Ávvudedje ođđa filmma: – Mun ganjaldin, illudin, boagustin ja čirron

Nu go buot stuorra filbmapremiearain lávejit, de ávvudedje mázelaččat maid stuorrát. Dábálaččat lea rukses rátnu man mielde olbmot vázzilit, muhto Mázes besse čábbát čiŋaduvvon guossit vázzit dulljiid alde.

Olles Máze álbmot čoahkkanedje giláža skuvlii, geahččat filmma mii muitala dáhpáhusaid Álttá-akšuvnnaid áiggi Savvonis 40 jagi dás ovdal.

– Na mun gal ganjaldin, ja illudin, boagustin ja čirron measta čađat, muitala mázelaš Issát Sámmol Hætta.

Son lei ieš okta sis geat ledje Savvonis dalle, ja vásihedje dan mii dalle dáhpáhuvai.

– Olmmošlaš gaskavuođat, moraš, illu, ráhkisvuohta, jápmin, nu go filmmas lea, diet lea duođaid bures ráhkaduvvon dán filmmas, lohka Hætta.

«Ellos eatnu - La elva leve» lea fikšuvdnafilbma, mii čájeha nuorra nieidda siskkáldas rahčamuša.

– Ja dieđusge čeahpes neavttárat, dat váldoneavttár, sus ii leat dušše lávlun ja juoigan jietna, moddjá Hætta.

• Loga maid: Ákšuvnnat mat rievdadedje sámi servodaga leat šaddan filbman

Siskkáldas rahčan

Ella Marie Hætta Isaksen dat neaktá váldorolla filmmas.

Filbmadahkki Ole Giæver lea ovdal muitalan, ahte son diđii dat bođii leat Ella Marie go son oinnii su juoigame Máze luođi Stjernekampas.

Ella Marie sávvá ahte dat siskkáldas rahčamuš maid son lea čađahan dáinna rollain, lea ávkin leamašan:

– Ja ahte dat loahpa loahpas dagaha ahte eambbosat beroštišgohtet sámi rivttiin ja daid rahčamušaid maid siste mii leat odne maiddái, čilge son.

Su mielas lea dehálaš muitit ahte dát rahčan ain čuovvu min otná beaivvi.

– Máŋgga ládje dat dáistaleapmi mii álggahuvvui dalle 70-logus ii leat vel loahpahuvvon, ja dat lea munnje hui dehálaš dáinna filmmain maid beassat čalmmustahttit.

Vuosttaš čájálmas

Go filbma álggii de jaskkodedje buohkat, ja vaikko doppe ledje máŋga máná maiddái geahččame, de lei áibbas jaskat, dássážii go čuovggat biddjojedje.

– Dat lei hui erenoamáš oaidnit golle Mázes vuosttaš geardde filmma.

Dan lohka Elle Májja Eira, gii lea bajásšaddan ja orron Mázes olles iežas eallima. Sutnje lei erenoamáš oaidnit filmma dáhpáhusain mat gádjo su ruovttubáikki.

– Dat lei vel buoret go mun jáhkken, mun in diehtán dat lei ná vearrás ja duođalaš ášši.

– Mun lean rámis leat mázelaš. Min máttut leat leamašan nu garrasat, nu nággárat, lohka Eira čieru čalmmiiguin.

Ole Giæver lohka iežas mearridan juo áigá ahte vuosttaš čájálmas galggai Mázii biddjot.

– Dat gal lei áibbas lunddolaš.

– Álggus han galge dulvadit olles giláža, ja dáppe han ledje dat vuosttaš miellačájeheamit, 1970:s, deattuha son.

Giæver lohka iežas dovdat ilu ja geahpádusa, ja ahte sutnje lea erenoamáš oaidnit maid filbma mearkkaša olbmuide.

– Vásihit dán filmma ovttas singuin geat orrot dáppe ja geat dovde dán dáhpáhusa, go lea nu persovnnalaš sidjiide, dat čuohcá oalle garrasit.

• Loga maid: Sofia Jannok: – Álttá-dáistaleapmi lei olles Sápmái ávkin

Internationála filbma

Dajahusaiguin juoiggastii Issát Sámmol Hætta iežas ruovttubáikki:

– Juoiggastat dál ođđa Máze luođi.

– Eai minguin birge oktage, loahpaha Hætta luođi reaškasiin.

Sutnje mearkkaša ollu ahte Mázii biddjui vuosttaš čájáhus, ovdaliigo eará báikái.

– Dat lea illu ja gudni midjiide, iige dušše midjiide, muhto daidda olbmuide maiddái geat ledje dás mielde, geat eai leat šat min searvvis, lohka Hætta.

Filbma galgá čájehuvvot miehtá Norgga, ja muđui máilmmis. Dat lea juo ollen válljejuvvot mielde Gøteborgga filbmafestivála váldogilvui, gos sáhttá vuoitit «Dragon Award» bálkkašumi mii lea okta máilmmi stuorámus filbmabálkkašumiin.

– Ja dat lea dakkár muitalus mii manná miehtá máilmmi, ja ii dárbbaš das ipmirdit maidege bálljo sámi historjjás, lohka Hætta, ja joatká:

– Dás lea sáhkan dat fápmogeavaheami dan vuosttá mii ii leat nu gievra, muhto mii goitge loahpalaččat sáhttá vuoitit.