Hopp til innhold

Sámediggi juohká sámi suohkaniid golmma kategoriijii 

Guđe suohkanis orut, váikkuha dasa ahte makkár suohkanbálvalusaid oaččut sámegilli.

Sámediggi

DIEVASČOAHKKIN: Sámediggi mearridii rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

Giellaovdánahttinsuohkan, giellaealáskahttinsuohkan ja giellamovttiidahttinsuohkan.

Dáid kategoriijaide áigu Sámediggi juohkit suohkaniid sámi giellahálddašanguovllus.

Ulbmil dainna lea heivehit gáibádusaid suohkana gielladili hárrái, vai suohkanat buorebut nagodit ollašuhttit gáibádusaid mat gusket sámegielbálvalusaide.

Báikkálaš heiveheapmi

Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu ja Unjárga leat evttohuvvon giellaovdánahttinsuohkanin.

Eará suohkanat hálddašanguovllus leat evttohuvvon giellaealáskahttinsuohkanin.

Dassážii ii leat oktage suohkan evttohuvvon giellamovttiidahttinsuohkanin, muhto lea jurdda earret eará gávpotsuohkaniid bovdet sámi hálddašanguvlui dan kategoriija vuollai.

Suohkanat mat odne leat giellahálddašanguovllus galget njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid addit ássiide. Seammá vuordámušat leat maid suohkaniidda geat boahtteáiggis lahttuduvvot.

Maren Benedikte Nystad Storslett (NSR) oaivvilda ahte lea hui buorre oažžut báikkálaš heiveheami.

– Giellabiras lea hui iešguđetge ládje. Ovdamearka dihte lea hui erenoamáš dilli Guovdageainnus, gos sámegiella lea majoritehtagiella, muitala Nystad Storslett.

Maren Benedicte Nystad Storslett

Maren Benedikte Nystad Storslett dadjá ahte lea dárbu ovdánahttit giela Guovdageainnus maiddai.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

– Muhto dan dihte ii mearkkaš ahte mis eai leat dárbbut. Mis lea maid dárbu ovdánahttit giela Guovdageainnus, son lohká.

Eai šat seammá vuordámušat

Dán rádjai leat buot suohkaniidda leamaš seammá gáibádusat, beroškeahttá movt gielladilli lea.

Muhto dat rievdá dal.

Dat lea danin go Sámediggi mearridii dievasčoahkkimis njukčamánu 8. beaivvi rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas.

Dát mielddisbuktá ahte guđe suohkanis orut váikkuha dasa makkár suohkanlašbálvalusaid sáhtát oažžut sámegilli.

Ovdamearkka dihte dearvvašvuođabálvalusat, astoáiggebálvalusat ja eará suohkanbálvalusat.

Dattege eai galgga otná sámi hálddašanguovllu suohkanássit massit vuoigatvuođaid.

Svein Leiros (Guovddášbellodat) lea Gáivuona suohkana ovddeš sátnejođiheaddji.

– Gáivuotna berret nuppi kategoriijai, giellaealáskahttinsuohkanin. Dalle beassat mii nannet giela suohkanis.

Svein Leiros

Svein Leiros jáhkká ahte lea hui buorre go suohkanat ieža besset mearridit guđe guvlui áigot.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

– Mis lea Gáivuonas leamaš hui hástalus oaččut sámegielgelbbolašvuođa. Dat sáhttá nannet sámegieloahpahusfálaldaga Gáivuonas.

Vejolašvuođa ovdánahttit gielaid

Hábmer lea áidna julevsámesuohkan sámi hálddašanguovllus.

– Hábmera suohkan háliida resursasuohkanin eará suohkaniidda julevsámegiela áššiid hárrái, dadjá sámediggeráđđeláhttu Mikkel Eskil Mikkelsen.

Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Mikkel Eskil Mikkelsen dadjá ahte lea dehálaš ahte buot sámegielat ožžot buori vejolašvuođaid ovdánahttit giela.

Foto: Vaino Rensberg / Sametinget

Muhto vuordimis ii leat oktage lulli- dahje julevsámi suohkan giellaovdánahttinsuohkan, mii lea dan bajimus suohkankategoriijas.

