Hopp til innhold

Ellos eatnu: Ákšuvnnat mat rievdadedje sámi servodaga leat šaddan filbman

Duohta eallima Álttá-ákšonisttat oaivvildit sin dáistaleami buktán olu buriid, muhto buot ii leat vel nu mo galggašii leat.

Tore Bongo ja Rávdna Anti

GÁIBIDEDJE SÁMI VUOIGATVUOĐAID: Dure Iŋggá Dure dahje Tore Bongo rohkki ja Rávdná Anti biddjuiga giddagassii go eaba čuovvolan politiijáid ávžžuhusaid guođđit Savvona. Govas leaba beassat olggos giddagasas.

Foto: Helge Sunde

Les saken på norsk.

– Bargen buohccedivššárin Københápmanis Danmárkkus go gullen áigomušain doallat ákšuvnnaid Álttás. Mu mielas orui dehálaš searvat. Danne jerren iežan hoavddas juolungo heaitit. Dasa son mieđai.

Dan dadjá ovddeš ákšonista Rávdná (70) Anti NRK:ii.

Son lei 26 jahkásaš go oassálasttii jeagohisvuođaákšuvnnain Detsikas ja Savvonis jagis 1979.

Niillas A. Somby og Ravdna Anti

GUOKTE ÁKŠONISTTA: Nealgudeaddji Niillas A. Somby deaivvadeigga dáiddačájáhusaid moatti jagi dassái. – Mu mielas lea álo suohtas deaivvadit iežan fulkkiin ja ustibiin, lohká Anti.

Foto: Privat

Riikkaidgaskasaš eamiálbmotfestiválas Davvi Šuvas jags 1979 son morránii ákšonistan.

– Doppe oahpásmuvven máŋgga politihkalaččat áktiivvalaš sámiide. Dalle šattai munnje dehálaš searvat sámi vuoigatvuohtagižžui, čilge Anti.

Loga maiddái: Sofia Jannok: – Álttá-dáistaleapmi lei olles Sápmái ávkin

Ole Giæver og Sofia Jannok
Ole Giæver og Sofia Jannok

Sámi vuoigatvuohtadáistaleapmi

Bjarne Store-Jakobsen (79) lei Sámelihkadusa jođiheaddji. Son lei dalle 35 jagi boaris ja lei maid sáhkaguoddi daidda geat Stuorradikki olggobealde nealgudedje iežas Álttá-báddadeami vuostá.

– Mu mihttu lei bealuštit sámi vuoigatvuođaid. Vuosttažettiin guoskkai dát boazodoalu vuoigatvuođaid. Ealáhus vuosttaldii garrasit báddadeami. Dasto lei dehálaš gáhttet guovllu luonddu, čilge Store-Jakobsen.

Bjarne Store Jakobsen

DEHÁLAŠ PRINSIHPPA-ÁŠŠI: Bjarne Store-Jakobsen lohká, ahte lei dehálaš geahččalit bissehit Álttá eanu bilideami.

Foto: Sara Beate Eira / NRK

Store-Jakobsen muitala, ahte dieid áiggiid lei áidna sadji gos sáhtii geahččalit sámi vuoigatvuođaid.

Sámit nealgudedje iežaset Stuorradikki olggobealde jagiin 1979 ja 1981. Dáiddár ja girječálli Synnøve Persen (72) lei 28 jagi boaris go oassálasttii jagi 1979 nealgudanákšuvnnas.

– Mu čielga gáibádus eiseválddiide lei, ahte galge guorahallat sámi vuoigatvuođaid, čilge Persen.

Samer fra Masi sultestreiker utenfor stortinget.

GARRA VUOHKI: Nealgudeapmi lea garra dáistalanvuohki, mii sáhttá čuohcat nealgudeaddji dearvvasvuhtii. Álttá ákšuvnnaid oktavuođas dagahedje nealgudanákšuvnnat, ahte ráđđehus mieđai guorahallagoahtit sámi vuoigatvuođaid.

Foto: Erik Thorberg / NTB

– Jaskes revolušuvdna

Romssa universitehta eamiálbmotoahpu profeassor , Else Grete Broderstad, gohčoda dan mii lea dáhpáhuvvan jaskes revolušuvdnan.

Son lohká sámiid vuoittohallan giččus Álttá eanu báddadeami vuostá, muhto sii olahedje olu gičču olis.

