuin, girkuin, náitalit. Kørner oaivvilda gal ahte buot olbmot suddudit beaivválaččat, danne juohke beaivvi fertešii ođđasit álgit, ja bivdit suttuid ándagassii. Son dáhtošii báhpaid sártnidit suttus, iige dohkkehit nu go mat náitit seamma sohkabeali olbmuid, danne go dán lohká son doalvut njuolgga gađahussii.