Hopp til innhold

Juovlaskeaŋkkat, deaivvadeapmi ja giellaarena

Oslo sámi juovlamárkanat leat šaddan árbevierrun oaivegávpot sámiide. Olbmot oidnet máŋggalágán ávkki márkaniin.

Anna Karoline Ciucka Sjursen og hennes kunder

Olbmot sáhkkiidušše diehtit eambbo Anna Karoline Ciucka Sjursen dávviriid birra.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámis lea dávjá nu ahte jus áiggošit geasuhit eará sápmelaččaid, de bovde sin doaluide mas lea sámi duodji ja sámi mállásat.

Dán álkes málle leage Oslo sámiid searvi válljen čuovvut.

Oslo sámeviessu lei oainnat spagga dievva mannan lávvardaga go juovlamárkanat lágiduvvojedje guđát geardde.

Anna Karoline Ciucka Sjursen

Anna Karoline Ciucka Sjursen lea hirbmat duhtaš juolvamárkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ollugat leat finadan mu vuovdinbáikkis ja gálvojohtu lea leamaš buorre, čilge Anna Karoline Ciucka Sjursen.

Sjursen lea eret Stuorra Liidnevuonas Álttá suohkanis. Juovlamárkaniin son vuvddii čoavddarieggáid, vuoddagiid ja eará mii goikkehiidda gullá.

– Munnje mearkkašit dát juovlamárkanat olu. Dáppe sáhttá čájehit sámi máŋggabealátvuođa oaivegávpogis ja ahte mii ain leat dáppe, lohká Sjursen.

Mye folk i Oslo samiske julemarked

Olbmuin orui stuorra beroštupmi čiŋaide ja eará dávviriidda mat ledje vuovdemassii márkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Oastit juovlaskeaŋkkaid

Vuosttaš juovlamárkanat dollojedje jagis 2017, go Oslo sámeviessu fárrii dálá čujuhussii guovdu gávpoga.

Ragnhild Figenschou lea boahtán juovlamárkaniidda oastit juovlaskeaŋkkaid fulkkiidasas ja ustibiidasas.

Ragnhild Figenschou gávnnai vuogas juovlaskeaŋkkaid juovlamárkaniin.

Ragnhild Figenschou gávnnai vuogas juovlaskeaŋkkaid juovlamárkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son čájeha NRK reportarii čáppa giehtabátti, maid oastá juovlaskeaŋkan muhtin oahppásii.

– Ale fal TVs gal čájet makkár juovlaskeaŋkka mun oasttán, Figenschou ávžžuha.

Rauni Helena West čilge, ahte dát lea gullan Inga Juuso rohkkái. Muđui son vuovdá iežas duddjon datnebáttiid, beallječiŋaid, čeabetbáttiid, suohkuid, fáhcaid ja iešguđet lágan gođđon dávviriid.

– Dáppe lea hui hoahppu ja hirbmat hušša. Hirbmat somá. Gálvu lea duođai bures johtán. Hárve ná bures lean vuovdán. Várra olbmot leat veattástuvvan ruovttus pandemiija maŋŋá, árvala West.

Rauni Helena West

Rauni Helena West navdá olbmuid fas ealáskan maŋŋá pandemiija.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Giellaarena

Oslo sámiid searvvi jođiheaddji, Tor Gunnar Nystad, dušše mojohallá go nu olu olbmot leat boahtán.

– Mii lágidat márkaniid guktii jahkái, juovlamárkaniid ja giđđamárkaniid. Dát leat hui dehálaš sihke giellaarenat ja deaivvadanbáikkit dáppe Norgga oaivegávpogis, čilge Nystad.

Tor Gunnar Nystad

Oslo sámiid searvvi jođiheaddji, Tor Gunnar Nystad, lohká liikot go olbmot bohtet sin doaluide.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son lohká alcces maid márkaniid mearkkašit olu.

– Mii leat ollugat Oslo sámiid searvvis geat astoáiggis bargat dáid doaluid lágideamen. Danne lea vuogas go dása geavahat nu olu áiggi, ahte olbmot bohtet ja orrut liikomin doaluide, lohká Nystad ja mojohallá.

Oslo sámeviessu fárrii Dronningens gate 8B čujuhussii viđa jagi dassái. Das rájes lea beroštupmi eanaš sámedoaluide sakka lassánan.