– Sámi vuoigatvuođat leat guorahallon ja guorahallojit ain. Vuođđolágas lea sierra sámeláhka. Sámediggi lea ásahuvvon. Norge dohkkehii ILO-soahpamuša eamiálbmogiida birra iehčanas stáhtain, čilgii Broderstad NRK:ii diibmá.

Else Grethe Broderstad

JASKES REVOLUŠUVDNA: Profeassor Else Grethe Broderstad lohká sápmelaččaid nannen vuoigatvuođaideaset ráfálaš vugiiguin.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

Store-Jakobsen oaivvilda, ahte buohkat geat ledje mielde giččus sámi vuoigatvuođaid ovddas ledje mielde nannemin dáid vuoigatvuođaid.

– Nealgudeaddjit dat váikkuhedje dasa, ahte sámi vuoigatvuođaid guorahallan álggahuvvui, deattuha son.

Kunstner Synnøve Persen fylte 70 år i 2020.

JOHTILIS RIEVDADUSAT: Dáiddár ja girječálli Synnøve Persen lea hirpmástuvvan das man jođánit áiggit leat rievdan.

Foto: Susanne Hætta / Pressefoto

Synnøve Persena mielas leat áššit ovdánan mearihis johtilit.

– In livčče goassige jáhkán, ahte mis galggai leamen iežamet Sámediggi dušše logi jagi maŋŋá min nealgudanákšuvnna, lohká Persen.

– Ii visot leat nu mo galggašii vel

Bjarne Store-Jakobsen lea maid ilus go sámi vuoigatvuođat leat čielggaduvvon, Sámediggi lea ásahuvvon ja mii leat ožžon Finnmárkkuopmodaga (FeFo).

– In leat almmatge duhtavaš Sámedikkiin nu mo dat šattai. Sámediggi lea menddo láivi ja das lea menddo unna mearkkašupmi sámi vuoigatvuođaide, cuiggoda Store-Jakobsen.

Son oaivvilda, ahte FeFo maid lea stuorra vihki, dego mahkás čoavddus.

– FeFo ii bargga sámi vuoigatvuođaide ávkin, oaivvilda Store-Jakobsen.

FeFo-direktør Jan Olli med advokatene Rune Mykkeltvedt og Frode Andersen Innjord

FEFO DIKKIS: Meahcceduopmostuolu diggi lea Sapmiko nammasaš visttis Láttošluohkás Kárášjogas. Govas oidno FeFo direktevra Jan Olli ja FEFO advokáhtat.

Foto: Stian Strøm / NRK

Store-Jakobsen oaivvilda diggeášši mii dál lea Meahcceduopmostuolus das gii Kárášjoga eatnamiid galggašii oamastit lea dehálaš ášši.

– Dat lea ivdnás ášši. Dehálaš dán áššis lea, ahte Kárášjoga álbmot beassá duođaštit vuoigatvuođaidis. Báikkálaš olbmot dat galget hálddašit dáid vuoigatvuođaid, oaivvilda Store-Jakobsen.

Rávdná Anti bealistis oaivvilda, ahte lea boastut gáibidit dákkár vuoigatvuođaid čearddalaš vuođul.

– Livččii buoret jus livčče gáibidan vuoigatvuođaide buohkaide geat ásset Kárášjogas. Gielddas han ásset nu máŋga našonálitehta ja álbmoga, muittuha Anti.

– Sámevašši lea váivi

Eará ášši mii váivvida ovddeš áktivisttaid lea sámevašši ja vieristuvvon muitalusat sámiid ja sámi historjjá birra.

Dát dáhpáhuvvá sihke sosiála mediain ja áviissaid kommentáraosiin.

– Dát čájeha dušše ahte vašši ja rasisma, mii álo lea leamaš das, ii leat jápmán. Dat eallá ain. Sámediggi ja Norgga eiseválddit galggašedje vel ain garraseappot bargat buktit rivttes dieđuid sámiid birra. Dát galggašii dahkkot jo mánáidskuvllain, evttoha Store-Jakobsen.

I morgen er samenes nasjonaldag

OLU SÁMEVAŠŠI: Sámeflávda ja bohccot leat dat mat dávjá suhttadit sámevašálaččaid ja bohciidahttet cielaheami.

Foto: Eilif Aslaksen / NRK

– Dát lea hirbmat váivi. Dávjá bohtet dakkár čuoččuhusat maiguin mii navddiimet áigá jo geargan. Čállo nu fastit, ahte masá in ba jáhkášivčče. Dan duohken lea olu vašši. Mun masá ballán, lohká Synnøve Persen.

