Hopp til innhold

Sámevuohta lassána Romssa fylkkas

Njealje suohkana Romssa fylkkas ohcet dohkkehuvvot Sámedikki ealáhusovdáneami doarjjaortnega doaibmaguvlui. Guovllu sámiidsearvi illudit ja lohket sin barggu buktán dáid bohtosiid.

Marit Alvig Espenes

Divrráid sátnejođiheaddji gal lea mielas sámevuođa čájehit go suohkan dohkkehuvvo sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnega doaibmaguvlui.

Foto: Arild Moe / NRK

Leaŋgáviika, Doasku, Ránáid ja Divrráid suohkanat ohcet dohkkehuvvot Sámedikki ealáhusovdáneami doarjjaortnegii, mii mearkkaša ahte dáid suohkaniid fitnodagat sáhttet ohcat doarjaga ealáhusovdáneapmái. Divrráid suohkana sátnejođiheaddji, Marit Alvig Espenes, mieđiha ahte suohkan gal ii leat dán rádjai bearehaga deattuhan sámevuođa, ja lasiha ahte ii leat ge gal dušše ruhtá mii geasuha.

Suohkaniid lohku lassána

Dálá sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnet lea Sámedikki doarjjaortnet, mii ásahuvvui jagi 1976. Dalle ledje dušše 5 Finnmárkku suohkana mat gulle dán ortnega vuollái, namalassii Unjárgga, Deanu, Kárášjoga ja Porsáŋggu gielddat ja Guovdageainnu suohkan. Doaibmaguovlu lea dađistaga lassánan.

Jagi 2012 serve vihtta romssa beale suohkanat Ráissa, Skiervvá, Gálssa, Báhcavuona ja Siellat suohkanat, ja dalle ledje oktiibuot 31 suohkana mat gulle sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnegii doaibmaguvlui.

Dál leat 4 ođđa suohkana ohcan dohkkehuvvot doaibmaguvlui, namalassii Leaŋgáviika, Doasku, Ránáid ja Divrráid suohkanat. Lassin dáid suohkaniidda leat Davvinjárga ja Davvisiida ohcan olles suohkana dohkkehuvvot doaibmaguvlui, dálá ektui go oassi suohkanis gullet dán doarjjaortnega guvlui.

Lasáhussan suohkana ealáhusfondii

Divrráid suohkana sátnejođiheaddji, Marit Alvig Espenes, dadjá ahte sámedikki doarjjaortnet šattašii buorre lasáhussan daid doarjjaortnegiidda mat sis juo leat. Son namuha earenoamážiid suohkana ealáhusfoandda ja eará váikkuhangaskaomiid, ja lasiha ahte maiddái sin ránnjásuohkanat juo leat ohcan dohkkehuvvot Sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnega guvlui.

Dehálaš ealáhusovdaneapmái

Ášši meannuduvvui Divrráid suohkanstivrras, maŋŋil go Divrráid várresátnejođiheaddji, Stig Stokland lokte ášši gažaldahkan sátnejođiheaddjái. Son ákkastalai suohkanstivrras ahte ortnet, mii ovdal gohčoduvvui sámi ovdanahttinfoanda, lea dehálaš ealáhusovddideapmái suohkaniin, ja earenoamážiid danin go dat boahtá ávkin smávva fitnodagaide mat eai olat álggahan- ja háhkandoarjaga eará gálduin. Son ákkastalan maiddái ahte doarjjaortnegis ii čearddalašvuođa gáibidus iige dat geatnegahte suohkana.

Nannet sámevuođa

Leago dušše ruhta mii geasuha suohkana searvat, vai leago maiddái Divrráid suohkanis dáhttu nannet sámevuođa, mun jearralin sátnejođiheaddjis.

Ii sáhte gal čiegadit ahte sin suohkanis sámevuohta ii gal leat bearehaga deattuhuvvon, muhto dál sáhttá leat vejolašvuohta bidjat sámevuođa eanet oidnosii Divrráid suohkanis, vástida sátnejođiheaddji, Marit Alvig Espenes.

Son dadjá maiddái ahte sii dieđusge ohcalit eará váikkuhangaskaomiid mat šattaše ávkkiin Divrráid suohka smávvafitnodagaide, ja dán doarjjaortnega vuoruhansuorggis leatge juste dakkár smávva ealáhusat mat sis leat. Sátnejođiheaddji Marit Alvig Espenes lohka vuordit ahte sin ohcamuš dohkkehuvvo Sámedikkis, ja sii gal áigot čájehit sámevuođa maiddái Divrráin.

Sámegiela hálddašanguvlui maiddái

Go sátnejođiheaddji nie čábbát hupmá sámi giela ja kultuvrra birra, de gal fertejin jearrat ahte áigugo son Divrráid suohkan maiddái ohcat suohkana sámegiela hálddašanguvlui, ja dasa vástida sátnejođiheaddji, Marit Alvig Espenes, ahte suohkanstivra ii leat meannudan iige cealkán maidege gažaldahkii ahte galggai go Divrráid suohkan searvat sámegiela hálddašanguvlui . Jus dakkár ášši loktejuvvo, de sii fertejit dan guorahallat, muhto jus dál gal dat ii leat áigeguovdil vástida Espenes.

Miellagiddevaš diehtun sidjiide

Runar Myrnes Balto

Dát gal lei buorre riegádanbeaiskeaŋkan Iinna ja Biras Sámiid Searvái, mii boahtte jahkái ávvuda 30-jagi doaimma, dadjá searvvi jođiheaddji, Runar Myrnes Balto.

Foto: Mina Røed / Natur og Ungdom

Iinna ja Biras Sámiid Searvvi jođiheaddji, Runar Myrnes Balto, lohka illu gullát ahte Divrráid, Leaŋgáviika, Doasku ja Siellat suohkanat áigo searvat sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnegii.

Son dadjá ahte sámiid servviid garra ja guhkes barggu vuolggahan dákkár bohtosa, ja lohka sin searvái Divrráid suohkana mearrádus ahte searvat sámi ealáhusovdáneami doarjjaortnegii buorre skeaŋkan, go IBSS han boahtte jahkái ávvuda searvvi 40 jagi.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK