Hopp til innhold

Máilmmi dovdoseamos luođi juoigi lea vádjolan

Simmona Máhtte, Mattis Simonsen Hætta, lea jápmán.

Les saken på norsk.

Sverre Kjeldsberg (t.h.) og Mattis Hætta

Mattis Hætta (gurut bealde) lea eret vádjolan. Govas ovttas Sverre Kjelsbergain, soai vuittiiga Norgga Melodi Grand Prixa 1980:s.

Gaskavahko bođii diehtu ahte Simmona Máhtte, Mattis Simonsen Hætta, lea vádjolan.

Máhtte šattai 63 jagi boarisin. Son bajásšattai Mázes, Guovdageainnu suohkanis.

Máhtte, gii dagai luođi dovddusin olles Eurohpái 1980:s go juoiggai «Sámiid Ædnan» luođi Eurovision Song Contest-gilvvuin, jámii buozalmasvuođa geažil.

Mattis Hætta

Simmona-Máhtte šattai 63 jagi boarisin.

Foto: Ole Kaland / NRK

Go Eurohpá oahpai juoigat

Simmona Máhtte šattai legendáralaš Norgga Melodi Grand Prixa oktavuođas 1980:s.

Ovttas Sverre Kjelsbergain vuittiiga soai Norgga gilvvuid ja nu beasaiga Norgga ovddastit Eurovisionas. Gilvvuin soai olaheigga 16. saji.

Sverre Kjelsberg jámii 2016:s.

Sverre Kjelsberg og Mattis Hætta

EUROVISION: Simmona Máhtte ja Sverre Kjeldsberg go vuittiiga MGP. Kjeldsberg vádjolii eret 2016:is.

Foto: Mentz Schulerud jr. / Mentz Schulerud jr.

Earretgo musihkkár, lei Simmona Máhtes oahpaheaddjeoahppu. Son lei maid neavttár.

Son neavttašii Beaivváš Sámi Teáhteris. Máhtte lei maid mielde TV-ráidduin, nugo «Skáidi» ja «Hjerterått». Maiddai «Guovdageainnu stuimmit» filmmas lei sus rolla.

Neavttár Mikkel Gaup lea máŋgii neavttašan seamma filmmas ja tv-ráiddus go Simmona Máhtte. Son atná Máhte árvvus.

– Buorremielalaš olmmoš guhte lávii liikot muitalit fearaniid ja buktit rávvagiid. Ean dušše bargan ovttas, moai leimme fulkkežagat maid.

Mikkel Gaup

MUITTAŠA MÁHTE: Mikkel Gaup barggai máŋgii ovttas Simmona–Máhtiin, ja sus leat báhcan olu buorit muittut.

Foto: Mette Ballovara / NRK

Mikkel Gaup lohká agibeaivve muitit dan beaivve go Simmona Máhtte vuittii Melodi Grand Prixa.

– In vajálduhtte goassege dien beavve go luohti šattai norgga bivnnuheamos šuokŋa. Mun ledjen nu rámis, ja diet mearkkašii mearehis olu sápmelaččaide. Ieš in lean go nuorra lunttaš, logijahkásaš.

Lei inspirašuvdnan

– Simmona Máhtte lei okta min duostileamosin gii čalmmustahtii luođi Norggas ja internašonála lávddis ovttas Sverre Kjelsberggain.

Nu muitala Mari Boine NRK:ii.

– Sámiid Ædnan šuokŋa, mainna oasálasttii Grand Prix:as lei dehálaš ja mun guldalin olu sutno skearru. Dát lei 80-logus go ieš čálligohten. Nu ahte soai guktot leaba mu inspireren, muitala artista.

Vuosttildii Álttá-akšuvnnas

«Sámiid Ædnan» luohti ja lávlla lei politihkalaš ja čujuhii Áltta/Guovdageainnu-eanu dulvadanáššái, mii dien áigge lei báhkka ášši Norgga servodagas.

Áššis lei stuorra mearkkašupmi Norgga sámepolitihkkii, ja dagahii ahte Sámediggi vuođđuduvvui.

Máhtte lei sámegilážis, Mázes eret. Ráđđehus áigguige su ruovttubáikki dulvadit, muhto jorgaledje áššis ja ráfáidahtte Máze 1973:s.

Son lei hui servvodatberošteaddji. Sus ledje garra oaivilat, ja lei mielde dalle go ledje nealgudeamit 1979:s, muitala historihkar Katri Somby.

Katri Somby. Duogážis oidnojit govat vuosttaš ČSV-semináras 50 jagi áigge. Dasa searvvai maid Katri áddjá, Sombbi Aslat.

Historihkar Katri Somby.

Foto: Håkon Mudenia / NRK

Gávcci nealgudeaddji ceggejedje lávu Stuorradikki olggobeallái 1979:s, ja nealgudedje iežaideaset. Máhtte ii nealgudan iežas, muhto searvvai vuosttildemiide.

Birrasii vahkku maŋŋá jorgalii ráđđehus, ja bissehii huksemiid Savvonis gaskaboddosaččat.

Sultestreik utenfor Stortinget

NEALGUDEADDJIT: Nealgudeapmi Stuorradikki olggobeale oaččui stuorra beroštumi olles riikkas.

Foto: Erik Thorberg / SCANPIX

– Guovddáš sámelihkadusas

Son lei hui guovddáš ja dehálaš sámelihkadusa álggus, čilge Katri.

– «Máze»-albummas lea maiddái veahá servvodatkritihkka. Sus lei álo veahá «edge» das maid son dagai, dadjá son.

Maŋŋá go vuittii Norgga Melodi Grand Prixa, de son searvvai Sámi Grand Prix:ii.

– Son searvvai várra guktii. «Váibmošiella»-lávlagiin livččii son galgat vuoitit. Dat lea mu oaivil, he was robbed, čaimmasta Katri.

Dat lea váivves sáhka go nie lea mannan.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi