Hopp til innhold

Guhkes bargoeallima barggut almmustuvvan guovtti girjái

Badjel 40 jagi čohkki son oahpahusbargui dehálaš dieđuid ieš guđetge gilážiin Sis-Finnmárkkus. Mannan dálvve almmustuvve dán barggus guokte girjji.

Odd Mathis Hætta

Odd Mathis Hætta lea čállán guokte girjji dárogillii mas čilge Sis-Finnmárkku luonddus, ássamis ja kultuvrras.

Foto: Anne Olli

Odd Mathis Hætta muitala iežas čohkken olu dieđiud oahpaheaddjibarggu olis, iešguđege guovlluin Finnmárkkus. Dáid dieđuid geavahii oahpahusas, ja dál leat dát dieđut čohkkejuvvon guovtti girjái. Girjjiin čállá son ekologalaš jurdaga vuođul, ja dát galget de doaibmat diehtogáldun. Ieš navdá girjjiid leat ávkin boahtteáiggis maid.

Buorit dieđut boahtte áigái

Čálli muitala iežas dan vuosttaš girjjis čállán Sis Finnmárkku geologias, das čilge son guovllu eatnamiin, makkárat dat leat, ja mo dat leat rievdan. Čállá maid dálkkádagas, šattuin ja elliin. Justa dás lea eanemus sáhka Kárášjoga ja Guovdageainnu guovllus. Luonddu čállá leat leamaš guovddážis dolin, dalle go olbmot galge válljet gosa ásáiduvve. Vuosttaš girjjis čállá maid Sis Finnmarkku minerálain, ja makkár geađgesoarttat gávdnojit Sis-Finnmárkkus.

Nuppi girjjis lea eanaš sáhka olbmuin, gos ja mo sii ásse, čállá maid gilážiin. Nuppi girjjis besset maid olbmot muitalit fearániin maid leat vásihan dahje leat gullan .

Guokte girjji almmustahtii dárogillii

Guokte girjji son dál lea almmustahttán dárogillii, «Samebygder på Finnmarksvidda I» ja «Samebygder på Finnmarksvidda II», oktiibuot 630 siiddu. Girjjiin leat olu govat.

Odd Mathis Hætta muitala geavahan guhkes áiggi čállit dáid girjjiid. Ii loga iežas čállán jámmadit, muhtimin lea vuoiŋŋastan oalle guhka, ja de lea fas čálligoahtán.

Dan áigge go dieđuid čohkkii de geavahii daid oahpahusas vuođđoskuvllas ja oahpaheaddjiallaskuvllas. Son jearahalai olbmuid jietnabáttiide, jearahalai moddii daid seamma olbmuid vai šaddet buot dieđut mielde. Ja de leatge das šaddan guokte girjji.

Odd Mathis Hætta girjjit

Odd Mathis Hætta girjjit

Foto: Anne Olli

Korte nyheter

  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK
  • Odne ávvuduvvo kveanaid giellabeaivi

    Odne ávvuduvvo kveainaid giellabeaivi, kväänin kielipäivä, miehtá riikka.

    Beaivi dollo muitun dasa go kveanagiella almmolaččat dohkkehuvvui giellan cuoŋománu 26. beivve jagis 2005.

    Les på norsk

    Det kvenske flagget, kvenflagget
    Foto: Anders Fehn / NRK
  • Unnit ohccit oahpaheaddjeohppui - eanebut háliidit buohccedivššárin

    9077 ohcci leat bidjan Romssa universitehta oahpuid bajimussii čavčča ohcamušain.

    Dan čájehit Oktasašsisaváldin-logut.

    Áibmojohtalus, psykologiija, paramedisiidna, riektedieđa ja medisiidna leat ain dat bivnnuheamos oahput.

    Ohccit buohccedivššárohppui leat lassánan 13,1 proseanttain.

    Ohcciidlohku oahpaheaddjeohppui njiedjá. Romssa universitehtas lea njiedjan 14 proseanttain diimmá ektui.