Hopp til innhold

Sámediggeráđi barggut 2005 rájes

- Mu mielas lea dehálaš ahte álbmot beassá diehtit maid Sámediggi lea olahan dán rádjái dán áigodagas, lohká Sámedigge presideanta Aili Keskitalo.

Aili Keskitalo
Foto: Eilif Aslaksen / NRK

- Dán vuogi mielde mii sihkkarastit ahte álbmogii bohtet maiddái dat positiivva ođđasat, lohká Keskitalo.

Nu ledje ge ráđi barggut 2005` rájes sierra fáddán otná preassakonferánssas maid presideanta ieš doalai.

Konferanssas son beasai muitalit buot daid deháleapmos bargguid birra maid ráđđi lea doaimmahan ja čađahan dán áigodagas.

GULDAL:Aili Keskitalo sáhkavuorru

- Dehálaš álbmogii

- Mu mielas lea dehálaš NSR:ii muitalit maid mii leat ožžon doibmii dán áigodagas. 

Sivva go otnážii lean bovden preassekonferansii, lea dát eahpesihkkaris parlamentaralaš dilli. Jus NSR:a masseš stivrejumi, de galget goitte olbmot diehtit maid mii leat olahan dán rádjai, lohká Keskitalo.

Čoggon ollu fáttát 

Dušše vuoigatvuođaid rahčamušaide gullet badjil moaddenuppelohkái guoski čuoggá. 

Bajimuččas lea dieđusge ONa eamiálbmotjulggaštus mii dál gieskat dohkkehuvvui Ovttastuvvan Nášuvnnain, ja mii galggašii nannet ahte eamiálbmogat galget adnojuvvot "álbmogin" seamma árvvuin ja vuoigatvuođaiguin go eará álbmogiin ge.

Davviriikalaš sámekonvenšuvdna

Nubbi dehálaš čuokkis maid ráđđi lea bidjan lea Dávviriikalaš sámekonvenšuvdna. 

Dasto čuvvot nu go Láhkalasáhus Finnmárkkukommišuvnna ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu várás, Boazodoallolága rievdadeapmi, Riddoguolástuslávdegoddi ja dásseárvo gažaldat jus oasi galggaš namahit.

Birasgáhtten ja kultursuodjaleapmi

Dán čuogggá vuolde leat earret eará Áššu ja Min Áiggi ovttastahttinplánat namahuvvon.  Maiddái Sámefoanda ja giella gažaldagat leat dáppe.

Mánát ja nuorat

Álttámánát hárjehallet miessemánu 17. beaivái
Foto: Piera Balto / NRK

Dáid čuoggáin lea eanaš sáhka fálaldagain ja oahpahusain vuolimuš dásis gitta alimus dássái, maid ráđđi lea viggan nannet.

Ealáhusat

Ealáhusovdánahttin oktavuođas lea ráđđi bargan ealáhusaid nannemiin nugo boazodoalu, eanadoalu, guolástusa, meahcceealáhusa, duoji ja matkkoštanealáhusa.

Dearvvasvuohtabálvalusat

Deike gullá earret eará mánáidsuodjalus, dearvvasvuođa- ja sosialabálvalusat ja eará dearvvasvuođadoaimmat.

Regionala ovdánahttin ja ovttasbargu

Dán čuoggás čujuha ráđđi buotlágan ovttasbargodoaimmaide, iešguđege dásis, filkkaid -, regionala -, sámi - ja davviriikalaš ja muđui riikkaidgaskasaš ovttasbargodoaimmaide.

 

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK