Cielaheapmi sámiid vuostá lea lassánan Fovse-ášši maŋŋá, Amnesty muitala.
Vibeke Persen lea gávdnan vugiid mo gierdat sámevaši, muhto dat vuogit eai leat sus alo leamaš.
Juohke njealját Facebook-kommentára sámiid birra lea vašši, čájeha ođđa Amnesty-raporta.
– Mu mielas dat lea hui váivi lohkat. Mun balan ahte dát galgá váivvidit earáid, dadjá Vibeke.
Vaššiságat eai šat čuoza nu garrasit sutnje, daningo son lea ollu bargan iežas jurddašanvugiin.
– Mun muittán ahte mu mielas lei hui unohas lohkat negatiiva kommentáraid sápmelaččaid vuostá go ledjen nuorat.
Maŋŋebárgga čalmmustahtii Persen mo sámevašši lea lassánan, panelaságastallamis Utøyas.
– Jos politihkkárat čájehit ahte lea ortnegis ahte ii respekteret sápmelaččaid, dalle dat bidjet dan ovdamearkka reasta álbmogii Norggas. Dat lea mu mielas hui balddihahtti.
Son čujuha Fovse-áššái mas Alimusriekti celkkii duomu badjelaš 700 beaivvi áigge.
100 NUORA: Vehádat nuorat miehtá Norgga čoahkkanedje Utøyai digaštallat mat leat vaššiságat, mo daid sáhttá gieđahallat ja mo oažžut nuoraid oadjebassan almmolaš digaštallamiin.
Foto: Anna Thomassen / Stopp HatpratStopp Hatprat nammasaš lihkadus dat lágidii ságastallama Utøyas, ja lagabui 100 nuora ledje čoahkkanan sullui gos 2011:s lei terror.
Maiddái politihkalaš ráđđeaddi Máhttodepartemeanttas ja servodatáŋggirdeaddji Jamal Sheik searvvaiga ságastallamii.
Ođđa doaibmaplána
Čakčat buktá ráđđehus ođđa doaibmaplána, mas muitala mo áigot eastadit cielaheami ja rasismma, earenoamážit dan mii guoská nuoraide.
Dan muitala Bargo- ja searvadahttindepartemeantta stáhtačálli Samra Akhtar.
BUOHKAID OVDDASVÁSTÁDUS: Bargo- ja searvadahttindepartemeantta stáhtačálli Samra Akhtar oaivvilda ahte buohkat fertejit bargat eastadit cielaheami, ja rámida nuoraid geat áŋgiruššet dán áššis.
Foto: Simen Gald / Arbeids- og inkluderingsdepartementet– Dál jo dahkat olu buori barggu eastadit rasismma ja cielaheami. Gávdnojit olu buorit dutkamat, organisašuvnnat ja aktivisttat mat veahkehit. Leat guhkit áigge badjel bargan dáinna, ja gávdnojit maiddái lágat mat gusket vealaheapmái. Muhto mii fertet ain bargat eambbo, dadjá Akhtar.
Ođđa doaibmaplána galgá guoskat buot joavkkuide mat vásihit rasisma ja vealaheami iežaset oskku dahje etnisitehta dihtii.
Buorit bealit
Vehádat álbmogat šaddet gierdat diŋggaid maid majoritehta álbmot ii dárbbaš vásihit, oaivvilda Persen.
Danne lea su buoremus ráva ahte baicca jurddašit buriid beliid jos vásiha sámevaši.
DEHÁLAŠ FÁDDÁ: Vibeke mielas lea buorre loktet digaštallama vaššiságaid birra, ja sávvá dili buorránit.
Foto: Ellinor Skartland / NRK– Lea hui dehálaš smiehttat man olu buriid buktá das ahte lea sápmelaš. Muđuid sáhttá leat hui lossat, loahpaha son.
Hei!
Leatgo vásihan sámevaši? Mat leat du buoremus rávvagat dan gierdat? Vai leatgo dus cavgileamit áššái man galgašeimmet geahčadit? Áinnas juoge iežat vásáhusaid muinna. Gulahalle!
