Hopp til innhold

– Led Zeppelin čuojaheaddji dego fallehii mu

Dovddus sámi artistta Elle Márja Eira, muitala das go máilmmibeakkálmas gieskat «fallehii» su, Nuorta-Finnmárkkus musihkalaš gilvvus. Loga ja guldal artihkkalis eanet das mii dáhpáhuvai.

Elle Márja Eira

Elle Márja Eira lea maŋemuš jagiid olu johtán miehtá máilmmi ja čuojahan iežas joavkkuin.

Foto: Tanja Linnea Eriksen Norbye / NRK

Gaskkavahkku álggii «Sun Station festivála» Čáhcesullos, ja doppe galgá aitto ásahuvvon joavku «SnowEye» čuojahit. Dán joavkkus leat mielde dovddus sámi artistta Elle Márja Eira ja máilmmegulohaš John Paul Jones ja Lucy Parnell.

John Paul Jones čuojahii bássa máilmmidovddus rock-joavkkus Led Zeppelin, ja Lucy Parnell lea gis čuojahan joavkkus «Daugther».

– Mis leat iešguđetgelágan vásáhusat ja duogážat.

Sihke Jonesain ja Parnellain oahpásmuvai jo fargga guokte jagi dassái, «Ice Station Vadsø» nammasaš festiválas. Sii fas de deaivvadedje Čáhcesullos mannan duorastaga ja leat das rájes ovttas hárjehallan, vai leat gergosat čuojahit «Sun Station festiválas» dán vahkkoloahpa.

SnowEye - Elle-Márjá Eira, John Paul Jones, Lucy Parnell

Govas gurut bealde: Elle-Márjá Eira, John Paul Jones ja Lucy Parnell, ja sii dat leatge joavku «SnowEye».

Foto: Knut-Sverre Horn / NRK

Guldal olles jearahallama dás:

– John Paul Jones dego falleha mu

Muhtin smávit konsearttas galggaiga Elle Márja John Paul Jones čuojahit dušše ovtta luođi, muhto de čuojahišgođii Jones juoga maid eaba lean hárjehállan dahjege plánen. Árvideames lei hástaleamen su. Son diehttelasat vuhtiiválddii hástalusa ja čuovvolii, muitala Elle Márjá.

– Ožžon dakkár dovddu ahte son dego son falleha mu, dasto jurdilin, ahaa jus son falleha mu, mun de fallehan ruovttoluotta. Dasto šattaige nu gohčoduvvon «battle», Elle Márja áŋgirit muitala.

Led Zeppelin

Led Zeppelin ásahuvvui 1968. Dat lei eaŋgalas rockjoavku mas vuođđun lei blues. Sii beakkehedje álfárot 1969s vuosttaš albuman «Led Zeppelin», ja šaddege okta dain eanemus dovddus joavkkuin máilmmis 1970 vuođđologus. Jagi 1980s joavku heaittihuvvui, go rumbbuvuoiddadeaddji John Bonhams jámii. Joavkkus ledje vel Robert Plant, Jimmy Page ja Jon Paul Jones.

Foto: Evening Standard / Getty Images

Jones dadjá ahte don leat áibbas earenoamáš, maid dasa dajat?

– Naa,, maid son dal dasa galggašii dadjat!? Dat han gal lea hui somá ja,, nah, coola, čaimmiha Elle Márjá.

Vulggii Londonii

Ovdalaš mannan juovllaid de mearridii Elle Márja Eira vuolgit Londonii, oahpásmuvvan dihte eambbo Jonesii ja Parnellii. Londonis sii besse hárjehallat ovttasbargat musihkain.

Elle Márjá lohká John Paul Jonesa áddet bures luođi ja leamaš hui álki ovttasbargat. Jones masá seammás čuovvolii su musihkain go juoigagohten.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.