Hopp til innhold

Ávvudedje ođđa filmma: – Mun ganjaldin, illudin, boagustin ja čirron

Guhka vurdon filmma «Ellos eatnu - La elva leve» vuosttaš čájálmas lei bearjadaga Mázes – doppe gos buot álggii.

Les på norsk her.

Issát Sámmol Hætta

Issát Sámmol Hætta lea oka sis geat vásihedje ákšuvnnaid 70-logus.

Foto: Torgeir Varsi / NRK

Nu go buot stuorra filbmapremiearain lávejit, de ávvudedje mázelaččat maid stuorrát. Dábálaččat lea rukses rátnu man mielde olbmot vázzilit, muhto Mázes besse čábbát čiŋaduvvon guossit vázzit dulljiid alde.

Olles Máze álbmot čoahkkanedje giláža skuvlii, geahččat filmma mii muitala dáhpáhusaid Álttá-akšuvnnaid áiggi Savvonis 40 jagi dás ovdal.

Filmpremiere i Masi

Mázelaččat čábbámus čiŋaiguin badjelis.

Foto: NRK

– Na mun gal ganjaldin, ja illudin, boagustin ja čirron measta čađat, muitala mázelaš Issát Sámmol Hætta.

Son lei ieš okta sis geat ledje Savvonis dalle, ja vásihedje dan mii dalle dáhpáhuvai.

– Olmmošlaš gaskavuođat, moraš, illu, ráhkisvuohta, jápmin, nu go filmmas lea, diet lea duođaid bures ráhkaduvvon dán filmmas, lohka Hætta.

«Ellos eatnu - La elva leve» lea fikšuvdnafilbma, mii čájeha nuorra nieidda siskkáldas rahčamuša.

Ja dieđusge čeahpes neavttárat, dat váldoneavttár, sus ii leat dušše lávlun ja juoigan jietna, moddjá Hætta.

Siskkáldas rahčan

Ella Marie Hætta Isaksen dat neaktá váldorolla filmmas.

Filbmadahkki Ole Giæver lea ovdal muitalan, ahte son diđii dat bođii leat Ella Marie go son oinnii su juoigame Máze luođi Stjernekampas.

Ella Marie sávvá ahte dat siskkáldas rahčamuš maid son lea čađahan dáinna rollain, lea ávkin leamašan:

– Ja ahte dat loahpa loahpas dagaha ahte eambbosat beroštišgohtet sámi rivttiin ja daid rahčamušaid maid siste mii leat odne maiddái, čilge son.

Su mielas lea dehálaš muitit ahte dát rahčan ain čuovvu min otná beaivvi.

– Máŋgga ládje dat dáistaleapmi mii álggahuvvui dalle 70-logus ii leat vel loahpahuvvon, ja dat lea munnje hui dehálaš dáinna filmmain maid beassat čalmmustahttit.

Ella Marie Hætta Isaksen gjorde Marie Boines «Maze» på Stjernekamp i 2018.

Ella Marie Hætta Isaksen juoigá Marie Boine «Maze» Stjernekampas 2018s.

Vuosttaš čájálmas

Go filbma álggii de jaskkodedje buohkat, ja vaikko doppe ledje máŋga máná maiddái geahččame, de lei áibbas jaskat, dássážii go čuovggat biddjojedje.

Dat lei hui erenoamáš oaidnit golle Mázes vuosttaš geardde filmma.

Elle Májja Eira fra Masi

Nuorra mázelaš Elle Májja Eira vázzá boazodoalu suorggi Guovdageainnu joatkkaskuvllas.

Foto: Maien Gaup Sandberg / NRK

Dan lohka Elle Májja Eira, gii lea bajásšaddan ja orron Mázes olles iežas eallima. Sutnje lei erenoamáš oaidnit filmma dáhpáhusain mat gádjo su ruovttubáikki.

Dat lei vel buoret go mun jáhkken, mun in diehtán dat lei ná vearrás ja duođalaš ášši.

– Mun lean rámis leat mázelaš. Min máttut leat leamašan nu garrasat, nu nággárat, lohka Eira čieru čalmmiiguin.

Ole Giæver lohka iežas mearridan juo áigá ahte vuosttaš čájálmas galggai Mázii biddjot.

– Dat gal lei áibbas lunddolaš.

– Álggus han galge dulvadit olles giláža, ja dáppe han ledje dat vuosttaš miellačájeheamit, 1970:s, deattuha son.

Ole Giæver under premieren av hans nye film «Ellos eatnu - La elva leve», med kofte på.

Filbmadahkki Ole Giæver ođđa gávttiin.

Foto: Maien Gaup Sandberg / NRK

Giæver lohka iežas dovdat ilu ja geahpádusa, ja ahte sutnje lea erenoamáš oaidnit maid filbma mearkkaša olbmuide.

Vásihit dán filmma ovttas singuin geat orrot dáppe ja geat dovde dán dáhpáhusa, go lea nu persovnnalaš sidjiide, dat čuohcá oalle garrasit.

Internationála filbma

Dajahusaiguin juoiggastii Issát Sámmol Hætta iežas ruovttubáikki:

Juoiggastat dál ođđa Máze luođi.

Eai minguin birge oktage, loahpaha Hætta luođi reaškasiin.

Premiere "ellos eatnu - la elva leve"

Oassi joavkkus geat ledje mielde filmma ráhkadeamis.

Foto: Maien Gaup Sandberg / NRK

Sutnje mearkkaša ollu ahte Mázii biddjui vuosttaš čájáhus, ovdaliigo eará báikái.

– Dat lea illu ja gudni midjiide, iige dušše midjiide, muhto daidda olbmuide maiddái geat ledje dás mielde, geat eai leat šat min searvvis, lohka Hætta.

Filbma galgá čájehuvvot miehtá Norgga, ja muđui máilmmis. Dat lea juo ollen válljejuvvot mielde Gøteborgga filbmafestivála váldogilvui, gos sáhttá vuoitit «Dragon Award» bálkkašumi mii lea okta máilmmi stuorámus filbmabálkkašumiin.

– Ja dat lea dakkár muitalus mii manná miehtá máilmmi, ja ii dárbbaš das ipmirdit maidege bálljo sámi historjjás, lohka Hætta, ja joatká:

Dás lea sáhkan dat fápmogeavaheami dan vuosttá mii ii leat nu gievra, muhto mii goitge loahpalaččat sáhttá vuoitit.

Korte nyheter

  • Team Sápmis gutter spilte uavgjort

    Team Sápmis guttelag spilte i går kveld lokal tid uavgjort 1-1 mot Yukon.

    Dette er første kamp de samiske guttene ikke klarer å vinne under futsalturneringen i årets Arktiske vinterleker, og den første kampen de får mål mot seg.

    Sápmi har før dette slått Nord-Alberta 3-0 og Nunavut 8-0.

    Team Sápmis jenter tapte 1-3 mot Alaska. De har tidligere tapt 1-7 mot Nord-Alberta og vunnet 8-0 mot Nunavut.

    Loga sámegillii

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • Sámegánddat čikče dássálagaid

    Team Sápmi gánddat čikte ikte eahkedis dássálagaid 1-1 Yukon joavkkuin.

    Dá lea vuosttaš čiekčan maid gánddat eai leat vuoitán dán jagi Árktalaš dálveriemuin, ja vuosttaš čiekčan mas leat luoitán moala.

    Sápmi lea dássái vuoitán Davvi-Alberta vuostá 3-0 ja Nunavut vuostá 8-0.

    Team Sápmi nieiddat vuoittahalle 1-3 Alaska vuostá. Sii leat ovdal vuoittahallan 1-7 Davvi-Alberta vuostá ja vuoitán 8-0 Nunavut vuostá.

    Les på norsk

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • En raus foreldrepermisjon bidrar til bedre mental helse, mener forskere

    I løpet av de siste årene har flere nybakte mødre stått fram og fortalt om psykiske problemer knyttet til fødsel og tiden etter.

    Ifølge tall fra FHI rammes mellom 7 og 13 prosent av fødende kvinner i Norge av fødselsdepresjon hvert år. Det vil si mellom 4000 og 8000 kvinner.

    Men nå har svenske forskere utført en stor gjennomgang av tidligere studier som omhandler mental helse og fødselspermisjon. De har funnet oppløftende resultater.

    – Gjennomgangen viser at mødre som hadde en sjenerøs foreldrepermisjon, både i lengde og med lønn, hadde bedre psykisk helse sammenlignet med kvinner uten disse godene, sier Amy Heshmati til NRK.