– Suohkankategoriija galgá govvidit dan duohta dili ja seammás sihkkarastit ovdánahttinoasi.

Ii leat vuos mearriduvvon

Dan áššis leat ain guovddáš gažaldagat. Nugo guđe kategoriijai guđege suohkanat biddjo ja movt ruhtadoarjja galgá juhkkojuvvot daid gaska.

Otná ortnega mielde juolluda Sámediggi sullii 65 millijovnna doarjjan suohkaniidda.

Sámediggi dievasčoahkkin

Sámediggi lea mearridan rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas. Dát mielddisbuktá ahte guđe suohkanis orut, váikkuha dasa makkár suohkanlašbálvalusaid oaččut sámegilli.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

Sámedikkis oaivvildit ahte lea dárbu stádabušeahta bokte oažžut lasáhusa guovttegielalašvuođadoarjagii.

– Mus leat vuordámušat ahte ráđđehusas boahtá eanet ruhttá vai mii duođas sáhttit nannen giellabarggu suohkanin, dadjá Mikkelsen.

Váikko Sámediggi lea mearridan láhkarievdadusa, de ferte vel Stuoradiggi dohkkehit dan ovdalgo doaibmagoahtá.

Korte nyheter

  • Molleš Birehii kulturbálkkašupmi

    Molleš Biret dahje Berit Alette Eriksen Anti oaččui odne Kárášjoga kulturbálkkašumi.

    Bálkkašupmi juhkkui miessemánu 17. beaivve ávvudeami oktavuođas.

    Molleš Biret lea eallinagi gaskkustan ja ovddidan sámi duoji, giela ja sámi árvvuid. Son lea čájehan beroštumi duodjái, gillii ja kultuvrii barggus bokte ja kristtalaš bargguid bokte.

    Son lea earret eará bargan girkodulkan ja dulkan kristtalaš čoahkkimiin.

    Kárášjoga kulturbálkkašupmái gullá 10.000 ruvdnosaš ruhtasupmi.

    Molleš Biret - Berit Alette Anti
    Foto: Ann Marita Eriksen / NRK
  • Finske veier ødelagt under Nato-øvelse

    Veiene i Enontekiö-området i Nord-Finland har trolig ikke tålt den store Nato-øvelsen i mars.

    Markku Taskinen kjører skolebuss og kjenner hver eneste sving, hull på veien og dumper.

    – Tunge kjøretøyer har påført veien til Norge store skader. Flere steder er veidekket blitt most slik at det har sprukket, forklarer Taskinen til Yle Sápmi.

    Moderne panservogner kan veie mer enn 60 tonn.

    – Jeg har opplevd punkterte dekk flere ganger. Flere har fortalt meg at de billyktene deres er skadet og frontrutene knust, forteller bilreperatør Oula Alamattila.

    Det finske forsvaret lover å undersøke områdene der øvelsen pågikk. De vil kartlegge hvordan skader øvelsen har påført naturen og veiene.

    Nordfinske veier ødelagt etter Nato-øvelse
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Geainnut billašuvvan Nato-hárjehallamiid olis

    Eanodaga guovllu geainnut eai dáidde leat gierdan njukčamánu stuorra Nato-hárjehallamiid.

    Markku Taskinen vuodjá skuvlabiilla ja dovdá geainnu juohke mohki, rokki ja čáhkkama.

    – Lossa vuojániid dihte Norggageidnui leat deaddašuvvan smávva gobit dego bárrun ja geaidnobajildus lea luoddanaddan geainnu mielde, čilge Taskinen Yle Sápmái.

    Ođđaáigásaš pánservovnnat sáhttet deaddit eambbogo 60 tonna.

    – Musge leat ráigánan máŋga rieggá jo. Olbmuin leat biilačuovggatge billašuvvan roggás geainnu dihte, muitala Oula Alamattila.

    Bealuštanfámut áigot fitnat dárkkisteamen guovlluid ja dutkat makkár vahágiid hárjehus lea dagahan eatnamiidda ja geainnuide.

    Nato-øvelse skade finske veier
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi