Hopp til innhold

Sámi kulturbargit čájehit vuosteháguset

Sámi dáiddárat ja kulturbargit eai šat mieđa nu guhká vuorddašit ođđa teáhtervistti Beaivváš Sámi Teáhterii Guovdageainnus. Sii ráhkkanišgohtet vuolgit Osloi guovddášpolitihkkáriidda čilget ášši.

Synnøve Persen

Govvadáiddár Synnøve Persen lea gearggus oččodišgoahtit Beaivváš Sámi nášunálaeáhterii ođđa teahtervisttii.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Beaivváš Sámi Teáhtera bargiid bargodilálašvuohta lea maŋimus áiggi ollu beaggán maŋŋil go ilbme dieđut ahte Guovdageainnu suohkana váldosuodjalanáittardeaddji beaivvát nala giddii kulturviesu gos Beaivváš Sámi Teáhter lea leamašan juo álggu rájes. Guohpa lea leavvan visttis, ja čáhci golggái dáhki čađa go muohta suddagođii. Ollu bargu lea dahkkon teahtervistti duohkandahkama hárrái, muhto dattetge ii leat vel ceggejuvvon ođđa visti. Dál leat sámi dáiddárat ja kulturbargait dolkan vuordit, ja áigot lágidit miellačájáhusaid ja nu geahččalit fuomášuhttit teahterá váttis dili.

Vártnuhis ruhtadilis

Sámi dáiddárat leat gergosat aksjoneret ja čájehit vuostáháguset dan dillái mas Beaivváš Sámi Nášunálateáhter lea dál go kulturviessu lea giddejuvvon guohpa dihte, seammásgo dálá kulturviessu lea beare unni dálá sámi teáhterdoaimmaide. Eará sámi dáidda ja kulturásahusaid gaskkas mat leat sullasaš dilis go Beaivváš Sámi Teáhter, leat ásahusat nugomat Sámien Sijte, Snåasas, Gaska-Norgga Sámeskuvla Árborddes, Sámi dáiddaallaskuvla, Kárášjogas. Livččii gal sáhttán gávdnat ja namuhit máŋggaid eará sámi kulturásahusaid mat odne cevzet ruhtavártnuhis dilis.

Ožžon ođđa teáhtervisttiid

Teáhtervisttiid ektui de leat ovdamearkka dihte Hålogaland Teáhter, Romssas, Nordland teáhter, Bådådjos ja Trøndelag teáhter, Troandimis ožžon ođđa teáhtervisttiid. Beaivváš teáhtera bargiid dadjet ahte dál livččii áigi Beaivváš Sámi Našunálateáhterii ge oažžut ođđa teáhtervistti, ja lasihit ahte ii lea gal dušše guohpa mii dagaha dálá teáhterlanjaid dohkketmeahttumin, muhto Beaivváš Sámi Našunálateáhter lea ásaheami rájes, 1979 ahtanuššan nu ollu ahte sii dárbbašivčče buoret saji go dan maid Guovdageainnu suohkan odne sáhttá fállat teáhterii.

Dáiddárat aksjonerejit

Synnøve Persen

-Mii fertet vuolgit Norgga oaivegávpogii čilget stuorradikki politihkkáriidda Beaivváš sámi našunálateáhtera dili dálá lanjain.

Foto: Marit Sofie Holmestrand / NRK

Synnøve Persen lei mielde vuostálastimin Álttá Guovdageainnu eanu buođđudemiid, Mázejoavkku bakte, ja son lei maiddái mielde nealgudeamis jagi 1979. Synnøve Persen lohka ahte dál ii ábut dušše čohkkádit ja vuorddašit, ja sii dáidet šaddet vuolgit Osloi ja doppe njuolga politihkkariidda čilget ášši.

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.