Hopp til innhold

Egil Olli: – Ii heivvolaš ná láhttet

Sámediggeáirras Beaska Niillas ii mieđit funet láhtten sárdnestuolus, go gaikkodii Sámedikki ja ruvkefitnodaga soahpamuša.

Beaska Niillas

NSR sámediggeáirras Beaska Niillas gaikkoda dá Sámedikki ja Nussir-ruvkefitnodaga 2010 áigumuššiehtadusa.

Foto: Carl-Gøran Larsson / NRK

– Jus galgá geahččat mii lea heivvolaš ja ii, na de ii leat mu mielas heivvolaš bidjat ruvkebázahusaid merrii, vástida Beaska Niillas moaitámuššii.

Norgga Sámiid Riikkasearvvi (NSR) sámediggeáirras manai mannan vahku Sámedikki dievasčoahkkimis sárdestullui ja gaikkodii áigumuššiehtadusa maid Sámediggi vuolláičálii Nussira ruvkefitnodagain jagi 2010.

Egil Olli

Egil Olli

Foto: Mette Ballovara / NRK

Ovddeš sámediggepresideanta Egil Olli Bargiidbellodagas moaitá áirasa láhttenvuogi.

– Dohkkehan ahte dálá politihkkáriin lea eará oaidnu dál go mis lei dalle. Sii sáhttet maid cealkit eret šiehtadusa, muhto sámediggeáirasat eai galggaše nie láhttet sárdnestuolus, dadjá Olli.

Øystein Rushfeldt

Øystein Rushfeldt

Foto: Roger Manndal, NRK

Nussir-ruvkefitnodaga njunuš lea Kanadas, ja ii loga dovdat ášši go NRK Sápmi jearrá sus movt son oaidná dán ášši. Easka gaskavahku rájes, go olle ruoktot fas, lohká sáhttit kommenteret ášši.

– Olahin dan maid áigon

Sámedikki dievasčoahkkima čoahkkinjođiheaddji Mathis N. Eira moittii maid Beaska Niillasa. Son oaivvildii ahte nie ii heive láhttet parlamentáralaš oktavuođas.

Muhto sámediggeáirras čujuha dasa ahte son sárdnidii čábbát. Áidna maid son dagai lei gaikkodit báhpira.

– Čoahkkinjođiheaddji bargu lea čuovvut njuolggadusaid ja dan gal vuorddán ahte son dahká. Iežan mielas in rihkkon parlamentarisma. Mun sárdnon čábbát. In sárdnon unohisvuođain. Gaikkodin dušše báhpira, čilge son.

Politihkkár lea duhtavaš maid olahii bábergaikkodemiin.

– Vuođđojurdda mus lei boktit olbmuid ja dan mun dahken - sárdnestuollu dat gal ferte gierdat dien mađe, dadjala Beaska Niillas.

Maŋŋel NSRa-politihkara symbolalaš dagu mearridii Sámedikki eanetlohku mannat vuostá Nussira ruvkeplánaid Fálesnuorris.

NSRs Beaska Niillas river i stykker intensjonsavtalen med Nussir. Film: NRK/ Carl-Gjøran Larsson

Dán videos oainnát go Beaska Niillas gáikkoda áigumuššiehtadusa. Foto: Carl-Gøran Larsson

– Soahpamušat eai leat buorit Sámediggái

NSR-politihkkár čujuha dasa ahte dakkár soahpamušat sáhttet geavahuvvot eahperehálaččat ja dan dihte ii leat buorre ahte Sámediggi soahpá priváhta fitnodagaiguin dakkár áigumuššiehtadusaid.

– Arctic Gold njunuš galgá leat fáipon fitnodaga generalčoahkkimis Sámedikki áigumuššiehtadusain ruhtadeddjiide ja sárdnidii ahte fitnodagas lea ovttasbargu Sámedikkiin ásahit ruvkki Guovdageidnui. Dá lea ovdamearka manne mu mielas Sámediggi ii berreše ovttasbargat fitnodagaiguin, lohká Beaska Niillas.

Oaivvildat go ahte Sámediggái ii oba leatge buorre ovttasbargat fitnodagaiguin?

– Na dan ferte árvvoštallat áššis áššái, muhto vuođđojurdda berrešii leat ii. Nussir-áššis ovdamearkka dihte lei nu ahte boazodoallit eai háliidan šiehtadusa, ja go Sámediggi de boahtá ja vuolláičállá šiehtadusa, de ii čuoja dát mu bealljái nu bures.

Korte nyheter

  • Samisk høgskole: Mange søkere, men lærere mangler

    På Samisk høgskole merker det stor interesse for å lære seg samisk.

    Mange har søkt til samisk for nybegynnere, som kalles SÁL1 og SÁL2.

    Til sammen er det 70 søkere.

    – Vårt problem er at vi ikke har nok fagfolk som kan undervise i samisk, opplyser rektor Liv Inger Somby ved Samisk høgskole.

    Hun forteller at skolen nå jobber knallhardt strategisk for å finne folk som kan jobbe hos dem og undervise nybegynnere i samisk.

    – Hvis vi lykkes å få en eller to lærere, kan vi fordoble antallet studenter. Da har vi ikke bare 15, men 30 studenter, forklarer Somby.

    Utfordringen til Samisk høgskole er at det er mange som starter på masterutdanning i samisk, men mange blir ikke ferdige med utdanningen.

    – De bruker så lang tid. Derfor får vi ikke mange nok som har nok kompetanse til å undervise i høgskolen, forklarer Somby.

    Loga sámegillii

    Liv Inger Somby
    Foto: Privat
  • Sámi allaskuvla: Olu ohcit, muhto oahpaheaddjit váilot

    Sámi allaskuvllas oidnet, ahte dál lea stuorra beroštupmi oahppat sámegiela.

    Ollugat leat ohcan sámegiela easkkaálgi kursii, man gohčodit SÁL1 ja SÁL2.

    Buohkanassii leat 70 ohcci.

    – Min váttisvuohta lea, ahte mis eai leat doarvái fágaolbmot geat sáhttet oahpahit sámegiela, muitala Sámi allaskuvlla rektor Liv Inger Somby.

    Son lohká allaskuvlla dál bátnegáskki bargat strategalaččat gávdnat olbmuid geat sin lusa sáhtášedje boahtit bargui ja oahpahit sámegiela easkkaálgiide.

    – Jus oažžut vel ovtta dahje guokte oahpaheaddji, de sáhttit duppalastit studeantalogu. Dalle eai leat dušše 15 studeantta, muhto 30, čilge Somby.

    Sámi allaskuvlla hástalus lea, ahte máŋggas álget sámegiela masterohppui, muhto máŋggas eai geargga oahpuin.

    – Dat ádjánit hui guhká. Danne eat oaččo doarvái olbmuid geain lea gelbbolašvuohta oahpahit allaskuvllas, čilge Somby.

    Les på norsk

    Liv Inger Somby
    Foto: Ođđasat / NRK
  • I dag feires kvenenes språkdag

    I dag feires kvenenes språkdag, kväänin kielipäivä, i hele landet.

    Dagen markeres til minne om offisiell anerkjennelse av det kvenske språket den 26. april i 2005.

    Loga sámegillii

    Kvenflagget
    Foto: Arne Ivar Johnsen / NRK