– Dát lea hirbmat lossat. Olu olbmot leat min vuostá jorggehan go mii bargat vuoigatvuođaideamet ovddas. Mu mielas lea váhnemiid ja skuvllaid ovddasvástádus bargat olbmuid guottuiguin, oaivvilda Rávná Anti.

Vuorddašit iluin filmma

Ole Giæver filbma Álttá eanu dáistaleamis čájehuvvui Oslos ikte. Odne dat čájehuvvo Mázes. Doppe lea máilbmepremiera.

Vuossárgga ođđajagimánu 16. beaivve lea filbma dán jagi Tromssa internationála filbmafestivála rahpanfilbma.

– Filmmain barggadettiin dovden mus lei olu oahppat solidaritehtas jurdagis ja kollektiivvalaš mobiliseremis mii dalle lei, dadjá Giæver.

Giæver fuobmái dan botta go filmmain barggai, ahte son han maid lea sápmelaš.

Silje Opseth

DUHTAVAŠ: Ole Giæver lea bagadan dan ođđa filmma Álttá-ákšuvnnaid birra.

Foto: Terje Bendiksby / NTB scanpix

Artista ja birasáktivista Ella Marie Hætta Isaksen (23) neavttaša nissonváldorolla.

Golbma ovddeš Álttá-áktivistta illudit filmma geahččat.

Synnøve Persen áigu geahččat dan TIFF:s. Rávdná Anti vuordá dassáigo filbma čájehuvvo Oslos, gos son ássá. Bjarne Store-Jakobsen lohká áigut vuordit dassáigo filbma čájehuvvo ealligovvateáhteriin guovvamánu 3. beaivve.

– Jáhkán dát lea fiinna filbma. Dathan muitala min historjjá ja dástaleapmi mii mis lei iežamet álbmoga ovddas, dadjá Rávdná Anti.

Ella Marie Hætta Isaksen og Sofia Jannok

DEHÁLAŠ FILBMA: Ella Marie Hætta Isaksen ja Sofia Jannok neavttašeaba guovddáš rolaid filmmas. – Dá lea dat deháleamos sámi filbma mii goassige lea ráhkaduvvon, lohká Sofia Jannok.

Foto: Pressebidle

Korte nyheter

  • Team Sápmis gutter spilte uavgjort

    Team Sápmis guttelag spilte i går kveld lokal tid uavgjort 1-1 mot Yukon.

    Dette er første kamp de samiske guttene ikke klarer å vinne under futsalturneringen i årets Arktiske vinterleker, og den første kampen de får mål mot seg.

    Sápmi har før dette slått Nord-Alberta 3-0 og Nunavut 8-0.

    Team Sápmis jenter tapte 1-3 mot Alaska. De har tidligere tapt 1-7 mot Nord-Alberta og vunnet 8-0 mot Nunavut.

    Loga sámegillii

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • Sámegánddat čikče dássálagaid

    Team Sápmi gánddat čikte ikte eahkedis dássálagaid 1-1 Yukon joavkkuin.

    Dá lea vuosttaš čiekčan maid gánddat eai leat vuoitán dán jagi Árktalaš dálveriemuin, ja vuosttaš čiekčan mas leat luoitán moala.

    Sápmi lea dássái vuoitán Davvi-Alberta vuostá 3-0 ja Nunavut vuostá 8-0.

    Team Sápmi nieiddat vuoittahalle 1-3 Alaska vuostá. Sii leat ovdal vuoittahallan 1-7 Davvi-Alberta vuostá ja vuoitán 8-0 Nunavut vuostá.

    Les på norsk

    Team Sápmi gutter, futsal, Arcitic Winter Games 2023
    Foto: Stig Tovås / Team Sápmi AWG 2023
  • En raus foreldrepermisjon bidrar til bedre mental helse, mener forskere

    I løpet av de siste årene har flere nybakte mødre stått fram og fortalt om psykiske problemer knyttet til fødsel og tiden etter.

    Ifølge tall fra FHI rammes mellom 7 og 13 prosent av fødende kvinner i Norge av fødselsdepresjon hvert år. Det vil si mellom 4000 og 8000 kvinner.

    Men nå har svenske forskere utført en stor gjennomgang av tidligere studier som omhandler mental helse og fødselspermisjon. De har funnet oppløftende resultater.

    – Gjennomgangen viser at mødre som hadde en sjenerøs foreldrepermisjon, både i lengde og med lønn, hadde bedre psykisk helse sammenlignet med kvinner uten disse godene, sier Amy Heshmati til NRK.