Kommentára čálli: John Henrik Eira
Vuossárgga 23.10.15 Árdna-prográmmas NRK Sámis lei fáddán ahte sámegiella vuoittáhallá skuvllain. Logut čájehit ahte oahppit geat válljejit lohkat sámegiela vátnot, movt sáhttit mii seailluhit sámegiela, jus min šaddi buolva ii beroš das?
Álggos vuos gudni NRK Sápmái go guovddušta dán ášši sáno TV-prográmmas. Rámádus maiddái Inger Anne Gaupii (Sámi oahpaheaddjefierpmádaga jođiheaddji) gii nu čielgasit formulerii vástádusa jearaldahkii: Manne unnu beroštupmi lohkat sámegiela? Son logai ahte oahppit eai oainne ávkki oahppat sámegiela go mii roahkka birget sámegiela haga muđui servodagas.
Ja de oažžuge jearrat manin mánát ja nuorat galget beroštit sámegielas go sin ovddimus ovdagovat eai beroš das, namalassii omd. Sámedikki ja Sámedikki ráđi áirasat?
Árdna lei viežžan dieđuidis Sámi logut muitalit 8 girjji statistihkain. Girjjis maid boahtá ovdan ahte fágalaš analysajoavku atná ohppiid logu cuoikaneami váivašuhttin. (Analysajoavku ii ane sáni váivašuhttin, muhto fuolastahttin). Jus mii joatkit statistihkain ja geahččat mo giellamáhtolašvuohta Sámedikki áirasiid guovdu lea rievdan 1989 rájis, de oaidnit mii seammalágan rievdama go skuvllain ge, sámegiella válljejuvvo eret. Áirraslohku main lea sámegiella 1. giellan (dahje olbmot main lea doaibmi sámegiella) cuoikana. Vuolábealde leat guokte tabealla mat čájehit mo giellamáhtolašvuohta áirasiid guovdu lea rievdan áigodagas 1989- 2017.
Torunn Pettersen lea iežas doavttergrádabarggus suokkardallan ja oainnusin dahkan sihke tabeallaid ja govvosiid bokte eavttuid mat adnojuvvojit go olbmot čálihit iežaset Sámedikki jienastuslohkui. Sámedikki jienastuslogus leat de njealljekategoriijat olbmot;
main alddiset lea sámegiella aktiivvalaš giellan.
main váhnemiin lei sámegiella aktiivvalaš giellan.
main áhkuin/ádjáin lei sámegiella aktiivvalaš giellan.
main máttarváhnemiin lei sámegiella aktiivvalaš giellan.
Sámedikki álgoáigodagain ledje eanet olbmot a) kategoriijas. Ja maŋŋil go Sámediggi mearridii viiddidit objektiivvalaš eavttuid gitta máttarváhnemiid giellamáhtolašvuođa rádjai, de leat sakka lassánan olbmot mat gullet kategoriijaide b), c) ja d). Nu go jo bajábealde logut čájehit. Dát tendeansa orru joatkašuvvamin.
Jus dát tendeansa joatkašuvvá, de oaidnit mii guđe guvlui dát manná. Loahpas ii leat bálljo oktage šat mas lea doaibmi máhtolašvuohta sámegielas. Go máhtolašvuohta ii leat, de ii leat albma beroštupmi ge.
Dát tendeansa lea sihke Norgga ja Ruoŧa bealde leamaš moanat jagiid. Maŋimuš jagi dáhpáhusat Suoma bealde čájehit ahte doppe maid lea álgimin dát seamma tendeansa. Gudni lehkos sidjiide guđet vuosttaldit dán dáhpáhuvvama.