– Mun lean mearrasápmelaš ja mun lean láhppán dan giela nu movt earát doppe, ja munnje lei hui dehálaš váldit dan giela ruovttoluotta, dadjá Sámi allaskuvlla prorektor Line Kalak.
Muhto go fárrii Guovdageidnui de rievddai dilli.
– Dáppe lei bággu sámegiela hállat. Mun in hállan sámegiela ovdal go fárrejin Guovdageidnui.
- Loga maid:
Lassi bálká sámegielagiida
Sámi Allaskuvla lea dát áidna stuorebuš sámi ásahusain mas sámegiella lea bargogiellan. Doppe ožžot bargit geat ohppet sámegiela lasi bálkká.
Sámi Allaskuvlla prorektor Line Kalak lea eret Lágesvuonas dárogillii Laksefjordas ja bajásšaddan Gilevuonas dahje Kjøllefjordas Davvesiidda gielddas. Son lea nuorran gullan olu sámegiela, muhto son ii leat arvan samastišgoahtit ovdal go fárrii Guovdageidnui jagi 2014is.
Rektor Gunvor Guttorm čilge ahte sámegiella lea doaibman bargogiellan dan rájes go skuvla vuođđuduvvui 1989is.
– Go mii almmuhit virgiid de dábálaččat čuočču das ahte dat gáibiduvvo ahte don máhtát sámegiela čálalaččat ja njálmmálaččat, jus it máhte dan de fertet háhkat dan vissis áiggi siskkobealde, dadjá Guttorm.
- Loga maid:
Ádde manin nu lea
Okta sis gii ádde sámegiela árvvu lea Ville Söderbaum.
Son lea lohkán sámegiela 4 jagi ja lea ge de magistara dásis, ja su mielas lea dušše vuoiggalaš dat ahte sámegiel gelbbolašvuohta skilihahttá bursa veaháš vel eanet.
– Dat lea áibbas lunddolaš ahte gelbbolašvuođas lea haddi. Jus don máhttát juoidá buorebut go earát de don oaččut mávssu dan ovddas, oaivvilda dutkanráđđeaddi Ville Söderbaum.
Lágesvuotna mearrasámi niidii goit ge lei liige hástalus oahppat sámegiela go ruoŧŧelažžii.
– Dat lea varra dan dihte go rievtti mielde lea sámegiella dat eatnigiella. Dat lea olu álkit mannat Frankriikii oahppat Franska giela. Dat ii čuoza nu garrasit go ii máhte dan eatnigiela hállát. Dat lea hui váivi.
- Loga maid: