Hopp til innhold

Juovlaskeaŋkkat, deaivvadeapmi ja giellaarena

Oslo sámi juovlamárkanat leat šaddan árbevierrun oaivegávpot sámiide. Olbmot oidnet máŋggalágán ávkki márkaniin.

Anna Karoline Ciucka Sjursen og hennes kunder

Olbmot sáhkkiidušše diehtit eambbo Anna Karoline Ciucka Sjursen dávviriid birra.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Sámis lea dávjá nu ahte jus áiggošit geasuhit eará sápmelaččaid, de bovde sin doaluide mas lea sámi duodji ja sámi mállásat.

Dán álkes málle leage Oslo sámiid searvi válljen čuovvut.

Oslo sámeviessu lei oainnat spagga dievva mannan lávvardaga go juovlamárkanat lágiduvvojedje guđát geardde.

Anna Karoline Ciucka Sjursen

Anna Karoline Ciucka Sjursen lea hirbmat duhtaš juolvamárkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Ollugat leat finadan mu vuovdinbáikkis ja gálvojohtu lea leamaš buorre, čilge Anna Karoline Ciucka Sjursen.

Sjursen lea eret Stuorra Liidnevuonas Álttá suohkanis. Juovlamárkaniin son vuvddii čoavddarieggáid, vuoddagiid ja eará mii goikkehiidda gullá.

– Munnje mearkkašit dát juovlamárkanat olu. Dáppe sáhttá čájehit sámi máŋggabealátvuođa oaivegávpogis ja ahte mii ain leat dáppe, lohká Sjursen.

Mye folk i Oslo samiske julemarked

Olbmuin orui stuorra beroštupmi čiŋaide ja eará dávviriidda mat ledje vuovdemassii márkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Oastit juovlaskeaŋkkaid

Vuosttaš juovlamárkanat dollojedje jagis 2017, go Oslo sámeviessu fárrii dálá čujuhussii guovdu gávpoga.

Ragnhild Figenschou lea boahtán juovlamárkaniidda oastit juovlaskeaŋkkaid fulkkiidasas ja ustibiidasas.

Ragnhild Figenschou gávnnai vuogas juovlaskeaŋkkaid juovlamárkaniin.

Ragnhild Figenschou gávnnai vuogas juovlaskeaŋkkaid juovlamárkaniin.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son čájeha NRK reportarii čáppa giehtabátti, maid oastá juovlaskeaŋkan muhtin oahppásii.

– Ale fal TVs gal čájet makkár juovlaskeaŋkka mun oasttán, Figenschou ávžžuha.

Rauni Helena West čilge, ahte dát lea gullan Inga Juuso rohkkái. Muđui son vuovdá iežas duddjon datnebáttiid, beallječiŋaid, čeabetbáttiid, suohkuid, fáhcaid ja iešguđet lágan gođđon dávviriid.

– Dáppe lea hui hoahppu ja hirbmat hušša. Hirbmat somá. Gálvu lea duođai bures johtán. Hárve ná bures lean vuovdán. Várra olbmot leat veattástuvvan ruovttus pandemiija maŋŋá, árvala West.

Rauni Helena West

Rauni Helena West navdá olbmuid fas ealáskan maŋŋá pandemiija.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Giellaarena

Oslo sámiid searvvi jođiheaddji, Tor Gunnar Nystad, dušše mojohallá go nu olu olbmot leat boahtán.

– Mii lágidat márkaniid guktii jahkái, juovlamárkaniid ja giđđamárkaniid. Dát leat hui dehálaš sihke giellaarenat ja deaivvadanbáikkit dáppe Norgga oaivegávpogis, čilge Nystad.

Tor Gunnar Nystad

Oslo sámiid searvvi jođiheaddji, Tor Gunnar Nystad, lohká liikot go olbmot bohtet sin doaluide.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

Son lohká alcces maid márkaniid mearkkašit olu.

– Mii leat ollugat Oslo sámiid searvvis geat astoáiggis bargat dáid doaluid lágideamen. Danne lea vuogas go dása geavahat nu olu áiggi, ahte olbmot bohtet ja orrut liikomin doaluide, lohká Nystad ja mojohallá.

Oslo sámeviessu fárrii Dronningens gate 8B čujuhussii viđa jagi dassái. Das rájes lea beroštupmi eanaš sámedoaluide sakka lassánan.

– Dat lea buorre deaivvadanbáiki. Maŋŋá go fárriimet deike guovdu gávpoga, de lea viessu leamaš hui bivnnut. Jámma lea nu, ahte olbmot bohtet nu guhká go mii nagodat lágidit buriid doaluid, čilge Nystad.

– Olu bargu, muhto hui somá

Nubbi moddjás olmmoš lea Elle Kirste Johnsen. Son lea maid okta juovlamárkana eaktodáhtolaččain.

– Mu mielas lea hui somá dáppe. Olu bargu, muhto hirbmat somá go bohtet nu olu olbmot, mojohallá Johnsen.

Su bargu lávvardaga lei kafejás guossohit borramušaid ja juhkamušaid gussiide.

Elle Kirste Johnsen og Per Inge Østmoen

Elle Kirste Johnsen ja Per Inge Østmoen barggus kafejás. Sutno duogábealde oidno Piera Heaika Muotka.

Foto: Dan Robert Larsen / NRK

– Munnje mearkkašit juovlamárkanat hui olu. Orru leamen dehálaš čájehit sámevuođa dáppe Oslos. Olbmot besset oaidnit makkár sámi dávvirat mis leat dáppe ja oastit fiinna juovlaskeaŋkkaid, čilge Johnsen.

Korte nyheter

  • Heaitá klinihkkahoavdan ja álgá sámi áššiiguin bargat

    Rita Jørgensen heaitá klinihkkahoavdan Girkonjárgga buohcceviesus ja bargagoahtá sámi buhcciid fálaldagaiguin ja sámi áššiiguin. Nu čállá Finnmárkkubuohcceviessu preassadieđáhusas.

    Jørgensen álgá sámi áššiid spesiálaráđđeaddin direktevrii, ja galgá leat fitnodaga strategalaš resursan dán barggus. Son galgá maid leat Finnmárkkubuohcceviesu váldogulahallanolmmoš Sámedikkiin ja bargat čuovvolemiin ja rievdademiiguin vai Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna rávvagat váldojuvvojit vuhtii.

    – Finnmárkkubuohccevissui lea mávssolaš ja lunddolaš ahte mii leat njunnošis rikkas sámi buhcciid fálaldagaid dáfus, dadjá Jørgensen.

    Jørgensen lea bargan klinihkkahoavdan 2012 rájes, ja oktiibuot 31 jagi jođiheaddjin Girkonjárgga buohcceviesus. Son barggai maiddái konstituerejuvvon klinihkkahoavdan Sámi Klinihkas ovtta áigodaga.

    Profilbilde av Rita Jørgensen som begynner som spesialrådgiver i samiske spørsmål i Finnmarkssykehuset.
    Foto: Finnmarkssykehuset
  • Suodjalus guođđán ruskalána álbmotmeahccái: – Hui fasti oaidnit

    Jođidettiin ealuin davás lei Johan Mathis Kemi bohccuid vuodjimin vuomis go gávnnai ruskkalána Rávttošvuomi álbmotmeahcis, Rávttošjár-guotkkus.

    Altaposten muitalii áššis vuosttažin.

    – Dáid gal in livčče goasttadan mielde obanassiige. Mus ledje guokte reaga maŋis, muhto dáid in livčče gal goastadan mielde. Dat lei nu olu, dadjá Kemi NRK:i.

    Kemi oaččui veahki Stig Arvid Kristensenis, gii lei oaggunmátkkis dien guovllus.

    Čearganis ledje earret eará borramušbázahusat ja bruvsa- ja vuollaburkkit. Sihke olles ja guoros diŋggat, muitala Kemi, ja bensinlihtit vaikko man galle.

    – Ii han dat lean dušše okta, iige dušše guokte. Mii gaikkuimet logenáre. Eat mii nagodan visot gaikut dán ruovdecugŋos. Mii gal attiimet vuollái.

    Suodjalusa operatiiva váldoguovddáža korporála, Johnny Karlsen, duođašta NRK:i ahte ruskkat leat báhcán Nato-soahteahárjehusas, Nordic Responses. Hárjehus nogai badjelaš mánu dás ovdal. Karlsen mieđiha ahte rutiinnat eai leat doaibman.

    – Deháleamos lea ahte mii čorget min iežamet maŋis, ja nu johtilit go vejolaš, dadjá Karlsen.

  • Aasland lea oadjebas ahte ii šatta ođđa Fovse-ášši Hámmerfeasttas

    Terje Aasland lea oadjebas das ahte buot bealit, maiddái juridihkalaš bealit areálasisabahkkema oktavuođas mii boahtá ođđa el-fápmolinjá geažil Hámmerfestii, leat čielggaduvvon, čállá Altaposten.

    Konsešuvdna lea addojuvvon, ja vaikko boazodoallu ja Sámediggi leat váidalan ja vuosttaldan dan, de válljii Energiijadepartemeanta addit Statnettii ovddalgihtii lobi. Dat mearkkaša ahte álggahit barggu ovdalgo vuoigatvuođat leat čielggaduvvon.

    Dát lea ollugiid mielas njuolggo parallealla Fovse-áššái, mas bieggaturbiinnat ledje jo ceaggámin go Alimusriekti gávnnahii ahte dat lei olmmošvuoigatvuođarihkkun.

    – Finnmárku dárbbaša infrastruktuvrra, elfápmolinjáfierpmádaga mii sáhttá guoddit fámu, leš dal dat bieggafápmoprošeavttas, gássafápmorusttegis mas lea CO2-hálddašeapmi ja vurken, dahje eará lágan fámus, ovdamearkka dihtii čáhcefámus. Elfápmolinjáfierpmádat lea geađgejuolgi ođđaáigásaš servodagas. Dasa ferte maiddái Finnmárku beassat, čilge energiijaministtar Terje Aasland (Bb) Altapostenii.

    Olje- og energiminister Terje Aasland (Ap) i Dubai under klimatoppmøtet COP28.
    Foto: Truls Antonsen / NRK