Hopp til innhold

Badjeolbmo mielas buorre go gáibidedje sus boazologu geahpedit

– Dál lea buoret bohccot ja buoret dilli, dadjá badjeolmmoš.

Lemet Aslat Eira

VÁSIHA BUORET ÁRGABEIVVIID: Oarje-Finnmárkulaš badjeolmmoš Lemet Aslat Eira.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

– Buot lea šaddan buoret, vaikko orui gal álggus ilgat go 47 proseanttain galggaimet geahpedit, dadjá nuorra boazodoalli Lemet Aslat Eira.

Su orohat, Skuohtanjárga Oarje-Finnmárkkus, lea šaddan beliin vuolidit iežas boazologu – 8000 heakkas 4000 heggii.

Eira mielas lea mávssolaš beassat eret cuiggodusain mii leamaš boazologu vuolidangáibádussii, ja baicce oažžut ovdan buriid beliid.

Áittii sáhkuin

Sylvi Listhaug

CELKKII GARRA GÁIBÁDUSA: Ovddeš eanadoalloministtar, Ovddádusbellodaga Sylvi Listhaug.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Muđui Finnmárkkus galggai lohku vuoliduvvot 170.000 heakkas 150.000 heggii maŋimuš golmma jagis

Eiseválddiid gáibádusas ii lean árbmu.

– Vuolidehket boazologu – dahje sáhkuid máksigoahtit, lea ovddeš eanandoalloministtar ovdal cealkán.

Eatnašat juo geahpidan

Mannan jahkái ledjege eanaš boazodoallit buvttehan siskkabeallai meari, muhto Oarje-Finnmárkkus ledje ain baicce 1000 heakka eanet go galge.

Boazodoallit geat eai leat čuovvulan vuolidangáibádusaid, leat dán rádjái sáhkohallan 160.000 duhát kruvnnu ovddas, dieđiha Eanadoallodirektoráhta boazodoalloossodat.

Lemet Aslat Eirai lei ođđa diehtu ahte bohccot mat leat buori vuoimmis, eai vistta nu sakka.

– Danne lea álkit dakkáriid guođohit. Vávjján dat lea olu álkit šaddan ja geahppasat. Lea unnit eallu, ja buoret bohccot mat eai vácce nu olu go rávžabohccot, lasiha vel.

Lemet Aslat Eira ja Jon Andreas Rognerud Eira

SPEALLANBODDU: Lemet Aslat Eira, Jon Andreas Rognerud Eira ja Nils Máhtte Rognerud Eira leat golmmas Skuohtanjárgga guođoheaddjin geaiguin NRK deaivvadii, go NRK finai siiddas. (Nils Máhtte Rognerud Eira váilu govas). Skohterat besset maiddái eanet vuoiŋŋastit dáid áiggiid, go eallu ii vistta. Guođoheaddji-golmmas bállejit bartadili návddašit, ja dalle sáhttá Yatzy ihtit beavdái. Vuoittis leat dáppe maiddái ovdamunit. – Dat gii vuoittáhallá šaddá čázi viežžat ja bargat diekkár dállodoallohommáid, čilgesta Jon Andreas Eira.

Foto: Nils John Porsanger / NRK

Ráđđehus váldá gudni

Statssekretær Terje Halleland (Frp) møter Norges Bondelag og Agder Bær og Grønt AS i Landbruks- og matdepartementets lokaler i Oslo mandag ettermiddag.

DUHTAVAŠ: Eanandoallodepartemeanta stáhtačálli, Ovddádusbellodaga Terje Halleland.

Foto: Nesvold, Jon Olav / NTB scanpix

Norgga ráđđehusas oaivvildit iežaset lihkostuvvan boazologu unnidemiin, go jagi 2015 rájes 2016 rádjai lassánii gaskamearalaš boazodeaddu Oarje-Finnmárkkus badjel beannot kiloin.

– Soitet leat máŋga čilgehusa dasa ahte leat buoret bohccot dál. Muhto váldosivva lea min mielas ahte boazolohku lea vuoliduvvon duoddaris, ja buorebut heivehuvvon guohtumiidda, dadjá stáhtačálli Terje Halleland.

Per John Anti

II RÁMIT EISEVÁLDDIID: Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi (NBR) nubbijođiheaddji Per John Anti, ii mieđa oalát eiseválddiid gudnin go bohccuid deaddu lea badjánan.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Bohccot leat gal ovdal maid buorránan

NBR-ovddasteaddji oaivvilda ahte bohccuid deaddu lea ovdal ge rievdan jagis jahkái.

– Lea lunddolaš go leat unnánat bohccot ovtta orohagas, de gal buorránit bohccot. Muhto dan maid ferte gal smiehttat, ahte jos geahččat badjeolbmo oainnuin mo lea jahkodat – jahki ii leat jagi gáibmi dahje viellja, dadjá Per John Anti.

– Muhtin jagiid dat leat máilmmi buorit bohccot. Muhtun jagiid ges leat veahá heajut bohccot. Dat leat dálkkiid mielde. Dat rievdá, dadjá Anti maiddái.

Ii šat cegget eanet

Lemet Aslat Eira ii háliidivčče gal ruovttoluotta stuorát ellui.

Dál leat sis miesit stuorát ja losit, eaige dušše nuppelot kilosaččat. Buoret bohccuid geažil lea sis buorránan ekonomalaš birgejupmi.

– Jus mii dál galgat fas ceggegoahtit ealuid, de leat fas min miesit 12 kilos – sulaid diekko 12-14 kilo gaskka. Eat han mii daga ruđa go dakkáriid vuovdit, dadjá Eira.

Reineier Lemet Aslat Eira

Geahča TV-áššiid mat gullet dán artihkalii dás.

Korte nyheter

  • Seminára sámi mánáidgirjjálašvuođa birra: – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide

    Sámedikki girjerájus, Juoigiid searvi ja Norgga mánáidgirjeinstituhtta lágidedje odne rabas seminára sámi mánáid girjjálašvuođa birra Oslos.

    Girječálli Inga Ravna Eira, sámi girječálliid searvvis, lei okta dain gii čuovui seminára.

    – Dát mearkkaša hui olu sámi girjjálašvuhtii ja sámi girječálliide, danin go mii leat guhká váillahan girjjiid mánáide erenomážit ja maiddai nuoraide.

    Su mielas lea buorre go dákkár seminára dollo, ja muitala ahte sis lea ihttin gis bargobádji mas galget digaštallat mo galget bargat sámi mánáid girjjálašvuođain ovddasguvlui.

    Son čilge ahte Sámis eai leat doarvái mánáidgirječállit, ja jus galget eambbo mánáidgirjjit de adnojit eambbo girječállit maiddái mánáid ja nuoraide.

    – Jus mis galgá boahtteáiggis gávdnot sámegiella, de fertet mii álgit mánáiguin ja mánáide. Erenomážit dál galggašii dahkkot hui stuorra bargu oažžut olu sámegiel mánáidgirjji.

    Son dadjá ahte mánát galggašedje álgit beassat gullat girjjiid dalán go riegádit ja gitta 13-14 jagi rádjái, muhto ahte Sámis eai leat girjjit buot daid ahkásaččaid.

    – Min oainnu mielde lea hui dehálaš sámegielat mánáide oažžut dan vásáhusa, girjjit han ovddidit sámegiela ja go mánát gullet iežaset gillii girjji, dain leat máŋggalágan vásáhusa.

    Ihttá bargobádjái lohká vuordit ahte dat geat galget doppe hállat doppe buktet árvalusaid muhto maid ahte sii ovttas galggašit gávnnahit juoidá.

    – Dá lea álgu sámi mánáid girjjiide, ja dás rájes de álget várra dahpahuvvot áššit, sávvamis.

    Inga Ravna Eira
    Foto: Iŋgá Káre Márjá I. Utsi / NRK
  • Kártadoaimmahat dohkkeha Oslove – mieđihit iežaset ádden ášši boastut

    Kártadoaimmahat lea dál dattetge dohkkehan Oslove nama almmolaš máttasámegiel namman Norgga oaivegávpogii.

    – Mii dat leimmet boastut ádden. Gielda lei ožžon formálalaš rávvaga sámi báikenammanevvohagas maid lága mielde galget dahkat, lohká Kártadoaimmahaga ossodatjođiheaddji Helge Dønvold.

    Kártadoaimmahat šálloša go álggos dieđihedje gildii ahte namma ii dohkkehuvvo.

    Dál álgá Oslo gielda čalmmustahttit gávpoga sámi nama.

    – Lean hui ilus go dát manai bures ja go Oslo sámi namma dál lea almmolaččat dohkkehuvvon, lohká Oslo gávpotráđi njunuš, Eirik Lae Solberg.

    Gávpoga sámi namain sii dáhttot čájehit ahte atnet árvvus sámi kultuvrra, ja čájehit ahte Oslo lea buohkaid oaivegávpot, maiddái buot sámiid oaivegávpot, deattuha son.

    Oslo gieldda neahttasiiddus geavahišgohtet Oslove earret eará gávpoga logos, buohtalagaid gávpoga dárogiel namain.

    Ihtet maiddái áiggi mielde Oslove-geaidnošilttat. Gielda áigu muđuid vel árvvoštallat man láhkai buoremusat čalmmustahttet gieldda sámi nama.

    Oslove lea gávpoga namma máttasámegillii, ja dál juo geavahit sihke searvvit ja ásahusat dán sámi nama Oslos.

    Oslove-skilt på Samisk hus i Oslo.
    Foto: Mette Ballovara / NRK
  • Fálli nåvkå varresvuohtakontrållåv

    Dån guhti årru Hábmera suohkanin ja la 40 ja 79 jage gaskan oattjo dal varresvuohtakontrållåv tjadádit masta i dárbaha majdik mákset.

    Vuoratjismáno 29. biejve álggá Saminor3-guoradallam Hábmera suohkanin, ja vihpá gitta ájgen moarmesmáno 14. bæjvváj.

    Guoradallama åvddåla gåhttju Hábmera suohkan ja Saminor3 álmmuktjåhkanibmáj, mij tjadáduvvá uddni vuoratjismáno 25. biejve sebrudakvieson Ájluovtan kl. 17.00 ja Hamsunguovdátjin kl. 20.00.

    Danna Hábmera suohkan galggá subtsastit manen Saminor3 la ájnas gájkajda suohkanin, ja guoradalle galggi subtsastit sisano birra viesátguoradallamin – manen Saminor3 guovte vahko duogen suohkanin sierra varresvuodastasjåvnåv rahpá.

    Vihttalåk suohkana li maŋen Saminor3:n.

    Bilde av faglig leder for Saminor 3-undersøkelsen, Ann Ragnhild Broderstad, foran Saminor-bussen.
    Foto: Solveig Norberg / NRK