Hopp til innhold

Sámediggi juohká sámi suohkaniid golmma kategoriijii 

Guđe suohkanis orut, váikkuha dasa ahte makkár suohkanbálvalusaid oaččut sámegilli.

Sámediggi

DIEVASČOAHKKIN: Sámediggi mearridii rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

Giellaovdánahttinsuohkan, giellaealáskahttinsuohkan ja giellamovttiidahttinsuohkan.

Dáid kategoriijaide áigu Sámediggi juohkit suohkaniid sámi giellahálddašanguovllus.

Ulbmil dainna lea heivehit gáibádusaid suohkana gielladili hárrái, vai suohkanat buorebut nagodit ollašuhttit gáibádusaid mat gusket sámegielbálvalusaide.

Báikkálaš heiveheapmi

Kárášjohka, Guovdageaidnu, Deatnu ja Unjárga leat evttohuvvon giellaovdánahttinsuohkanin.

Eará suohkanat hálddašanguovllus leat evttohuvvon giellaealáskahttinsuohkanin.

Dassážii ii leat oktage suohkan evttohuvvon giellamovttiidahttinsuohkanin, muhto lea jurdda earret eará gávpotsuohkaniid bovdet sámi hálddašanguvlui dan kategoriija vuollai.

Suohkanat mat odne leat giellahálddašanguovllus galget njálmmálaš ja čálalaš vástádusaid addit ássiide. Seammá vuordámušat leat maid suohkaniidda geat boahtteáiggis lahttuduvvot.

Maren Benedikte Nystad Storslett (NSR) oaivvilda ahte lea hui buorre oažžut báikkálaš heiveheami.

– Giellabiras lea hui iešguđetge ládje. Ovdamearka dihte lea hui erenoamáš dilli Guovdageainnus, gos sámegiella lea majoritehtagiella, muitala Nystad Storslett.

Maren Benedicte Nystad Storslett

Maren Benedikte Nystad Storslett dadjá ahte lea dárbu ovdánahttit giela Guovdageainnus maiddai.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

– Muhto dan dihte ii mearkkaš ahte mis eai leat dárbbut. Mis lea maid dárbu ovdánahttit giela Guovdageainnus, son lohká.

Eai šat seammá vuordámušat

Dán rádjai leat buot suohkaniidda leamaš seammá gáibádusat, beroškeahttá movt gielladilli lea.

Muhto dat rievdá dal.

Dat lea danin go Sámediggi mearridii dievasčoahkkimis njukčamánu 8. beaivvi rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas.

Dát mielddisbuktá ahte guđe suohkanis orut váikkuha dasa makkár suohkanlašbálvalusaid sáhtát oažžut sámegilli.

Ovdamearkka dihte dearvvašvuođabálvalusat, astoáiggebálvalusat ja eará suohkanbálvalusat.

Dattege eai galgga otná sámi hálddašanguovllu suohkanássit massit vuoigatvuođaid.

Svein Leiros (Guovddášbellodat) lea Gáivuona suohkana ovddeš sátnejođiheaddji.

– Gáivuotna berret nuppi kategoriijai, giellaealáskahttinsuohkanin. Dalle beassat mii nannet giela suohkanis.

Svein Leiros

Svein Leiros jáhkká ahte lea hui buorre go suohkanat ieža besset mearridit guđe guvlui áigot.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

– Mis lea Gáivuonas leamaš hui hástalus oaččut sámegielgelbbolašvuođa. Dat sáhttá nannet sámegieloahpahusfálaldaga Gáivuonas.

Vejolašvuođa ovdánahttit gielaid

Hábmer lea áidna julevsámesuohkan sámi hálddašanguovllus.

– Hábmera suohkan háliida resursasuohkanin eará suohkaniidda julevsámegiela áššiid hárrái, dadjá sámediggeráđđeláhttu Mikkel Eskil Mikkelsen.

Sametingsråd Mikkel Eskil Mikkelsen (NSR).

Mikkel Eskil Mikkelsen dadjá ahte lea dehálaš ahte buot sámegielat ožžot buori vejolašvuođaid ovdánahttit giela.

Foto: Vaino Rensberg / Sametinget

Muhto vuordimis ii leat oktage lulli- dahje julevsámi suohkan giellaovdánahttinsuohkan, mii lea dan bajimus suohkankategoriijas.

– Suohkankategoriija galgá govvidit dan duohta dili ja seammás sihkkarastit ovdánahttinoasi.

Ii leat vuos mearriduvvon

Dan áššis leat ain guovddáš gažaldagat. Nugo guđe kategoriijai guđege suohkanat biddjo ja movt ruhtadoarjja galgá juhkkojuvvot daid gaska.

Otná ortnega mielde juolluda Sámediggi sullii 65 millijovnna doarjjan suohkaniidda.

Sámediggi dievasčoahkkin

Sámediggi lea mearridan rievdadit giellanjuolggadusaid sámelágas. Dát mielddisbuktá ahte guđe suohkanis orut, váikkuha dasa makkár suohkanlašbálvalusaid oaččut sámegilli.

Foto: Malene Gaino Buljo / NRK

Sámedikkis oaivvildit ahte lea dárbu stádabušeahta bokte oažžut lasáhusa guovttegielalašvuođadoarjagii.

– Mus leat vuordámušat ahte ráđđehusas boahtá eanet ruhttá vai mii duođas sáhttit nannen giellabarggu suohkanin, dadjá Mikkelsen.

Váikko Sámediggi lea mearridan láhkarievdadusa, de ferte vel Stuoradiggi dohkkehit dan ovdalgo doaibmagoahtá.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi