Juohke njealjját kommentára Facebookas vašši sámiide

– Bohtosat leat ahte go sámi áššiid digaštallá Facebookas, de lea juohke njealját kommentára dáid áššiide negatiiva.

Nu muitala ovddeš sámediggepresideanta ja dálá Amnesty International ráđđeaddi Aili Keskitalo.

Amnesty lea ovttas Analyse & Tall fitnodagain dárkkistan kommentáraid sápmelaččaid birra Facebookas 2019:s gitta 2023 rádjái.

Badjel 200.000 kommentára leat dárkkistuvvon.

– Ja muhtin joavkkuin gos sámi áššit digaštallojit lea vel vearrát. Doppe lea juohke goalmmát kommentára negatiiva, muitala Keskitalo.

– Heajut guottut

Alva Gabrielsen Norvang lea juridihka studeanta Romssa universitehtas.

Son searvvai gaskavahkku iđitbiepmočoahkkimii Romssas gos raporta almmuhuvvui.

– Mun jáhkken ahte ledje šaddan buoret guottut Facebookas. Munnje lea hui váivi oaidnit bohtosiid, muitala Norvang.

– Čuohcá vuigŋii ja váibmui lohkat kommentáraid. Šaddá váddáset leat sámi nuorran. Don fuomášat guottuid du verddiin.

Norvang jáhkká ahte buot digaštallan mii lea leamašan Facebookas dán jagi, lea dagahan ahte boares guottut leat fas morránan.

Hirpmástuhttán

– Dat mii lea mu hirpmástuhttán, dahje dahkan ahte suorganan, dat lea ahte sámi vuoigatvuođat ožžot olu fuomášumi medias, nu go omd. Fovsen-akšuvnnat dán jagi, de dieđusge šaddá eanet digaštallan Facebookas.

Keskitalo muitala ahte dat maid dagaha ahte bohtet eambo negatiiva kommentárat sápmelaččaide ja sámi áššiid birra.

– Go mii diehtit man guvlui servodatovdáneapmi manná, ahte šaddet eanet sisabahkkemat, eanet vuordámušat sápmelaččaide mat eai álo soaba sámi vuoigatvuođaiguin, de dat raporta čájeha ahte mis leat varra stuorát logut vuordimis.

Ovddeš sámediggepresideanta muitala ahte sis ii leat leamašan vejolašvuohta oaidnit man lágan olbmot leat kommentáraid guođđán, dušše sisdoalu dain.

– Lihkus leat olu kommentárat mat sihkkojuvvojit ja modererejuvvojit.

Hástala eiseválddiid

Sámediggeráđđi geas lea ovddasvástádus áššiin mat gusket sámevaššái ja cielaheapmái lea Runar Myrnes Balto (NSR).

Son lohká leat ilus go Amnesty lea guorahallan kommentáraid Facebookas.

– Lea oba čielggas ahte dán raportta bokte de lea Amnesty dokumenteren dakkár áššiid maid mii leat jo diehtán, muitala Myrnes Balto.

Son muitala ahte Sámediggi ii sáhte okto čoavdit váttisvuođa, muhto ovttas Norgga eiseválddiiguin de sáhttá ovdánit.

– Dát raporta nanne min ákkaid go mii gáibidit Norgga eiseválddiin ahte sii maid bargagohtet sámevašiin ja cielahemiin. Máŋgii mii leat gáibidan nationála doaibmaplána sámevaši vuostá, muhto ii leat vel johtui biddjon, muhto dál lea ođđa vejolašvuohta.

Sáhttá hástalus demokratiijai

Keskitalo čilge ahte dat mearkkaša ahte kommentárat mat leat analyserenláhkái, leat dat kommentárat mat leat báhccan ja leat lobálačča ráŋggáštuslága mielde.

Keskitalo muitala ahte leat varra oahpes ságat sápmelaččaide.

– Earet eará dat ahte mii leat dušše gollun servodahkii, ahte eat váikkut positiivvalaččat servodahkii, ahte hehttet ovdáneami, ahte eat leat eamiálbmogat ja ahte mis leat beare olu vuoigatvuođat. Leat dat dábálaš ovdagáttut sápmelaččaid birra.

– Vaikko máŋgasat geat čuvvot servodatságastallama dihtet dáid hástalusaid birra, go ieža leat observeren daid, de lea dál buorre ahte mii dutkama bokte leat duođaštan hástalusa.

Amnesty ráđđeaddi lohká ahte vaikko leat negatiiva stereotypiijat kommentárain, de ii leat vejolaš dáid ráŋggáštit man ge láhkai.

– Go olmmoš lohká hui olu, hui máŋga, hui dávjá dakkárlágan stereotypiijaid dan joavkku birra masa gullá, de lea hui váibadahtti, hui šlundudahtti. Dat sáhttá dagahit ahte sápmelaš ii šat searvva servodatságastallamii. Dat sáhttá šaddat stuorra demokratiijahástalussan.

NRK Sápmi lea gozihan ja čállán olu áššiid sámevaši birra. Loga dás:

Les også Cielaheapmi ja rasisma sámiide