Hopp til innhold

Sámi mánát vuoruhuvvojit gáržžes sámediggebušeahtas

Sámediggeráđđi almmuhii odne bušeahttaevttohusas Sámediggái jahkái 2016.

Sametinget, sametingsbygget

«Mánáid Sámediggi» lea okta doaibmabijuin masa sámediggeráđđi evttoha juolludit ruđa.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ráđđehusa stáhtabušeahttaevttohusas gáržžiduvvojit rámmat sámi servodaga ovddideapmái, čilge sámediggeráđđi Ann-Mari Thomassen.

Ann-Mari Thomassen

Sámediggeráđđelahttu Ann-Mari Thomassen (NSR).

Foto: Vaino Rensberg / NRK

Sámediggeráđi bušeahttaevttohusas Sámediggái jahkái 2016 lea oktiibuot gollorámman 434 miljon ruvnnu, mii lea 5,6 miljon ruvnnu eanetgo jagi 2015 ođastuvvon bušeahtas, muhto go rehkenastá hadde- ja bálkálassáneami ektui, de lea bušeahtta duohtavuođas njiedjan 0,5 % go buohtastahttá ovddit jagi bušeahtain.

– Bušeahta geažil fertet geahpedit doaimmaid sámi servodagas, muđui gal stáhtabušeahtta lea sakka ovdánan. Muhto mun lean duhtavaš go mii hui gáržžes rámmaid siskkobealde leat nagodan vuoruhit doaibmabijuid nannet sámi giela, erenoamážit mánáid ja nuoraid ektui. Midjiide lea deaŧalaš láhčit dili nu ahte mánát galggašedje oahppat eanet sámepolitihka ja demokratiija birra, deattuha Thomassen.

Mánáid Sámediggi

Sámediggeráđđi evttoha juolludit 400.000 ruvnnu «Mánáid Sámediggái».

Sámediggi árvala vuoruhit barggu oččodit eanet váhnemiid oahpahit sámegiela mánáidasaset.

Ráđđi evttoha muđui ahte ásahuvvošii ođđa giellaarena joatkkaskuvllaid nuoraide geat váldet sámegiela.

Ruhta sámi giellaguovddážiidda evttohuvvo lasihuvvot 4 miljon ruvnnuin.

Ruhta sámi kulturásahusaide evttohuvvojit lasihuvvot 1,7 miljon ruvnnuin.

– Juolludus máttasámi kulturfestiválii šaddá njealjegeardásaš boahtte jagi. Dieinna lágiin leat mii válljen vuoruhit surggiid gos dárbu lea stuorámus, muhto mu mielas gal lea hui unna doaibmamunni Sámedikki 2016 bušeahtas, mieđiha Ann-Mari Thomasse

Korte nyheter

  • Kalaallit Nunaat bisseha oassálastima Davviriikkaid Ráđis

    Kalaallit Nunaat dovdá iežas olgguštuvvon Davviriikkaid Ráđis, ja dát dagaha ahte Kalaallit Nunaata ovdaolmmoš dál váldá bottu davviriikkalaš ovttasbarggu miellahttuvuođas.

    Riikkaráđi jođiheaddji Múte B. Egede oaivvilda ahte Kalaallit Nunaat olgguštuvvo čoahkkimis maŋŋelis dán jagi olgoriikka-, sihkarvuođa- ja suodjaluspolitihka birra. Ja dainna son ii leat duhtavaš.

    – Mun in sáhte šat oassálastit doaluin main lea vealaheapmi oasseváldiid gaskkas. Váikkuhussan šaddá ahte mun in háliit searvat Kalaallit Nunaata ovddas Davviriikkaid Ráđi olis ja danne in háliit searvat Davviriikkaid Ráđi sešuvdnii Reykjavikas čakčat, čállá Múte B. Egede rabas reivves mii lea čujuhuvvon Ruoŧa presideantagoddái aviissa Sermitsiaq dieđuid mielde.

    Arktisk råd
    Foto: Arktisk råd
  • Sáme sálmmalávllomiehket Bådådjo oajvvegirkkon

    Moarmesmáno 28. biejve bivddiduvvá rabás sáme sálmmalávllomiehkedij Bådådjo oajvvegirkkon.

    «Mijá sálmma - Vårres salma» la dållam gånnå oassálasste máhtti gulldalit iesjgeŋga sáme gielajda ja musihkalasj åvddånbuktemvuogijda, ja siegen lávllot.

    Sáme árbbedáhpeguodde, lávllo ja tjuojadiddje Finnmárkos, Råmsås ja Nordlándas, duola dagu artista Elisabeth Misvær ja Trygve Misvær, galggi iehkedav lájddit.

    Doalle li Sáme girkkoráde, Nuortta-Hålogalánda bissmaviellde, Oarjje-Hålogalánda bissmaviellde, Nidaros bissmaviellde ja Girkolaš Oahpahusguovdáš Davvin (KUN), aktan ARCTICulations of Faith BODØ 2024.

    Sálmmalávllomiehket la oasse sáme girkkoiellemkonferánsas.

  • Duohtavuoda- ja semadibme sáme girkkoiellemkonferánsan

    Sáme girkkoiellemkonferánssa ásaduvvá moarmesmáno 28. biejves 29. bæjvváj Bådådjon, dan aktijvuodan gå Bådåddjo la europealasj kultuvrraoajvvestáda jagen 2024.

    Konferánsa tiebmá l "Duohtavuohta ja såbadibme: bálggá vijdábut".

    Prográmman la duola degu dokumentárrafilmma «Samiske fortellinger om rett og urett» Hábmeris, lågådallam, panelságastallam ja sálmmaiehket.

    Doalle l Sáme girkkoiellema åssudahka Vuona girkkon.