– Dat lea buorre deaivvadanbáiki. Maŋŋá go fárriimet deike guovdu gávpoga, de lea viessu leamaš hui bivnnut. Jámma lea nu, ahte olbmot bohtet nu guhká go mii nagodat lágidit buriid doaluid, čilge Nystad.

– Olu bargu, muhto hui somá

Nubbi moddjás olmmoš lea Elle Kirste Johnsen. Son lea maid okta juovlamárkana eaktodáhtolaččain.

– Mu mielas lea hui somá dáppe. Olu bargu, muhto hirbmat somá go bohtet nu olu olbmot, mojohallá Johnsen.

Su bargu lávvardaga lei kafejás guossohit borramušaid ja juhkamušaid gussiide.

Elle Kirste Johnsen og Per Inge Østmoen

Elle Kirste Johnsen ja Per Inge Østmoen barggus kafejás. Sutno duogábealde oidno Piera Heaika Muotka.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Munnje mearkkašit juovlamárkanat hui olu. Orru leamen dehálaš čájehit sámevuođa dáppe Oslos. Olbmot besset oaidnit makkár sámi dávvirat mis leat dáppe ja oastit fiinna juovlaskeaŋkkaid, čilge Johnsen.

Korte nyheter

  • Rektor heaitá virggistis beaivvát ala

    Mathis Persen Bongo heaitá beaivvát ala Sámi joatkka ja boazodoalloskuvlla rektorin, čállá iFinnmark (máksu gáibiduvvo).

    Skuvlla stivrrajođiheaddji, Guri Adelsten Iversen, duođašta eretcealkima áviisii.

    Son lohká persovnnalaš ákkaid ja ahte eretcealkin lea boahtán čálalaččat.

    NRK lea njukčamánus muitala ráfehisvuođas skuvlla bargiid gaskkas, geat eai leat duhtavaččat bargobirrasiin.

    Oahpahusdirektoráhtta lea dán oktavuođas kártemin skuvlla dárbbuid ja geahččaleamen buoredit bargobirrasa.

    Mathis Persen Bongo
    Foto: Roger Manndal, NRK
  • SNO: – Det var gaupe som drepte ni rein

    Rovdyransvarlig ved Statens naturoppsyn (SNO), Magne Asheim, slår fast at det var gaupe som drepte ni rein på Laksefjordvidda i Lágesduottar reinbeitedistrikt.

    – Kadavrene var ikke så ferske. De var veldig oppspist. Vår ansatt undersøkte dem, og slår fast at det er gaupe som har drept reinsdyrene, sier Asheim.

    Forskjellige rovdyr har sin egen måte å drepe dyr på.

    – Det er lettere å finne ut dette når kadavrene er ferskere, men det var tydelige spor å se i nakkeskinnet. Der var det hull som passer med tannavstanden til gaupas kjeft, forklarer Asheim.

    Leder i reinbeitedistrikt 13 Lágesduottar, Máret Láilá Anti, opplyser at reinbeitedistriktet har store problemer med rovdyr.

    – På vinterbeitene har vi bjørn. På sommerbeitene har vi gaupe, ørn, havørn og jerv, forteller Anti.

    Loga sámegillii

    Gaupe drepte rein på Laksefjordvidda
    Foto: Roger Brodin Rist / SNO
  • Albbas dat speajai ovcci bohcco

    Stáhta luonddubearrágeahču borespiire ovddasvástideaddji, Magne Asheim, lohká sii vissásit sáhttet dadjat ahte albbas dat speajai dan ovcci bohcco Lágesduoddara orohagas.

    – Ráppit eai lean nu varrasat. Dat ledje viehka olu borron. Min bargi iskkai daid, ja gávnnahii albbas dat lea goddán bohccuid, čilge Asheim.

    Iešguđet boraspiires lea iežas vuohki goddit ealliid.

    – Dán lea álkit gávnnahit go rábbi lea varas, muhto dás gávnnai min bargi dan mii lei báhcán čeavetnáhkis. Das gávnnai son ráiggiid mat heivejit albasa bátnegaskkain, čilge Asheim.

    Orohaga 13 Lágesduoddara jođiheaddji Máret Láilá Anti muitala, ahte sis leat váttisvuođat boraspiiriiguin sihke dálve- ja geasseorohagas.

    – Dálveorohagas leat guovžžat. Geasseorohagas leat albasat, goaskimat, mearragoaskimat ja geaŧkit, muitala Anti.

    Les på norsk

    Gaupe har drept rein på Laksefjordvidda
    Foto: Roger Brodin Rist / SNO